Otse põhisisu juurde

Teki sisse mähkimine ja kuidas meie oleme sellest (peaaegu) lahti saanud

Meie jaoks algas teki sisse mähkimine ühel ilusal õhtul, mil kisa oli taevani. Pisike ei tahtnud magama jääda, ainult nuttis. Juhuslikult sattus meile Meheraasu ema, kes palus tekki ja lapse sinna sisse mähkis. Laps rahunes maha, jäi magama. Ma olin alguses väga tugevalt selle vastu, et laps peaks olema käed kinni, endale tundus nii ebamugav nii magada. Alguses sai sellest viimane õlekõrs rasketel hetkedel, mingil hetkel ainsaks võimaluseks üldse inimene magama saada. 

Kuud muudkui läksid ja ma hakkasin mõtlema, et kuidagi ju peab sellest ükskord lahti saama. Ka minu ema hakkas vaikselt küsima, et kaua veel. Siis tekkis paar probleemi 1)mul ei olnud õrna aimugi, kuidas täpselt peaksin seda üritust läbi viima 2)mul tekkis hirm, et äkki ta siis ei maga ja see tekitab muud sada häda. 

Ühel hetkel jäi mulle silma teema beebigrupis, kus küsiti nõu, kuidas toimida. Kommentaarides oli palju nõuandeid ja keegi lisas ka pildid ühest raamatust. Ma hetkel ei viitsi gruppi otsima minna, mis raamatuga tegu oli. Seal oli kirjas, et ideepoolest peaks mähkimisest lahti saama mõne päevaga. Esimesed kolm päeva paned last magama nii, et üks käsi jääb lahti, järgmised kolm päeva nii, et mõlemad käed on lahti ja tekk jääb ümber keha lihtsalt. Edasi tuleks tekk lihtsalt peale panna. 

Selgus, et on täiesti võimalik ka kiiresti mähkimisest lahti saada, aga meie protsess on võtnud pikemalt aega. Seda seetõttu, et see on meile mõlemale sobilikum, kui kiire versioon. Ma võtsin alguses väga rahulikult, no umbes kuu-kaks läks ta magama üks käsi lahti. Kui ta hakkas öösel ilusti magama ka siis, kui ta oli teise käe välja tõmmanud, hakkasin tekki lihtsalt ümber keha jätma. 

Nüüd olemegi nii kaugel, et enam ei ole probleemi. Pisike jääb rõõmsalt magama käed lahti ja saab rõõmsalt keerata/pöörata ning sobivat asendit otsida. Järgmiseks etapiks peaks ideepoolest olema tekk peale ja head ööd, aga selle jaoks peame kõigepealt lahti saama nuhtlusest nimega kussutamine. 

Tegelikult jäi ta juba ise ilusti magama ilma kussumussutamiseta, aga tal oli korra palavik ja sel ööl ei olnud mul muid valikuid, kui kussutamine, sest ta ei rahunenud. Pärast seda olimegi jälle tagasi alguses ehk siis tatsasin lapsega mööda tuba teda kiigutades. Praegu hakkab jälle vaikselt looma: alguses kussutan, mingi hetkel istun voodile ja õrnalt liigun ning lõpuks jään seisma. Uinutamine võtab iseenesest 15-30 minutit. Iga päev üritan vähem kussutada, eks ühel hetkel läheb paremaks. Ma pole siiani kuulnud, et keegi veel koolieelikuid kussutaks :D 

Ma olen mõelnud variandile, et võtta ära tekk. Samas ma ei tea, kui imeline idee see on: õhtuti on juba jahedam ja tundub jube ebameeldiv, kui tekki ümber ei ole. Aga ehk ma jälle kujutan probleemi ette seal, kus seda ei ole. Nüüd hakkan jälle julgust koguma, et katsetada. Hoidke siis rõõmsalt pöialt, et kussutamine kaoks meie eludest kiiremini, kui mähkimine! Jube raske on peaaegu 10 kilost inimest kätel kanda pool tundi :D 

Kommentaarid