18. Kerttu Rakke " Küpsiseparadiis ", kirjastus Kadikas 2007, 360lk. ⭐️⭐️⭐️ Loetav, aga kohutavalt häiris, et mingisugust lõppu ei olnud. Algus oli paljulubav ja oleks eeldanud, et asi ikkagi jõuab mingit sorti lõpp-punkti. Siin aga oleks võinud teise sama pika tiraadi kirjutada mitte millestki. Ja mind kohe üldse ei kõneta raamatud, kus ei ole lõppu. Endiselt. 19. Gertrud Talvik " Minu Lõuna-Aafrika Vabariik. Katseeksitusmeetod ", kirjastus Petrone Print 2017, 237lk ⭐️⭐️⭐️ Autor rõhutab lõpus, et ta on tänulik kogemuste eest ja räägib, mis meeldis. Aga sellele eelneb mitukümmend lehekülge negatiivset alatooni, mis mulle jättis mulje, et ehk ikka ei olnud siiski nii tore retk. Jah, ma võin teha autorile liiga, aga mulle tundus kogu see lõpp nii pingutatud, et tahaks küsida "miks ometi!?". Iseenesest oli ka toredaid hetki, millest osa saada. Ja lugemine ei olnud valulik läbinärimine. 20. Rebecca Yarros " Kui peaks juhtuma ", kirjastus Eesti Raam...
15. Piret Jaaks " Taeva tütred ", kirjastus Varrak 2023, 269lk. ⭐️⭐️⭐️⭐️⭐️ Ütlen enda kohta ikka, et ristitud ja leeritatud, aga jumalakauge. Aga vähe sellest, et nädalavahetusel jagati venekeelset jumalasõna, oli ka see raamat täis usku. Sügavam tähendus - headus, armastus ja truudus on olulised jooned ka neile, kes igapäevaselt kõrgemasse jõudu ei usu. Mulle meeldis selle raamati kandev idee, selle sügavus. Ei, mind ei seganud, et religiooni oli palju. Raamatus on kõike muud palju rohkem. 16. Olev Remsu " Minu Neenetsimaa. Pommiplahvatusest polaarjoonel, porodest ja pohmellist rääkimata" , kirjastus Petrone Print 2010, 232lk. ⭐️⭐️⭐️⭐️ Oli huvitav, oli teistmoodi aga midagi jäi siiski puudu. Mingi vau-faktor, mida loodad ühes loos leida. Tavapärase Minu...sarja lähenemisega just polnud. Ja ehk oligi harjumatus see, mis viis ära killukese sära. Oleme ju kõik harjumuste orjad. 17. Tiit Meren " Kaagjärve Veenus ", kirjastus Argo 2019, 287lk. ⭐️⭐️⭐️⭐️⭐️ Luc...