Nii me siin elame

10. Tillie Cole " Tuhat poisimusi ", kirjastus Tänapäev 2016, 333lk. ⭐️⭐️⭐️ Nojah, mis ma oskan kosta. Ma ei ole eriline noortekate austaja. Väga vähesed meeldivad. Poisimusid eriline lemmik ei olnud. Jah, seal on südantsoojendavaid ja emotsionaalseid hetki. Aga on ka selliseid asju, mis paneb kulmu kergitama (miks 8aastased suudlemas käivad salaja?) ja küünikul minus oli valus lugeda. Ilmselgelt noortele tüdrukutele läheks romaan hästi peale, aga kas ikkagi tasub nii naiivset maailmapilt edastada, on omaette küsimus.  11. Kristo Pals " Missioonisõdurina Aafrikas ", kirjastus Petrone Print 2016, 224lk. ⭐️⭐️⭐️⭐️⭐️ Täitsa okei lugemine. Sõdurielust ma suuremat ei tea, seega silmaringi avardav. Sisaldas parasjagu huumorit ja sarkasmi, mis tegi lugemise nauditavaks. Ega suurt kommemteerida rohkem ei oskagi, kui ajaviiteks täitsa loetav.  12. Kaarel Aluoja " Ära. 34 Järvamaa pere Siberi-tee" , SA Ajakeskus Wittenstein 2019, 336lk. ⭐️⭐️⭐️⭐️⭐️ Isegi kui tahaks ko...

6. Chris Carter " Surmaskulptor ", kirjastus Eesti Raamat 2024, 378lk. ⭐️⭐️⭐️⭐️ Põnevust jagus lõpuni välja. Ja vahelduseks ei olnud päris lõpus üht suurt (politseinike) tapmist ning vigastamist. Raamatu jooksul oli siiski mitmeid võikaid kirjeldusi, mis eriti ei kõnetanud. Vanaks hakkan jääma vist. Iseenesest jookseb autoril sulg meeletult hästi ning võib eeldada, et Carteri teoseid leiab ka edaspidi mu öökapilt (tegelikult küll riiulilt, Diego vist pistaks öösel nahka need raamatud kapi pealt).  7. Mudlum " Roosihullu päevaraamat ", kirjastus Strata 2024, 240lk. ⭐️⭐️⭐️⭐️⭐️ Selline huvitav raamat, et terve aeg ei toimu mitte midagi, aga toimub nii palju. Nagu elu ikka. Päevikuvormis sisevaade ühe aiahooliku aastaringi. Äratundmisrõõmu oli usinalt. Ja näpud tahaksid mulda saada. Veel on motivatsiooni ja entusiasmi.  8. Christina Baker Kline " Orvurong ", kirjastus Rahva Raamat 2023, 327lk. ⭐️⭐️⭐️⭐️⭐️ Oli üks huvitav lugemine. Kõrvuti jookseb kahe tüdruku l...

1. Colin Baker " Kakskeelne laps. Kakskeelsuse käsiraamat lapsevanematele ja õpetajatele ", kirjastus El Paradiso 2005, 360lk. ⭐️⭐️⭐️⭐️⭐️ Väga informatiivne. Annab mõtteainet, kuidas ehitada oma tunde ülesse nii, et õpilastel päriselt ka kasu oleks sellest. Suur abimees on ka sõnastik, mis asub raamatu lõpus. Eriti palju on sellest kasu siis, kui igapäevatöös õpetamise ja mitmekeelsusega kokku ei puutu. Kirjutatud on lihtsas keeles. Isiklikult hakkasid häirima pidevad teemakordused, aga see ilmselt on minu kiiks.  2. Karin Dyhr, Marianne Holmen " Klaasist tüdruk. Dokumentaalromaan intsestist ja piirialasest isiksusehäirest ", kirjastus Pilgrim 2022, 444lk. ⭐️⭐️⭐️⭐️⭐️ Oeh, mis lugu. Karm ja ebaõiglane. Nii mitmes aspektis vale, et valus lugeda. Raamatu lõpuks oli tore teada saada, et autoril õnnestus leida elus oma tee, vabaneda ja olla abiks ka teistele. 3. Siisi Saetalu " Minu Uganda. Eestlaste kohvik Aafrikas ", kirjastus Petrone Print 2015, 262lk. ⭐️⭐️⭐...

88. Marianne Mikko " Naise koht ", kirjastus Rahva Raamat 2021, 263lk. ⭐️⭐️⭐️⭐️ Naiste olukord ja kuvand ühiskonnas on oluline teema. Kas ma nõustun kõigega, mida autor raamatus välja tõi? Kindlasti mitte. Näiteks minu kogemus lasteaiaga näitab, et kõik lapsed, olenemata soost, saavad mängida kõigi mänguasjadega. Tüdrukud vuravad autodega ja poisid nukuvankritega. Aga pean nõustuma, et naised teevad suure osa tasustamata töödest kodus. Seda hoolimata tõsiasjast, et teevad ka tasustatud tööd. (Mõtte)maailm on visa muutuma ja sellesse peab teadlikult panustama.  89. Mallu Mariann Treimann " Salapäevik . Kõigile lugemiseks" 2024, 352lk. ⭐️⭐️⭐️⭐️⭐️ Ladus. Nagu Malluka puhul ikka. Nagu ikka, jätan eluloolised raamatud kommenteerimata, sest, kes olen mina, et teise kogemusi maha teha.  Üldiselt mulle meeldib, mida ta teeb, milliseid teemasid tõstatab. Kas vahel imestan tõstatuse viisi ja lahenduste üle? Ikka. Aga kas see puutub minusse? Absoluutselt mitte. Jääbki üle vaid...

87. Osho " Mindfulness. Teadvelolek tänapäeva maailmas. Kuidas teha meditatsioonist oma igapäevaelu osa? ", kirjastus Pilgrim 2017, 287lk. ⭐️⭐️ Nii nagu lohiseb raamatu pealkiri, lohises ka lugemine. Nii palju hetki, mil oleks tahtnud vaielda ja arutleda. Teadvelolek on väga huvitav ettevõtmine, aga selle raamatu kastmes natuke liiga huvitav. Mulle jäi pähe pidama mõte, et elus annab kõike, ka vaimsust, teadvelolekut ja meditsiooni, edasi anda nii, et lugedes ei hakka aju valutama. Aga võib ka olla, et mu meeled ja teadvus lihtsalt ei olnud valmis.  30.11.2025 November oli väga...töine. Ja kuna kõike muud oli väga palju, siis raamatud sinna vahele ei mahtunud. Läbi häda õnnestus läbi saada üks õnnetuke, mis lippu kõrgel hoiab. Mis tähendab siis seda, et november lõppeb numbritega 1 ja 287lk, mis aasta peale teeb 87 raamatut ja 25 631 lehekülge. Loodetavasti tuleb detsembris natuke rohkem vaba aega ja sisukam postitus.

Raamatud seisavad riiulitel. Nagu sõnad, mis on juba öeldud, aga tahaksid uuesti kuuldud saada. Valgus tuleb aknast sisse iga päev isemoodi. Vahel ilma varjuta, vahel katkestusteta. Vahel ei tule üldse. Akna ees on kardinad. Mitte selle jaoks, et hoida valgust väljas, vaid selle jaoks, et hoida valgust sees. Hoidmaks valgust, mis lubab lugeda, teha märkmeid, mõelda ja tunda sügiskaamoses end hubasemalt. Mõnikord, üksi teetassi taga istudes, läheb pilk aknale. Vaatlen ja mõtisklen, milline see sisemist valgust hoidev aknakate võiks olla. Pehme või kare? Sirge või kroogitud? Pikk või lühike? Valida on keeruline. Kardinad ei ole vaid riie, see on otsus, mis aitab maailma eest peituda või nähtavaks saada. Otsus, mis aitab lasta valgust sisse või välja.   Raamatud ja öeldud sõnad vaikivad endiselt, kui heietan filosoofilisi mõtteid aknakatete üle. Võib olla ei olegi vaja midagi ette panna või vahetada. Ehk oleks lihtsalt vaja rahu teha oma valguse, pimeduse, soojuse ja külmusega. Aga eh...