Nii me siin elame

94. Olav Osolin " Minu esimene elu ", kirjastus Varrak 2020, 435lk. ⭐⭐⭐⭐⭐ Ootamatult hea ja hästi kirjutatud. Ilmselgelt pole uudiseks, et ajakirjandust õppinud inimene kirjutada oskab, aga meeldivaks üllatuseks sai minu jaoks tõdemus, et huvitav oli lugeda. Ma eeldasin, et see on tüüpiline sündisin-kasvasin-tegin-olin tüüpi elulugu. Ja seda kõike ka oli, aga see oli pandud kirja huvitavalt, saatjaks ajaloolised faktid ja nõukaaja absurd. Samuti oli rõhk pigem tööelul ja -tegemistel ning ei pidanud end läbi hekseldama sugulussidemetest, mis tegelikult kedagi eriti sügavalt ei huvita.   95. Ann Cleeves " Valged ööd ", kirjastus Varrak 2017, 327lk. ⭐⭐ Olen nii harjunud hoogsa Skandinaavia krimilugudega, et see ajas lihtsalt haigutama. Ootasin, et läheks põnevaks, aga kahjuks siiski ei läinud. Kuidagi unine ja uimane, tiksuv. Täpselt selline Midsomeri mõrvad, et vaadata veel kannatab, aga lugedes ei ole suurem asi.  96. Ann Cleeves " Punased luud ", kirjastus

85. Ian McEwan " Laupäev ", kirjastus Tänapäev 2006, 311lk.⭐⭐⭐⭐ Huvitav lugemine, aga keerulise sõnakasutusega. Täpselt selline raamat, mida loed mõned leheküljed ja seejärel mõtled järgi, mida autor öelda tahab. Ilmselt kuluks ära suisa mitu korda lugemist, et minna süvitsi ja näha teisi aspekte, mis esimesel korral on märkamata jäänud.  86. Anders de la Motte " Talvetuli ", kirjastus Varrak 2019, 376lk. ⭐⭐⭐⭐⭐ Tõeliselt huvitav lugemine juba esimesest peatükist. Lugu keris ennast kiht-kihi haaval ning lõpp oli üsna üllatuslik. Soovitan krimipõnevike fännidele!  87. Mihkel Tiks " Krimmi vang ", kirjastus Tänapäev 2019, 468lk. ⭐⭐ Silmaringi laiendamiseks, kui rääkida Ukraina olustikust, mitte naiste osast, väga huvitav. Üldiselt siiski üsna üksluine ja uimane lugemine. Peatükk peatüki järgi oleks justkui eelmise kordus, vahetusid ainult nimed, kui sedagi. Mitte minu tassike teed.  88. Cara Hunter " Väljapääsu ei ole ", kirjastus Rahva Raamat 2020,

Sel aastal otsustasime esimest korda pidada Mirteli sünnipäevapidu mängutoas. Sel lihtsalt põhjusel, et ma ei kujutanud hästi ette, kuidas oleksin pidanud koju ära mahutama kõik need sõbrad, keda ta kutsuda tahtis. Oleks sünnipäev suvel, teeks kodus õues, aga elu on nagu elu on. 😀 Tamsalus on üks tore koht nimega Lilli loovus- ja mängukeskus, mille välja valisin. Tegelikult ei olnud mul alguses üldse õrna aimugi, kuidas seal välja näeb. Natuke vaatasin siit ja seal pilte, aga see ju pole päris see. Aga jäin väga rahule. Lastele on seal batuut, liumägi, kööginurk, mitmeid mänguasju, kostüümid ja palju muud. Tegevust oli kolmeks tunniks rohkem, kui piisavalt ja ajast jäi suisa puudugi, nii tore oli lastel. See vahva õhupallivanik ja banner olid ka seal täitsa olemas, ise lisasin vaid numbri, mille pärast maha tagasi võtsin. Olgem ausad, minu sinine õhupall sobis sinna juurde selleks mõneks hetkeks nagu valatud. 😃 Ma siia linkida ei viitsi, aga tegin pilti, kus on näha Lillikeskuse kont

77. Jorn Lier Horst " Katharina kood ", kirjastus Eesti Raamat 2020, 305lk. ⭐⭐⭐ Lugeda oli okei, aga põnevust ei olnud. Lugu oli kuidagi etteaimatav ja liikus kohutavalt aeglaselt. Ega alati ei peagi olema põnevik täis laipu ja võikaid kirjeldusi, aga natuke tempot ei teeks paha.  78. Märt Laur " Mürgiallikad ", kirjastus Tänapäev 2020, 255lk. ⭐⭐⭐⭐⭐ Väga emotsionaalne ja detailirohke kirjeldus vähihaige elust-olust alates diagnoosi saamisest, läbi raviprotsesside, kuni lõpuni. Tegemist ei olnud õnneliku lõpuga raamatuga. Tegelikult oli üsna valus seda teost ka lugeda. Olen kaks korda vaadanud kõrvalt kiiritusravi, vestelnud sellel teemal, aga päris lõpuni ei ole suutnud siiski läbielamisi mõista. Nüüd sain taas natuke selgema ülevaate, mis mõtteid/valikuid võib raviprotsess tekitada. Annaks universum, et kolmandat korda ei ole vaja mul pealt vaadata lähedase ravi ja tagajärgi.  79. Viveca Sten "Täna öösel sa sured ", kirjastus Pegasus 2020, 380lk. ⭐⭐⭐⭐ Üsn

62. Jaana Davidjants " Minu Berliin. Pidu kunstnike paabelis. ", kirjastus Petrone Print 2014, 207lk. ⭐⭐⭐⭐⭐ Ka üks tore ja huvitavalt kirja pandud Minu sarja lugu. Julgen soovitada küll. Hoolimata sellest, et palju on juttu pidutsemisest, aga ju see oli elu osa. Eks see ju tegelikult tuleb ka pealkirjast välja, kui nüüd hästi süveneda.  63. Kersti Dennis " Minu Las Vegas. Tõsielu tuhkatriinulugu." , kirjastus Petrone Print 2013, 288lk. ⭐⭐⭐⭐⭐ Huvitav lugemine. Kohati küll tekkis tunne, et mõned seigad ja olukorrad oleksid nagu poolikud, aga tegemist on siiski raamatuga. Arusaadav, et päris kõik detailid ei mahu sinna. Õnneks ei olnud see, et alguses tehti Amirale vaid liiga ja hiljem läks kõik mannavahuselt, üldiselt häiriv.  Raamat oli siiski tore elamus ning julgen soovitada küll. 64. Kristiina Piip " Minu Dublin. Seitse kodu ja kolm bensiinijaama ." , kirjastus Petrone Print 2012, 240lk. ⭐⭐⭐⭐⭐ Kuidagi teistsuguse tonaalsusega, kui teised loetud sarja raa

Alustasin tasakaalustatud toitumisega pool aastat tagasi, 10. veebruaril. Väikse põikena olgu öeldud, et ma ei võtnud kogu seda asja alguses üldse tõsiselt. Olin täiesti 100% kindel, et ah, natuke proovin ja las siis olla, ega ma nii kui nii omadega kuhugi ei jõua. Aga minu äärmiselt tore konsultant muudkui jagas infot, utsitas ja torkis ja kui liitusin ka 10-päevase väljakutsega, hakkas kaal vaikselt tasapisi langema.  Alguses andsin sõrme, nüüd juba terve käe ja ka 24,2 liigset kilo.  Tulemus ei ole veel saavutatud ja jätkan oma rada, aga olen juba iseendaga väga rahul. Teate kui hea on juba praegu peeglisse vaadata? 😀  Lisaks kaalule on kadunud peavalud, jaksan toimetada, jaksan koeraga JOOSTA (ja mul ei ole väike koer, ikka selline koer, kes üldiselt jalutab mind, mitte mina teda), energiat on rohkem, kergem on ärgata. See nimekiri on päris pikk, mis kõik on füüsilise keha juures muutunud.  Kusjuures, pean ära mainima, et toitumine ja füüsiline aktiivsus ei ole olnud kõige raskem

 51. Lars Kepler " Küülikukütt ", kirjastus Pegasus 2017, 416lk.⭐⭐⭐⭐⭐ Natuke on nagu kurb ka, et lugeda on jäänud vaid üks osa. Et armas külastaja ei peaks otsima juunikuu postitust, siis jätkuvalt on tegemist väga hea krimiraamatuga, mis hoiab põnevust algusest lõpuni ning omab mitmeid pöördeid. Märgin siiski ära, et antud raamatus tuli kurjategija isik üsna palju enne lõppu välja, aga ega see raamatut halvemaks ei muutnud.  52. Lars Kepler " Laatsarus ", kirjastus Pegasus 2018, 432lk. ⭐⭐⭐⭐⭐ Avastasin vahepeal, et Joona Linna sarjas on veel raamatuid ilmunud. Aga mu vererõhk vajab väikest pausi, enne kui jätkan.  Raamatu enda kohta ei ole midagi uut öelda, endiselt põnevalt kirjutatud. Samas, tõele au andes hakkab see ümber ühe liini käimine vaikselt ära tüütama. Ma vist eelistaksin, kui igas osas oleks uus kuritegu ja lahendus, veidi selline Agathe Christie stiilis värk. Seitsmenda osa lõpus lugeda, et sarimõrvari abilist keegi kinni ei püüdnud ja ta proovib edasi

 43. Caroline Louise Walker " Peidus su silme all ", kirjastus Helios 2019, 304lk. ⭐⭐ Algus oli paljulubav. Kui veerand raamatut oli loetud, sain aru, et see jääbki ainult lubavaks. Põnevust polnud, oli paar seebikahõngulist ja draamaküllast kohta, aga mitte põnevust. Ütleme nii, et kui inimene otsib raamatut, millega lihtsalt aega viita - siis palun. Aga mitte inimesele, kes põnevikust otsib põnevust ja pinget.  44. Raisa Cacciatore " Agressiivsuse astmed ", Menu Kirjastus 2015, 240lk. ⭐⭐⭐ Iseenesest vajalik lugemine nii erialaselt kui ka isiklikul tasemel, aga nii pagana kuiv. Ega ma otseselt ei oodanudki, et nüüd kuidagi oleks ülemäära huvitav seda teost tudeerida, aga nii kuiva faktirida nüüd ka ei arvanud tulevat. Ma leian, et ilmselt on võimalik seda teemat käsitleda ka huvitavamalt, kaasakiskuvamalt.  45. Lars Kepler " Hüpnotisöör ", kirjastus Pegasus 2020, 480lk. ⭐⭐⭐⭐⭐ Olin alguses skeptiline ja mis seal salata, ka pisut hirmul. Raamat tundus megam

  Tainas : 250g võid 2 pakki kohupiima 525g jahu 1tl soola 1tl suhkrut Täidis : 1,5kg kapsast 1tl soola 1tl suhkrut Tunde järgi hakitud tilli 1 pakk pitsakatet 1 pakk riivjuustu Kate : 4 muna 2dl hapukoort Vajadusel törts piima  Alustuseks tükelda kapsas (võid kasutada ka kääre ja lõigata) ning pane see vähese veega potti hauduma. Maitsesta soola, suhkru ja tilliga.  Samal ajal kui kapsas podiseb, pane kaussi kokku või, kohupiim, jahu, sool ja suhkur. Sega ühtlaseks taignaks ning pane külmkappi tahenema kuniks kapsas valmib.  Kui kapsas on valmis saanud, kurna vedelik ära ning sega hulka pitsakate.  Võta külmkapist tainas ning aja see ahjuvormi laiali. Kata põhi ja vormi seinad võimalikult ühtlase kihiga.  Taigna peale vala kapsa- ja vorstisegu. Raputa peale riivjuust ning vala üle muna-hapukoore seguga. Kui tundub, et see jääb liiga paks, lisa tunde järgi piima. Küpseta 200kraadi juures 30-40minutit või kuni muna on hüübinud.  Head isu! 

Nii kaua kui vähegi mäletan, olen jagelenud kaaluga. Okei, kui nüüd aus olla, siis ega ma väga ei liigutanud ennast kunagi. Tunnistasin endale, et olen parajalt paks, aga seejuures parimais aastais ja sinnapaika see asi ka alati jäi. Ükski rumalus nooruses tegemata ei jäänud ja eks kümme aastat tagasi oli elu ka vähe liikuvam.  Aga siis tulid Mirtel ja Henri ning kui Mirteliga kogunenud kilod jätsin haiglasse, siis see, mis teise rasedusega kogusin, jätsin endale. Ei saa salata, et Mirteli titeiga oli mu jaoks vaimselt keeruline ülesanne ja sealt sai alguse üks paras virr-varr, millega hakkan alles praegu hästi läbi saama. Aga tasakaalust väljas vaimne pool viis tasakaalust välja ka kõik muu. Mingil hetkel jõudsin sellisesse seisu, et kõik, mis polnud eluliselt oluline jäi minust tegemata, hoolimata ja märkamata. Ehk siis see, mis toimus minu füüsilise kehaga, oli üsna ükskõik.  Täiesti 100% valisin oma toite halvasti ja liikuda viitsisin täpselt punkti pealt nii palju, kui häda pärast

34. Nicola Yoon " Päike on ju samuti täht ", Päikese kirjastus 2017, 328lk. ⭐⭐⭐⭐⭐ Selline kibemagus lugu armastusest. Tähendab, ma ei tea, see puudutas minus midagi, mida ma ei oska veel sõnadesse panna või kirjeldada. Õnneks lõppes lugu üldjoontes hästi - Natasha ja Daniel kohtusid ootamatult uuesti. Oh nii palju võiks ju heietada mineviku otsustest, aga ega vist ei ole mõtet. Loodame siis nii, et kõik mis peab juhtuma, juhtub nii kui nii. Eks tuleb lihtsalt oodata, mis elul varuks on peale kõigi nende otsuste, mida iga päev on tehtud.  35. Katariina Libe " Ohverduste sügis ", kirjastus Varrak 2021, 200lk. ⭐⭐⭐ Minu jaoks jäi midagi puudu. Müstikat nagu oli ja kirjutamise stiilil polnud ka nagu häda midagi, aga... tegemist on üsna õhukese ja kiirelt loetava raamatuga. Sisu siiski pole väga minu maitsele. Ma oleks tahtnud lõpuks lugeda, mis sai Eliasest ja Luisast. Samuti oleks tahtnud, et oleks konkreetne lõpp. Praegu oli selline...meh. Aga võib ilmselt eeldada, et

Mõtlesin, et vahelduseks võiks rääkida ka millestki muust, kui raamatutest. Mõni suurem sündmus elus võiks ju siingi kajastatud saada. Kuna juhuslikult sai vahepeal minust abielunaine, siis miks mitte neid emotsioone jagada.  Pulmade teema oli meil ikka aeg-ajalt õhus olnud, aga kunagi nagu ei tundunud olevat õiget momenti. Ja siis järsku kukkusid eelmisel aastal KÕIK mu ümber pulmitama (jaa, päriselt, ma ei tunne enam pooli inimesi facebooki feedis ära, sest perekonnanimed on muutunud) ning see andis tõuke jõuda pisut kaugemale kui ainult jutud.  Igatahes, rääkisime-arutasime-vaidlesime-selgitasime ja lõpuks novembris juhtus see, et naljana öeldud "abiellume oma aastapäeval" saigi plaani võetud. Mai alguses sai meil täis 10 aastat koos ning täpselt sel päeval tegime asja ka ametlikuks.  Vahele ka väike nali: avaldust esitades ajas mind nii kohutavalt naerma üks seik. Nimelt tuli meil juttu sellest, et võiks olla maitsekas aga lühike see osa seal saalis (mis muideks maksab 75

24. Lionel Shriver " Me peame rääkima Kevinist ", kirjastus Varrak 2008, 496lk. ⭐⭐ Ma ei mäleta enam põhjust miks see raamat mu lugemislisti jõudis. Eeldatavasti kellegi hästi kirjutatud arvustuse tõttu.   See raamat ei imponeerinud mulle mitte üks raas. Lugemine oli paras enese sundimine (olen üks nendest, kes naljalt pooleli ei jäta ja hambad ristis läbi loeb). Okei, seal oli mõningaid kohti ja lõike, mis kirjutatud huvitavalt ja tõmbavalt. Aga suurem osa... Kohe kindlasti ei ole esimeste hulgas, mida teistele soovitaksin.  25. Angela Marsons " Vaikne karje ", kirjastus Pegasus 2017, 400lk ⭐⭐⭐⭐ Üldiselt täitsa kabe krimka. Lugeda oli hea, ladus ja loogiline. Lõppu otseselt ära ei arvanud, aga aimasin. Soovitan soojalt krimisõpradele, aga ei saa täistärne, sest veidi vähe oli närvikõdi. Kuigi ei saa salata, et hoidis enda haardes mind päris hästi. Pole ammu lugenud poole üheni öösel.  26. Benedict Wells " Üksilduse lõpp ", kirjastus Rahva Raamat AS 2021,

 17. Tiit Trofimov, Jaana Maling " Lõpp on algus. Julgus elada iseendana. ", kirjastus Pilgrim 2021, 224lk. ⭐⭐⭐⭐⭐ Hästi kirjutatud, lihtsas keeles, ladus lugeda. See ei olnud esimene kord sellises stiilis raamatut lugeda. Mõtted ei olnud uued. Olen seda mitu korda öelnud, et põhiideed korduvad, muutub vaid nende edastamise viis vastavalt autorile. Trofimovi kirjutatu oli usutav ja seetõttu ka hea kordamine. Ühest küljest vaimne, teisest küljest mõistlik ja ratsionaalne, realistlik.   Hingamise proovin ka järgi. Halba see igatahes teha ei saa. 18. Courtney Evan Tate " Ma jälgin sind ", kirjastus Ersen 2020, 312lk.⭐⭐⭐ See raamat oli lugemiseks parem kui eelmine sama autori oma, mida veebruaris lugesin. Vastukarva oli alaealise  seksualiseerimine. No ausalt, ma ei ole silmaklappidega, tean, et maailmas toimub palju, mida ei peaks. Aga ma ei taha päris selliseid kirjeldusi, nagu autor kasutas, lugeda. Kui see miinuskülg välja jätta oli idee iseenesest okei, liinid ja se

 10. Lisa Jewell " Ülakorruse pere ", kirjastus Eesti Raamat 2021, 304lk. ⭐⭐⭐⭐⭐ Mulle väga meeldis. Hästi kirjutatud, nüansirikas ja põnev lugemine. Järge ei tasunud ära kaotada, sest muidu läksid seosed ikka väga sassi. Üks asi siiski häiris. Nimelt see, et Henry nii salapäraseks jäi. Oleks tahtnud kohe rohkem selle tegelaskuju mõttemaailmas seigelda ja aru saada mis värk oli. Ega lõpp ka minu maitse järgi polnud. Eelistan konkreetsust mitte lahtisi otsi. Üldjoontes siiski meeldiv lugemine.  11. Imogen Kealey " Vabastamine ", kirjastus Varrak 2020, 392lk. ⭐⭐⭐⭐⭐ Üle pika aja taas üks sõjaromaan, mis on kirjutatud tõsielubaasil ja räägib meile Nancy Wake'i elust ja natsivastasest võitlusest II maailmasõja ajal. Loodetavasti on mu alateadvus selle paariaastase pausiga rahunenud ja ma ei näe sel korral kurje saksa sõdureid unes. Minnes nüüd raamatu juurde, siis ilmselgelt ei ole mul midagi halba öelda. Suisa neelan selliseid lugusid. Ladusalt kirja pandud ning suju

Jõudsin mingil hetkel sinna punkti, et väga tahaks midagi teha enda heaks.  Viimasel viiel aastal olen väga tihti jätnud ennast, enda soove ja tahtmisi kuhugi kaugemale. Kõik need mägiraudteed enda emotsioonide ja kõige muuga on jätnud ilmselgelt oma jälje, aga kuidagi samm-sammult olen tervenemas. Suur abi on olnud sisust, mida sotsiaalmeedias jälgin ja ka raamatutest, mida olen lugenud. Need, kes raamatupostitusi on lugenud, teavad minu usku sellesse, et teatud sorti teosed jõuavad õigel ajal minuni. Hakkan jälle heietama, aga mu mõte oli selles, et ümbritsedes ennast motiveeriva ja tegudele suunava sisuga, olen hakanud ka endas arendama neid külgi, mida ammu olen soovinud. Üheks suureks juurde lisandunud asjaks on positiivselt mõtlemine. Muudkui saadan universumile häid mõtteid ja olen kindel, et ühel päeval tuleb kõik hea minuni tagasi.  See muidugi pole üldse selle postituse teema, haha.  Natuke mitte nii universumiga seotud asi on see, et nädal tagasi hakkasin t e a d l i k u l t

1. Ingvar Villido " Emotsioonid. Inimkonna suurim sõltuvus ", kirjastus Human 2018, 360lk. ⭐⭐⭐ Ühest küljest: tõsi, emotsioonid juhivad paljusid hetki mu elus ja vähemalt oma kroonilise närvipõletiku panen ka osaliselt sinna patta, et ei oska emotsioone ja stressi juhtida. Teisest küljest: mul kadus pidevalt järg ära, paljud mõisted oli võõrad ja lugemisele kulus tohutu aeg, harjumuspäratult pikk aeg. Samas, ega enda oskuslik juhtimine ei peagi kergelt kätte tulema. Jah, mul tekkis huvi temaatika vastu. Jah, ma olen viimased paar päeva proovinud teadlikult oma emotsioone ära saata/suunata. Jah, ma olen googeldanud, palju. Küll aga tundub iseseisvalt, vaid raamatuga, üsna keeruline läbinisti aru saada protsessist ja ilmselt peaks läbima ka mitu korda jutuks olnud koolituse. Või siis mitte. Proovin veel neid tehnikaid, ja mine tea, äkki saan valgustatud.  2. Jete Leo Norman " Maailm kontoris ehk kuidas kärbitakse heeringat ", Argo kirjastus 2019, 272lk. ⭐⭐⭐⭐⭐ Ma ei te