Nii me siin elame

12. Lisa Jewell " Nähtamatu tüdruk ", kirjastus Eesti Raamat 2022, 317lk. ⭐⭐⭐⭐⭐ Üsna kiirelt kulgev lugu, mis hoiab enda kütkeis algusest lõpuni. Tegevusliini ei ole aetud liiga keeruliseks ja õnneks ei jää ka lahtiseid otsi ning kõik on ilusti-kenasti tervikuks seotud. Mulle igatahes meeldis!  13. Clare Mackintosh " Pantvang ", kirjastus Pegasus 2021, 410lk. ⭐⭐⭐⭐⭐ Uuh, nii põnevalt kirjutatud ja väga kaasahaarav. Isegi päris lõpus suutis autor üllatada. Olin juba kindel, et süüdlane on käes, aga... ohoo. Väga-väga soovitan lugeda, sest kohati on põnevust suisa nii palju, et pidin raamatu käest panema ja hetke enda kogumiseks võtma.  14. Josef Martin Bauer " Nii kaugele kui jalad viivad ", kirjastus Helios 2001, 390lk. ⭐⭐⭐⭐ Kuidas saaks ühe tõestisündinud põgenemist vangilaagrist üldse kommenteerida?  Tugitoolis istudes üks põnev lugemine. Raamatu osas üldiselt häiris, et tekst oli üks pikk jutt, ei olnud üldse sobivat võimalust hetkeks raamatut käest pann

Näete, jälle ühest asjast aasta kohe möödas.  Kui ma alustasin, siis poleks iialgi arvanud, et päriselt kuhugi jõuan. Kes viitsib otsida sildi kaalulangetus alt, leiab veel paar postitust, mis eelmisel aastal kirjutasin. Juba seal tõin välja, et mul oli täiesti null usku sellesse teekonda.  Mu mõte oli kogu aeg, et ah joon natuke kokteili, vahel lisan vee hulka teed ja aaloed, aga no issand, ei mina hakka vaatama, mida suhu panen. Okei, pean oma sõnu sööma, sest nii kui esimesed kilod hakkasid kaduma, tekkis ka hasart. Ma väga tahtsin näha, kui kaua suudan vastu pidada, enne kui alla annan ja kõik nurka viskan.  Ema siiani naerab seda, kuidas talle ütlesin, et ah vaatab, kui kahekohalise kätte saan kaalul, siis ilmselt rohkem ei jätka.  Nüüd olen nii harjunud kogu selle elustiiliga. Enam nagu ei tahagi teisiti (ja olgem ausad, kui Kodutohtris ütlesin, et tahan 70kg kätte saada, siis ma ei valetanud) ja sellest on veel puudu 6,1kg. Vahel läheb meel raskeks, kui mõtlen, et nii vähe on ve

1. Mark Manson " Kõik on p*rses. Raamat lootusest. ", kirjastus Rahva Raamat 2021, 294lk. ⭐⭐⭐⭐⭐ Mis ei meeldinud? Palju roppe väljendeid ja lisad/täiendused raamatu lõpus. Mulle ei meeldi edasi-tagasi lapata lehti, eriti kui neid lisamärkuseid on palju.  Mis meeldis? See tundus mulle kuidagi teistsuguse raamatuna. Nautisin, et silmaring avardus palju rohkem kui ootasin. Jutt oli ladus ja loogiline ning kogu muu jutu seest sai tegelikult päris mitmeid häid mõtteid.  2. Jay Shetty " Mõtle nagu munk. Treeni oma meelt rahu ja sihikindluse saavutamiseks .", kirjastus Helios 2020, 358lk. ⭐⭐⭐⭐⭐ Jällegi üks tore ja silmaringi avardav raamat. Jay Shetty, kui coach ja kõneleja on mulle juba varasemast ajast tuttav nimi. Ütleme nii, et otseselt pettuma ei pidanud ning mõne uue mõtte sain ka edasiseks kaasa. Samuti hakkas mulle meeldima idee mediteerimisest. Enda pea mõtetest tühjaks saamine kõlab ahvatlevalt.  3. Paula Hawkins " Tuli miilab tuha all ", kirjastus Heli

103. Tom Valsberg " Eluterve pohhuist ", kirjastus OÜ Maailmamuusika 2019, 440lk. ⭐⭐⭐⭐⭐ Täitsa selline omamoodi ja huvitav. Mitte klassikaline eneseabiõpik, kuigi mõte jääb samaks. Sai huumorit ja tõsist juttu. Soovitan lugeda küll, kuigi lehekülgede arv tundub ehmatavalt suur. See on totaalne tillikas 🙃 104. Yrsa Sigurdardottir " Lüllikivi ", kirjastus Varrak 2020, 350lk. ⭐⭐⭐⭐ Üsna okei raamat. Mitte kõige parem krimi, mida sel aastal lugenud olen, aga ka mitte kõige halvem. Räigelt häirisid mõned kirjavead, mis olid kellelgi kahe silma vahele jäänud. Kõige häirivam oli see, et kapuutsi asemel kasutati sõna peakott. Mis asi see on nagu? Tükk aega sügasin kukalt, enne kui aru sain. Aga kui need vead välja jätta, siis täitsa loetav.  105. Kairi Ennok " Lapse emotsionaalne arendamine ", kirjastus Atlex 2012, 152lk. ⭐⭐⭐⭐⭐ Ühele lasteaiaõpetajale väga vajalik lugemine ja kokku koondatud materjalid, mida kasutada. Kui olen töös lastega midagi õppinud, siis sed

Mulle ikka meeldib aasta lõpus otsad kokku tõmmata. Seda isegi juhul, kui midagi silmnähtavalt erilist ei toimunud, aga endal on kuidagi tore, kui saab korraks tagasi vaadata. Hakkame siis otsast minema ja vaatame, kuhu välja jõuame.  1. Mida tegid aastal 2022, mida polnud varem teinud?  Abiellusin ja kaotasin kaalust 35kg.  2. Kas pidasid kinni uusaastalubadustest? Kas annad uusi lubadusi?   Ei andnud eelmisel aastal, ei anna ka nüüd.  3. Kas keegi su lähedastest sünnitas? Mitte keegi nendest, kes südames lähedased oleksid, aga nii mõnigi tuttav sai lapse.  4.  Kas keegi su lähedastest suri?  Ei.  5. Mida sooviksid omada aastal 2023, mis puudus aastal 2022?  Suurepärast vaimset tervist, elurõõmu, veel rohkem tahtmist teha ja toimetada. Üldiselt oli 2022 siiski parem, kui 2021. Samas tunnen, et enda arengusse kavatsen veel omajagu panuseid teha ja eks siis ole näha, kuhu järgmine aasta mind välja viib.  6. Mis riike külastasid? Mitte ühtegi.  7. Mis kuupäev aastast 2022 jääb igavesti s

94. Olav Osolin " Minu esimene elu ", kirjastus Varrak 2020, 435lk. ⭐⭐⭐⭐⭐ Ootamatult hea ja hästi kirjutatud. Ilmselgelt pole uudiseks, et ajakirjandust õppinud inimene kirjutada oskab, aga meeldivaks üllatuseks sai minu jaoks tõdemus, et huvitav oli lugeda. Ma eeldasin, et see on tüüpiline sündisin-kasvasin-tegin-olin tüüpi elulugu. Ja seda kõike ka oli, aga see oli pandud kirja huvitavalt, saatjaks ajaloolised faktid ja nõukaaja absurd. Samuti oli rõhk pigem tööelul ja -tegemistel ning ei pidanud end läbi hekseldama sugulussidemetest, mis tegelikult kedagi eriti sügavalt ei huvita.   95. Ann Cleeves " Valged ööd ", kirjastus Varrak 2017, 327lk. ⭐⭐ Olen nii harjunud hoogsa Skandinaavia krimilugudega, et see ajas lihtsalt haigutama. Ootasin, et läheks põnevaks, aga kahjuks siiski ei läinud. Kuidagi unine ja uimane, tiksuv. Täpselt selline Midsomeri mõrvad, et vaadata veel kannatab, aga lugedes ei ole suurem asi.  96. Ann Cleeves " Punased luud ", kirjastus