Nii me siin elame

103. Tom Valsberg " Eluterve pohhuist ", kirjastus OÜ Maailmamuusika 2019, 440lk. ⭐⭐⭐⭐⭐ Täitsa selline omamoodi ja huvitav. Mitte klassikaline eneseabiõpik, kuigi mõte jääb samaks. Sai huumorit ja tõsist juttu. Soovitan lugeda küll, kuigi lehekülgede arv tundub ehmatavalt suur. See on totaalne tillikas 🙃 104. Yrsa Sigurdardottir " Lüllikivi ", kirjastus Varrak 2020, 350lk. ⭐⭐⭐⭐ Üsna okei raamat. Mitte kõige parem krimi, mida sel aastal lugenud olen, aga ka mitte kõige halvem. Räigelt häirisid mõned kirjavead, mis olid kellelgi kahe silma vahele jäänud. Kõige häirivam oli see, et kapuutsi asemel kasutati sõna peakott. Mis asi see on nagu? Tükk aega sügasin kukalt, enne kui aru sain. Aga kui need vead välja jätta, siis täitsa loetav.  105. Kairi Ennok " Lapse emotsionaalne arendamine ", kirjastus Atlex 2012, 152lk. ⭐⭐⭐⭐⭐ Ühele lasteaiaõpetajale väga vajalik lugemine ja kokku koondatud materjalid, mida kasutada. Kui olen töös lastega midagi õppinud, siis sed

Mulle ikka meeldib aasta lõpus otsad kokku tõmmata. Seda isegi juhul, kui midagi silmnähtavalt erilist ei toimunud, aga endal on kuidagi tore, kui saab korraks tagasi vaadata. Hakkame siis otsast minema ja vaatame, kuhu välja jõuame.  1. Mida tegid aastal 2022, mida polnud varem teinud?  Abiellusin ja kaotasin kaalust 35kg.  2. Kas pidasid kinni uusaastalubadustest? Kas annad uusi lubadusi?   Ei andnud eelmisel aastal, ei anna ka nüüd.  3. Kas keegi su lähedastest sünnitas? Mitte keegi nendest, kes südames lähedased oleksid, aga nii mõnigi tuttav sai lapse.  4.  Kas keegi su lähedastest suri?  Ei.  5. Mida sooviksid omada aastal 2023, mis puudus aastal 2022?  Suurepärast vaimset tervist, elurõõmu, veel rohkem tahtmist teha ja toimetada. Üldiselt oli 2022 siiski parem, kui 2021. Samas tunnen, et enda arengusse kavatsen veel omajagu panuseid teha ja eks siis ole näha, kuhu järgmine aasta mind välja viib.  6. Mis riike külastasid? Mitte ühtegi.  7. Mis kuupäev aastast 2022 jääb igavesti s

94. Olav Osolin " Minu esimene elu ", kirjastus Varrak 2020, 435lk. ⭐⭐⭐⭐⭐ Ootamatult hea ja hästi kirjutatud. Ilmselgelt pole uudiseks, et ajakirjandust õppinud inimene kirjutada oskab, aga meeldivaks üllatuseks sai minu jaoks tõdemus, et huvitav oli lugeda. Ma eeldasin, et see on tüüpiline sündisin-kasvasin-tegin-olin tüüpi elulugu. Ja seda kõike ka oli, aga see oli pandud kirja huvitavalt, saatjaks ajaloolised faktid ja nõukaaja absurd. Samuti oli rõhk pigem tööelul ja -tegemistel ning ei pidanud end läbi hekseldama sugulussidemetest, mis tegelikult kedagi eriti sügavalt ei huvita.   95. Ann Cleeves " Valged ööd ", kirjastus Varrak 2017, 327lk. ⭐⭐ Olen nii harjunud hoogsa Skandinaavia krimilugudega, et see ajas lihtsalt haigutama. Ootasin, et läheks põnevaks, aga kahjuks siiski ei läinud. Kuidagi unine ja uimane, tiksuv. Täpselt selline Midsomeri mõrvad, et vaadata veel kannatab, aga lugedes ei ole suurem asi.  96. Ann Cleeves " Punased luud ", kirjastus

85. Ian McEwan " Laupäev ", kirjastus Tänapäev 2006, 311lk.⭐⭐⭐⭐ Huvitav lugemine, aga keerulise sõnakasutusega. Täpselt selline raamat, mida loed mõned leheküljed ja seejärel mõtled järgi, mida autor öelda tahab. Ilmselt kuluks ära suisa mitu korda lugemist, et minna süvitsi ja näha teisi aspekte, mis esimesel korral on märkamata jäänud.  86. Anders de la Motte " Talvetuli ", kirjastus Varrak 2019, 376lk. ⭐⭐⭐⭐⭐ Tõeliselt huvitav lugemine juba esimesest peatükist. Lugu keris ennast kiht-kihi haaval ning lõpp oli üsna üllatuslik. Soovitan krimipõnevike fännidele!  87. Mihkel Tiks " Krimmi vang ", kirjastus Tänapäev 2019, 468lk. ⭐⭐ Silmaringi laiendamiseks, kui rääkida Ukraina olustikust, mitte naiste osast, väga huvitav. Üldiselt siiski üsna üksluine ja uimane lugemine. Peatükk peatüki järgi oleks justkui eelmise kordus, vahetusid ainult nimed, kui sedagi. Mitte minu tassike teed.  88. Cara Hunter " Väljapääsu ei ole ", kirjastus Rahva Raamat 2020,

Sel aastal otsustasime esimest korda pidada Mirteli sünnipäevapidu mängutoas. Sel lihtsalt põhjusel, et ma ei kujutanud hästi ette, kuidas oleksin pidanud koju ära mahutama kõik need sõbrad, keda ta kutsuda tahtis. Oleks sünnipäev suvel, teeks kodus õues, aga elu on nagu elu on. 😀 Tamsalus on üks tore koht nimega Lilli loovus- ja mängukeskus, mille välja valisin. Tegelikult ei olnud mul alguses üldse õrna aimugi, kuidas seal välja näeb. Natuke vaatasin siit ja seal pilte, aga see ju pole päris see. Aga jäin väga rahule. Lastele on seal batuut, liumägi, kööginurk, mitmeid mänguasju, kostüümid ja palju muud. Tegevust oli kolmeks tunniks rohkem, kui piisavalt ja ajast jäi suisa puudugi, nii tore oli lastel. See vahva õhupallivanik ja banner olid ka seal täitsa olemas, ise lisasin vaid numbri, mille pärast maha tagasi võtsin. Olgem ausad, minu sinine õhupall sobis sinna juurde selleks mõneks hetkeks nagu valatud. 😃 Ma siia linkida ei viitsi, aga tegin pilti, kus on näha Lillikeskuse kont

77. Jorn Lier Horst " Katharina kood ", kirjastus Eesti Raamat 2020, 305lk. ⭐⭐⭐ Lugeda oli okei, aga põnevust ei olnud. Lugu oli kuidagi etteaimatav ja liikus kohutavalt aeglaselt. Ega alati ei peagi olema põnevik täis laipu ja võikaid kirjeldusi, aga natuke tempot ei teeks paha.  78. Märt Laur " Mürgiallikad ", kirjastus Tänapäev 2020, 255lk. ⭐⭐⭐⭐⭐ Väga emotsionaalne ja detailirohke kirjeldus vähihaige elust-olust alates diagnoosi saamisest, läbi raviprotsesside, kuni lõpuni. Tegemist ei olnud õnneliku lõpuga raamatuga. Tegelikult oli üsna valus seda teost ka lugeda. Olen kaks korda vaadanud kõrvalt kiiritusravi, vestelnud sellel teemal, aga päris lõpuni ei ole suutnud siiski läbielamisi mõista. Nüüd sain taas natuke selgema ülevaate, mis mõtteid/valikuid võib raviprotsess tekitada. Annaks universum, et kolmandat korda ei ole vaja mul pealt vaadata lähedase ravi ja tagajärgi.  79. Viveca Sten "Täna öösel sa sured ", kirjastus Pegasus 2020, 380lk. ⭐⭐⭐⭐ Üsn