Otse põhisisu juurde

Postitused

makaroni-hakklihakastmevorm paprikaga

See on tegelikult nii geniaalselt lihtne õhtusöök, et alguses mõtlesin üldse selle siia mitte lisamist. Siis aga sain aru, et see sobib siia blogisse nagu rusikas silmaauku. Ma pole küll kunagi aru saanud, miks rusikas peaks silmaauku sobima, aga see selleks.  Igatahes - kiire, kerge, vajab vähe vahendeid. No idekas minusugusele, kellel alati kiire on.  Hoiatan kohe ette, et pilt on suvakas poole söömise pealt tehtud, lihtsalt selle jaoks, et postitus paljas poleks. Seega ära oota erilist kvaliteeti.  Vaja läheb:  Üks pakk hakkliha (500g) Pisut toiduõli 2-3 supilusikatäit nisujahu Piima (vastavalt sellele kui palju kastet soovid)  1-2 pakki makarone (ma keetsin 1,5 pakki, aga üsna palju jäi üle ja läks niisama karbiga külma) Üks pakk riivjuustu Maitseained/maitsetaimed (sool, till, petersell, murulauk)  Pakk külmutatud paprikalõike Alustuseks keeda soolaga maitsestatud vees ära makaronid. Kui need on valmis, kurna ja jäta ootele.  Nüüd valmista kaste. Selle jaoks prae hakkliha koos mai
Hiljutised postitused

Loetud raamatud 2020

Aastal 2019 kirjutasin iga kuu kokkuvõtte sellest, mida kuu jooksul lugesin ja mis emotsioone need raamatud tekitasid. Sel aastal, kuna aega on veidi vähem käes, otsustasin teha lihtsalt väikese nimekirja oma lugemiselamustest. Kuigi arvustuste kirjutamine oli huvitav, peab see, vähemalt samas mahus, ootama mõnda järgmist aastat. Kui mõni teos kohe eriti mõjutab või silma paistab, eks siis võtan selle aja, et emotsioonid kirja panna. Meeldetuletuseks: eelmisel aastal lugesin kokku 79 raamatut, mille lehekülgede koguarvuks oli 23 209. Mis te arvate, kas sellel aastal tuleb rohkem? Eraldi hindamist ei hakanud samuti tegema. Oleks ebaaus panna halb hinnang ja seda mitte seletada. Mõne raamatu taga siiski on kirjas 5/5. Sellega näitan, et mulle väga meeldis. Jaanuar:  1. Jodi Picoult "Üheksateist minutit", kirjastus Ersen 2008, 520lk 2. Karin Slaughter "Hea tütar" 5/5, kirjastus Pegasus 2018, 432lk 3. Anna Gavalda "Ma armastasin teda", kirjastus

Küsimused-vastused: 2020. aasta kokkuvõte

Sel aastal hakkan (enda kohta) kohe eriti varakult kokkuvõtet tegema, suisa neli päeva enne aastavahetust. Seega, teie ees on minu aasta 2020 kogu oma ilus ja valus. Eelmise aasta oma on leitav  siit. 1. Mida sa tegid aastal 2020, mida sa polnud varem teinud?  Panin jala maha ja ütlesin välja enda arvamuse ning soovid. Noh, eks seda ole elu jooksul ikka varem ka tehtud, aga nii põhjalikult ja kindlameelselt, kui sel aastal, mitte kunagi. Elu kuidagi saatis nii palju selliseid olukordu, kus oli valida, kas ütlen ausalt välja, et nii see jama küll ei lähe, või kannatan pea norus. Vot aitas, ei viitsinud nii palju kannatada. Eriti pärast seda suve ja sügist, kui ekslesin kuskil stressi-depressiooni-jumal teab mille piirimail. Aga ega ma vist polegi sellest vist siin rääkinud, kui sügavale musta auku vahepeal kukkuda suutsin?  Igatahes, need, kes mind teavad, saavad aru, kui suur edasiminek see tegelikult on, kui seisan selle eest, mida pean oluliseks, sest väga suure osa ajast katsun liht

Veega täidetud mängumatt

Vahel osalen facebooki loosimängudes. Vedanud on täpselt kaks korda - ühe korra mõnda aega tagasi, kui sain hunniku Põltsamaa tooteid ja teist korda nüüd, mil auhinnaks oli veega täidetav mängumatt. Nüüd on muidugi vale öelda, sest see postitus on seisnud mustandites ikka väga kaua aega. Kui nüüd hästi meenutan, siis mängumatt jõudis meieni septembris... ja kui veel rohkem meenutan, siis mängu korraldas pisilinnu beebi- ja lastekaubad.  Aga nüüd on algand aega, mil tuleb enda väärikus kokku rookida ja hakata kirjutama valmis vanu teemasid, mis seisma on jäänud, sest uus aasta ja uued jutud on kohe ukse ees. Okei, ma ei tea, miks miljon kilomeetrit muud jura juba siia ritta saanud on.  Nii, mängumatt.  Elevust oli palju, sest pane ühte lausesse mänguasi ja vesi ning lapsed sulavad. Põhimõtteliselt võib öelda, et vastuvõtt oli soe - tegevust oli nii alla aastasel kui ka neljasel. Seejuures ei saa pattu salata ja pean tunnistama, et vahel unustasin ennast ka seda patsutama. Mõjus kuidagi

DIY jõulupärg

Sel aastal käis mingi klõps peas. Mitte halvas mõttes klõps, soojemaks midagi ei läinud, kui juba on, aga mõttemustrites toimus vapustav muutus. Ise ka praegu ei usu, et seda rida siia praegu kirjutan, aga ma nautisin jõulu tilulilude tegemist ja kogu seda kaunistamise-sättimise protsessi.  Siia hulka kuulus suures osas jõulumudru ostmine, sest ilgelt oli vaja ju uus ehteid sellele va kunstkuusele, mis lõpuks pikkade arutelude tulemusel siia majja jõudis. Lisaks veel see isetegemise lust - rühma seintele lumehelbekesed ja uksele päkapikk põhjapõdraga. Kodus aknale kuusekesed ja kleepekad... Mitte niisama visatuna, vaid ikka lugu oli taga ka mõlemal aknal, mis kaunistatud sai :D  Mirteli toas armsa kursaõe heegeldatud helbed koos kuuskedega, mille vahelt piilusid lumememmed ja pingviinid. Elutoas põhjapõder, kes lendas tähistaevas ja lumi...Jap, Henri võttis sündides lisaks mu tervele seljale ja normaalsele näonahale kaasa ka pool aju. See ei ole normaalne peaaegu kolmekümbiselt järsku

Valgusravi ehk lõpuks paistis lootusekiir

Ma enam ei mäleta, mis ajast mul see postitus mustandites end peidab, aga arvestades, et varsti olen kaks kuud jälle tööl käinud, siis vist omajagu. Kuna valugsravi oli edukas ning ma olen lõpptulemusega rahul, siis tahtsin ikkagi korra veel selle närvivalu jutu juurde tagasi tulla ning selleks korraks teema ära lõpetada. Etteruttavalt võin öelda, et julgustan sama probleemiga inimesi valgusravi poole pöörduma. Ainus soovitus oleks vältida minu viga ning jõuda sinna kiiremini, kui arsti pakutud ravi ei toimi.  Oma närvivalust olen kirjutanud kahel korral:  SIIN  ja  SIIN .  Viimases postituses jäin ootama oma valgusteraapia aega. Olin alguses väga skeptiline, sest see kõlas nii ebareaalselt, et mingi lambi all istumine võiks selle valu ära võtta. Kohale siiski läksin, sest olin valmis ükskõik mida proovima valust vabanemiseks. Reaalselt, oleks perearst mul palunud kitse ohverdada täiskuuööl, siis jah, ma oleks seda teinud.  Esimesel seansil kuulas teostaja mure ära, katsus närvi kõrva

Hakkliharull nuudlitega

Ma jumala südamest kartsin, et sellest hakkliharullist tuleb pigem välja hakklihakäkk. Tuli hoopistükkis üks väga meeldiv amps, mis läks väga suure rutuga.  Vaja läheb: TAINAS: 500g hakkliha  1 sibul 100ml hapukoort soola, pipart, tilli, peterselli.  TÄIDIS: Üks pakk kiirnuudleid Pool pakki külmutatud paprikalõike Riivjuustu Alustame taas taigna tegemisest. Selle jaoks vala kaussi kokku hakkliha, hapukoor, maitseained/maitsetaimed ja hakitud sibul ning sega väga hoolega ühtlaseks. See tegelikult läheb üsna kiiresti ja väga suurt vaeva ei nõua.  Pane küpsetuspaber lauale, määri see väikse törtsu õliga ning vala tainas sinna peale. Vormi see seal ruudu või ristküliku kujuliseks. Liiga õhukeseks ei tasu tainast ajada, hakkliha küpseb ahjus kenasti ära. Pisut paksem tainas muudab rulli keeramise lihtsamaks.  Keeda valmis vesi ning tee valmis kiirnuudlid. Sel ajal kui need kaane all tõmbavad, pane taignale külmutatud paprikad. Kui nuudlid on valmis, pane need paprikate peale ning kõige otsa