Nii me siin elame

1. Colin Baker " Kakskeelne laps. Kakskeelsuse käsiraamat lapsevanematele ja õpetajatele ", kirjastus El Paradiso 2005, 360lk. ⭐️⭐️⭐️⭐️⭐️ Väga informatiivne. Annab mõtteainet, kuidas ehitada oma tunde ülesse nii, et õpilastel päriselt ka kasu oleks sellest. Suur abimees on ka sõnastik, mis asub raamatu lõpus. Eriti palju on sellest kasu siis, kui igapäevatöös õpetamise ja mitmekeelsusega kokku ei puutu. Kirjutatud on lihtsas keeles. Isiklikult hakkasid häirima pidevad teemakordused, aga see ilmselt on minu kiiks.  2. Karin Dyhr, Marianne Holmen " Klaasist tüdruk. Dokumentaalromaan intsestist ja piirialasest isiksusehäirest ", kirjastus Pilgrim 2022, 444lk. ⭐️⭐️⭐️⭐️⭐️ Oeh, mis lugu. Karm ja ebaõiglane. Nii mitmes aspektis vale, et valus lugeda. Raamatu lõpuks oli tore teada saada, et autoril õnnestus leida elus oma tee, vabaneda ja olla abiks ka teistele. 3. Siisi Saetalu " Minu Uganda. Eestlaste kohvik Aafrikas ", kirjastus Petrone Print 2015, 262lk. ⭐️⭐️⭐...

88. Marianne Mikko " Naise koht ", kirjastus Rahva Raamat 2021, 263lk. ⭐️⭐️⭐️⭐️ Naiste olukord ja kuvand ühiskonnas on oluline teema. Kas ma nõustun kõigega, mida autor raamatus välja tõi? Kindlasti mitte. Näiteks minu kogemus lasteaiaga näitab, et kõik lapsed, olenemata soost, saavad mängida kõigi mänguasjadega. Tüdrukud vuravad autodega ja poisid nukuvankritega. Aga pean nõustuma, et naised teevad suure osa tasustamata töödest kodus. Seda hoolimata tõsiasjast, et teevad ka tasustatud tööd. (Mõtte)maailm on visa muutuma ja sellesse peab teadlikult panustama.  89. Mallu Mariann Treimann " Salapäevik . Kõigile lugemiseks" 2024, 352lk. ⭐️⭐️⭐️⭐️⭐️ Ladus. Nagu Malluka puhul ikka. Nagu ikka, jätan eluloolised raamatud kommenteerimata, sest, kes olen mina, et teise kogemusi maha teha.  Üldiselt mulle meeldib, mida ta teeb, milliseid teemasid tõstatab. Kas vahel imestan tõstatuse viisi ja lahenduste üle? Ikka. Aga kas see puutub minusse? Absoluutselt mitte. Jääbki üle vaid...

87. Osho " Mindfulness. Teadvelolek tänapäeva maailmas. Kuidas teha meditatsioonist oma igapäevaelu osa? ", kirjastus Pilgrim 2017, 287lk. ⭐️⭐️ Nii nagu lohiseb raamatu pealkiri, lohises ka lugemine. Nii palju hetki, mil oleks tahtnud vaielda ja arutleda. Teadvelolek on väga huvitav ettevõtmine, aga selle raamatu kastmes natuke liiga huvitav. Mulle jäi pähe pidama mõte, et elus annab kõike, ka vaimsust, teadvelolekut ja meditsiooni, edasi anda nii, et lugedes ei hakka aju valutama. Aga võib ka olla, et mu meeled ja teadvus lihtsalt ei olnud valmis.  30.11.2025 November oli väga...töine. Ja kuna kõike muud oli väga palju, siis raamatud sinna vahele ei mahtunud. Läbi häda õnnestus läbi saada üks õnnetuke, mis lippu kõrgel hoiab. Mis tähendab siis seda, et november lõppeb numbritega 1 ja 287lk, mis aasta peale teeb 87 raamatut ja 25 631 lehekülge. Loodetavasti tuleb detsembris natuke rohkem vaba aega ja sisukam postitus.

Raamatud seisavad riiulitel. Nagu sõnad, mis on juba öeldud, aga tahaksid uuesti kuuldud saada. Valgus tuleb aknast sisse iga päev isemoodi. Vahel ilma varjuta, vahel katkestusteta. Vahel ei tule üldse. Akna ees on kardinad. Mitte selle jaoks, et hoida valgust väljas, vaid selle jaoks, et hoida valgust sees. Hoidmaks valgust, mis lubab lugeda, teha märkmeid, mõelda ja tunda sügiskaamoses end hubasemalt. Mõnikord, üksi teetassi taga istudes, läheb pilk aknale. Vaatlen ja mõtisklen, milline see sisemist valgust hoidev aknakate võiks olla. Pehme või kare? Sirge või kroogitud? Pikk või lühike? Valida on keeruline. Kardinad ei ole vaid riie, see on otsus, mis aitab maailma eest peituda või nähtavaks saada. Otsus, mis aitab lasta valgust sisse või välja.   Raamatud ja öeldud sõnad vaikivad endiselt, kui heietan filosoofilisi mõtteid aknakatete üle. Võib olla ei olegi vaja midagi ette panna või vahetada. Ehk oleks lihtsalt vaja rahu teha oma valguse, pimeduse, soojuse ja külmusega. Aga eh...

82. Saale Fischer " Minu Kairo. Kakofoonia Niiluse kallastel ", kirjastus Petrone Print 2014, 222lk. ⭐️⭐️⭐️⭐️ Vahelduseks üks minu-sarja raamat, kus inimene on siiralt õnnelik, et koju saab. Oli kirjutatud pigem negatiivses võtmes, aga vähemalt ei olnud autor oma kogemust ilustanud. Loomulikult oli ka huumorit ja kohalikku elu-olu. Ja ei tekkinud tunnet, et keegi teeb turundust.  83. Rahaf Mohammed " Mässaja ", kirjastus Rahva Raamat 2024, 239lk. ⭐️⭐️⭐️⭐️ Lugu põgenemisest Saudi Araabiast. Taas peab tõdema, et on õnn elada kaasaja Eestis, kus naisena on õigused kanda, mõelda, otsustada ja öelda. Tärnikeste arv ei pisenda loo olulisust. See pigem näitab seda, et lugejana midagi jäi kriipima ja segama. Oli juures mingi maik, mida ma ei oska kirjeldada, aga oli niivõrd tugev, et hoolimata tähtsusest ei saa panna maksimumi.  84. Tomas Legrant " Märten ", ise kirjastatud 2024, 340lk. ⭐️⭐️⭐️⭐️ Tore, kui inimene leiab oma suuna, tervendab ennast ja oma suhteid. I...

77. Sophie Hannah " Kuidas pidada vimma. Kibestumisest rahuloluni - vimma jõud võib muuta elu ", kirjastus Varrak 2019, 280lk. ⭐⭐ Teos mis jääb ilukirjanduse ja eneseabi vahepeale. Lähtub tõsielulistel sündmustel, mida on kogenud autor või lugejad. Tegemist ei ole mingisuguse eneseabi asjatundjaga, vaid krimikirjanikuga. Ja seda rõhutatakse mitu korda. Kas see raamat midagi andis? Pigem mitte. Kui siis törts huumorit. Aga enamik lugemist läks raskelt, sest motivatsioon raamatut kätte võtta, kadus lihtsalt ära.  78. Alex Michaelides " Raev ", kirjastus Pegasus 2024, 318lk. ⭐⭐⭐⭐⭐ Rohkelt keerde, pöördeid ja muutuseid. Iga osa lõpus oleks nagu uus lugu alanud. Kaasahaarav ja põnev. Pidin igal õhtul kogu enesevalitsus kasutama, et mitte poole ööni lugeda. Üle pika aja tõesti lugu, mis hoidis enda haardes (vb siin praegu lihtsalt tundub aeg pikk, sest kahe nädala jooksul kaks raamatut eksole). Igatahes, soojad soovitused põnevuseihalejatele.  79. Janika Tamm " Minu ...