Nii me siin elame

Kuna kodune leivavaru oli üllatuslikult suureks muutunud, otsustasin, et sellega peaks midagi ette võtma. Süda kohe ei lubanud lihtsalt niisama jälle ära visata, seega lõin google otsingu lahti ideede saamiseks. Lõpuks otsustasin valmis meisterdada kaks imelist rooga: leivavorm ja leivakreem. Õnneks sain selleks korraks leiva päästetud ja mõtlesin üle tüki aja lisada ka retseptid blogisse. Alustame leivavormist. Kasutasin tavalist ahjuvormi.  Vaja läheb: 21 viilu vormileiba Kaks pakki hakkliha (500g) 6 muna Rohelist sibulat Juustu (mina kasutasin viilujuust, aga saab ka riivjuustuga) Sulatatud juustu (meil mingid kollases pakis kuubikud ja panin ühe selle)  Pakk viilutatud sinki Maitseained/maitsetaimed (kasutasin tilli, peterselli, soola ja pipart)  veidi piima (100-200ml) Alustuseks viska hakkliha pannile ning prae see valmis, lisa juurde ka maitseained/maitsetaimed. Kui hakkliha on valmis, vala see eraldi kaussi ning ribasta sisse sulatatud juustu kuubik. Sega hoolikalt, et juust su

Ma ei oska kommenteerida, kuidas see on võimalik, aga märtsis õnnestus läbi lugeda 10! raamatut. Kui pikk see kuu päris täpselt ongi? :D  Tegelikult on praegu veel üks raamat pooleli, aga eelduste kohaselt saab temast alguse aprillikuu nimekiri. Muidugi üllatusi võib veel juhtuda, aga arvestadest, et pärast esimest paarikümmet lehekülge sain vaid une, siis ilmselt ei tule kiirlugemist.  NB! Lõppu lisan kollaaži nagu eelneval kahel kuul, aga viimane tuleb eraldi pildina. Layout lihtsalt ei võimalda rohkem kui üheksa pilti kollaaži kohta, seega saab "Seksuaalne" nautida üksinda säramist.  14. Robert Bryndza "Nine Elmsi mõrvar", kirjastus Pegasus 2020, 400lk ⭐⭐⭐ Hea, et rohkem Bryndza raamatuid lugemislistis ei ole, sest vajan ilmselgelt väikest pausi. Mäletan, et esimeste raamatutega olin täielikus vaimustuses, aga mida edasi, seda vähem köidavad.  Erika Fosteri sari meeldis mulle rohkem. See konkreetne raamat oli veits selline meh. No üsna varakult teadsin lõppu ja s

Veebruar hakkab läbi saama, juhei! Sel kuul sain läbi seitse raamatut, mis on nüüd teie ees. Ma küll ei ole kindel, kuidas on võimalik, et lühikesele kuul tuli kokku rohkem, kui pikal, aga see vist tuleneb sellest, et mida suurem stress, seda rohkem istun ninapidi raamatutes.  7. Marek Liinev "Suhtekiskjad", Jes kirjastus 2020, 368lk. ⭐⭐⭐ Mul on selle raamatuga kahetised tunded. Ühest küljest on tegu täitsa asjaliku ja õpetliku lektüüriga ja autor on ära teinud suure töö selle kõige kokku kirjutamisel. Teisest küljest...ma olen inimene, kes teab, mis on kiindumussuhe. Ma tean ka palju teisi keerulisi või vähem keerulisi sõnu, mis seotud sotsiaalvaldkonnaga. Aga ikka ei suutnud kohati aru saada, mida on mõeldud või öeldud. Siinkohal ei tulnud absoluutselt kasuks õhtune aeg, mil tahaks pigem kergemat ampsu nagu Jes kirjastuse käest tavaliselt saab. Toon välja veel kaks miinust: 1) peatükid on nii kohutavalt pikad. Näitelood niivõrd probleemiks ei olnudki. Pigem häiris pärastine

Ma ikka ei suuda ilma seletamata olla, seega hetkel tundub, et sel aastal saab jälle väikeseid emotsioonipurskeid raamatute juurde. Vähemalt jaanuaris olen tubli olnud ja kõik kuus (ilmselt ma "Suhtekiskjad" homse jooksul läbi ei saa) on saanud juurde paar lauset, mis ehk on abiks, kui keegi otsib endale uut lugemisvara. Meeldetuletuseks olgu öeldud, et eelmisel aastal lugesin läbi 84 raamatut 25 873 leheküljega. Ilmselt sel aastal tuleb koguarv väiksem, aga mine tea. Jaanuaris juba tuli üks rohkem kui eelmisel aastal. Elame näeme.  1. Robert Bryndza - " Varitseja öös ", kirjastus Pegasus 2017, 384lk. ⭐⭐⭐⭐ Bryndza raamatutes ei pea kunagi pettuma, need on head. Miinuseks on nende täielik etteaimatavus ja selle konkreetse raamatu puhul ka see, et juba poole pealt oli teada, kes on pahalane. Põhjused muidugi rullusid lahti ääriveeri pikema aja jooksul. Julgen soovitada küll, aga päris viit tärni siiski panna ei taha. 2. A. J. Finn - " Naine aknal ", kirjastu

See on tegelikult nii geniaalselt lihtne õhtusöök, et alguses mõtlesin üldse selle siia mitte lisamist. Siis aga sain aru, et see sobib siia blogisse nagu rusikas silmaauku. Ma pole küll kunagi aru saanud, miks rusikas peaks silmaauku sobima, aga see selleks.  Igatahes - kiire, kerge, vajab vähe vahendeid. No idekas minusugusele, kellel alati kiire on.  Hoiatan kohe ette, et pilt on suvakas poole söömise pealt tehtud, lihtsalt selle jaoks, et postitus paljas poleks. Seega ära oota erilist kvaliteeti.  Vaja läheb:  Üks pakk hakkliha (500g) Pisut toiduõli 2-3 supilusikatäit nisujahu Piima (vastavalt sellele kui palju kastet soovid)  1-2 pakki makarone (ma keetsin 1,5 pakki, aga üsna palju jäi üle ja läks niisama karbiga külma) Üks pakk riivjuustu Maitseained/maitsetaimed (sool, till, petersell, murulauk)  Pakk külmutatud paprikalõike Alustuseks keeda soolaga maitsestatud vees ära makaronid. Kui need on valmis, kurna ja jäta ootele.  Nüüd valmista kaste. Selle jaoks prae hakkliha koos mai

Aastal 2019 kirjutasin iga kuu kokkuvõtte sellest, mida kuu jooksul lugesin ja mis emotsioone need raamatud tekitasid. Sel aastal, kuna aega on veidi vähem käes, otsustasin teha lihtsalt väikese nimekirja oma lugemiselamustest. Kuigi arvustuste kirjutamine oli huvitav, peab see, vähemalt samas mahus, ootama mõnda järgmist aastat. Kui mõni teos kohe eriti mõjutab või silma paistab, eks siis võtan selle aja, et emotsioonid kirja panna. Meeldetuletuseks: eelmisel aastal lugesin kokku 79 raamatut, mille lehekülgede koguarvuks oli 23 209. Mis te arvate, kas sellel aastal tuleb rohkem? Eraldi hindamist ei hakanud samuti tegema. Oleks ebaaus panna halb hinnang ja seda mitte seletada. Mõne raamatu taga siiski on kirjas 5/5. Sellega näitan, et mulle väga meeldis. Jaanuar:  1. Jodi Picoult "Üheksateist minutit", kirjastus Ersen 2008, 520lk 2. Karin Slaughter "Hea tütar" 5/5, kirjastus Pegasus 2018, 432lk 3. Anna Gavalda "Ma armastasin teda", kirjastus