16. Lisa Taddeo "Loom", kirjastus Rahva Raamat 2023, 352lk. ⭐⭐⭐
Tjah, ei olnud päris minu teetassike. Nii esi- kui tagakaanel oli palju positiivseid sõnu, mis tõstsid ootused kõrgele ja seda suurem oli pettumus. Jah, seal oli ka helgeid hetki, mille lugemine oli nauditav protsess, koos inimmõistuse ja -hinge keerdkäikudega, aga enamiku raamatust ootasin lihtsalt lõppu.
17. Kim Liggett "Lunastuseaasta", kirjastus Rahva Raamat 2022, 390lk. ⭐⭐⭐⭐⭐
Vot, mis lugu. Hoogne, lihtsasti loetav, aga kohe kindlasti mitte lihtne teema. Kaanel kiidetakse seda kui head noorteraamatut, aga ma kahtlen, et üks 15aastane mõistaks sügavamat tähendust raamatu taga. Ilmselt oleks see lihtsalt üks ulmeline seiklusjutt törtsu armastusega. Aga peidus on see mõte, et naised peaksid kokku hoidma ja teineteise jaoks olemas olema. Ega meie maailm on siiani ju pigem meestekeskne ja naised võitlevad oma õiguste/vabaduste/kohustuste jagamise eest. Aga see on juba mõne teise postituse teema. Ühesõnaga - lugege!
18. Heikki Võsu "Minu Oslo. Mitte nii meeleheitel koduperemees", kirjastus Petrone Print 2019, 208lk. ⭐⭐⭐⭐
Esimese hooga tundus, et sellest tuleb üks vaevaline lugemine, aga lõpuks pean tõdema, et üllatavalt hästi kirjutatud. Midagi maru uut ei olnud (alles lugesin Minu Norrat, seega..). Midagi huvitavat, eksootilist või vapustavat ka nagu ei olnud, aga kogu see "ei olnud" oli pikitud mõnusa huumoriga ja tuli välja, et leheküljed lendasid.
19. Santa Montefiore "Armastuse ja sõja laulud", kirjastus Varrak 2017, 415lk. ⭐⭐⭐
Väga ei läinud peale. Oli oma sisult üsna üksluine ja mitte eriti kaasahaarav. Ajastu iseenest oli huvitav, aga midagi jäi minu jaoks puudu. Ja lõpetamata. Mulle kohe üldse ei meeldi, kui küsimused ei saa vastuseid. Sain tänusõnade juures aru, et kaks raamatut peaks veel olema samade tegelastega, millest eeldan, et sealt saaksin oma vastused, aga ilmselt need ikkagi minu juurde teed ei leia.
20. Lisa Jewell "Miski sellest pole tõsi", kirjastus Eesti Raamat 2024, 322lk. ⭐⭐⭐
Oeh, ma olen nii pettunud! Juba mitmes raamat, mis lõpuks valmistab pettumuse...põnevust oli vähe, lugu aeglane ja edasi-tagasi pendeldamine hakkas ajudele. Lõpptulemusena ei saanud ikkagi aru, kes milles süüdi oli või ei olnud.
21. Laura Marshall "Kolm väikest valet", kirjastus Rahva Raamat 2020, 352lk. ⭐⭐⭐⭐
Loetav...aga...mitte eriti kaasahaarav. Samas piisavalt, et annaks neli tärni. Mul oli kaks probleemi selle raamatuga: 1)sain üsna ruttu aru, kes on õige pahalane ja pärast seda oli tüütu oodata, millal "asjaks" läheb ja 2)lõpp lihtsalt oli. Tundus veidi nagu sellisena, et raamat ju peab lõppema ja siis polegi nagu väga vahet, kuidas. Oli korra natuke vurtsu ja siis see kadus sama kähku kui tuli. Igatahes, lugeda kannatas, aga eriline elamus ta mulle polnud.
22. Javier Castillo "Lumetüdruk", kirjastus Pegasus 2024, 335lk. ⭐⭐⭐
Jälle pean ütlema, et loetav, aga. Mind nii kõvasti häiris see ühest ajast teise hüppamine. Juba loed mingi osa ära ja siis hiljem tuleb see, kuidas selleni jõuti. Pole lihtsalt loogiline järjestus mu jaoks ja seetõttu kadus rõõm lugemisest ära. Minu arust oleks raamat toiminud ka ajaliselt "õiges" järjekorras. Aga muidu põnevalt kirjutatud lugu ühe väikese tüdruku kadumisest ja leidmisest.
23. Robyn Carr "Kunagi ei ole liiga hilja", kirjastus Ersen 2016, 296lk. ⭐⭐
Selline meeleheitel koduperenaiste softporr, mis üritab hallidele varjunditele sarnaneda, aga ei saa hakkama. Idee sellest, et alati on võimalik uuesti alustada, on ju väga meeldiv, aga issand kui mannavahune see lugu oli. Kõik klišeed muutuvatest ekskaasadest kuni esimese pilgu armumiseni olid olemas. Ja viisid, loomulikult, ühe suure õnneliku pereni. Pean mainima, et see osa, mis üritas varjunditele järgi jõuda, ei andnud raamatule mitte midagi juurde. Vastupidi, ebarealistlikus oli kohati nii suur, et ajas naerma.
24. Christoffer Holst "Veripunased suveunenäod", kirjastus Krimiraamat 2021, 263lk. ⭐⭐⭐⭐
Parem kui paar viimast raamatut, aga oli olemuselt kuidagi rahulik ja mitte eriti närvekõditav. Kogu loo jooksul oli täpselt üks koht, mil pinevus tõusis, aga seda jätkus vaid paariks leheküljeks. Ütleks siis nii, et mitte harjumuspärane Skandinaavia krimi, isegi rahulikum, kui Shetlandi sari. Ainult, et loo lahendas koba peale kogemata saarele tulnud ajakirjanik. Meeleheitlikult järgmisi osasid ei otsi, aga kui kätte satuvad, siis kõrvale ei heida.
25. Nicola Marshall "Kiindumussuhe. Käsiraamat õpetajatele", MTÜ Igale Lapsele Pere 2018, 208lk. ⭐⭐⭐⭐⭐
Tänu ülikooli lõputööle, on mul kiindumussuhte (põhi)teadmised olemas. Vahe on selles, et nüüdseks on lisandunud ka praktilisi kogemusi. Raamat ei sisaldanud küll uut infot, aga lisas juurde nüansse, mida märgata ja mõtteid, kuidas leida päris lahendusi. Samas pean välja tooma, et inimene, kes teooriat ei tunne, saab samuti vajaliku kätte. Niivõrd lihtsas ja arusaadavas keeles on autor suutnud end väljendada. Kohustuslik kirjandus neile, kes lastega töötavad või plaanivad oma sammud sellesse valdkonda seada.
26. Manona Paris "Meie taluköök. Hakka uuesti elama.", kirjastus Petrone Print 2022, 174lk. ⭐⭐⭐⭐⭐
Kiire ja lihtne lugemine. Üdini positiivne ja elujaatav. Veidi oli maaelu romantiseerimist tunda, aga see on tüüpiline tekkima neil, kes käivad, kui tahavad. Üdini meeldiv lugemine. Autoril on ajaga tekkinud eluterve suhe iseendaga ja see kajastub ka lugedes. Ajakirjanike raamatuid on pea alati hea lugeda, sest nende sulg liigub sõnaosavalt.
02.04.2025
Aprill algas nii järsku ja kiirelt, et läks täitsa meelest ära märts siin kokku võtta #piinlik.
Igatahes, parem hilja kui mitte kunagi: märtsis lugesin 11 raamatut ja neis oli 3315 lehekülge. Kolme kuu peale teeb see 7570 lehekülge.
Kohtumiseni aprilli lõpus! Kui pea kinni peab...😅
Kommentaarid
Postita kommentaar