Otsi blogist

neljapäev, 30. juuni 2016

Hambasaaga jätkub: kas nõgesest on abi?

Kuna ma eile käisin oma hambaga ringi nagu oleksin suremas, sain igast suunast nõuandeid, mida sellega teha võiks. No näiteks soovitas mu ema, et oleks see tavaline auk, siis võib sinna panna pipart või nelki. Ma tänan õnne, et see ei ole auk, sest ma vist ei julgeks seda pipart sinna sisse toppida. Kummeli kompress pidavat ka aitama. Seda mul ka kodus pole, nii et äkki mõni teine kord.

Sõitsime eile Triinuga natukene ringi ka ja tanklas näiteks soovitati nõges pudiks teha ja see mass hambale asetada. Jap, ma olin just täpselt nii meeleheitele aetud, et ma proovisin seda. Maitses nagu lehtsalat, aga minu jaoks oli kohutavalt ebamugav ja tekitas okserefleksi. Samas ma rääkisin ka samal ajal, ehk on need kaks asja omavahel seotud? Üllatus oli suur, kui avastasin, et see isegi aitas. Väga lühikese perioodi jooksul. Aga ma ei suutnud lihtsalt minna seda juurde otsima hoovist ja vingusin oma tablettide järgi edasi. Täna küll õnneks ei ole enam nii hull see asi, aga kui õhtupoole peaks jälle rohkem tunda andma, siis lähen nõgeserallit tegema, sest tablakaid rohkem ei julge sisse süüa.

Nõgesekatse ajaks olin ma piinelnud peaaegu 13 tundi, hakkas nagu aitama kah. Õnneks Meheraasu tõi lõpuks, pärast suurt vingumist, oma ema käest valukat mulle. Meil endal oli kodus üks palavikualandaja/valuvaigist, alla 12 aastastele lastele kusjuures, aga no ega ma siis seda jumala pärast ju võtta ei võinud. Tänks, et kõik maailma ravimid tehakse sellised, et raseduse ajal ime näppu. Et siis viimasel trimestril istungi valudes lihtsalt? Sest siiani on kõik rohud, mida näinud olen, sel ajal mittesoovitatavad.

Tuleb vist hakata veel variante otsima loodusliku ravi poole pealt. Kunagi ostis ema hästi palju igasugu ajakirju, kus olid need looduslikud raviviisid ja asjad sees. Mis neist saanud on ma enam ei tea, sest mingil hetkel andis ta need mulle ja praegu on nad teadmata kadunud. Kolimise käigus sai need kuhugi ära pandud ja.. jah, rohkem pole ma neid kohanud.

Ma tegelikult kahte asja oskan sealt soovitada küll. Esiteks: jalaseene vastu äädikavann. Ma küll enda kogemusi ei oska öelda, aga see kellele soovitasin jäi rahule, probleem kadus. Alguses tuleb seda tihedamini teha, hiljem korra mõne kuu jooksul ja lõpuks ehk paar korda aastas ainult. Teiseks: peedivedelik nohu vastu. Jap, ma olen olnud nii meeleheitel, et tõmbasin kõrrega peedivedelikku ninna :D

See oli mõned head aastad tagasi juba, kui mul oli räme nohu. Millegipärast ei suvatsenud keegi minna päeval apteeki ja siis kui öö kätte jõudis, avastasin, et elamises ei ole mitte ühtegi rohtu, mis võiks leevendada mu muret. Piinlesin päris mitu tundi ja keset ööd mõtlesin, et persse, mulle aitab. Ma olin magamata, tusane ja järgmine päev pidin kooli ka minema. Tõusin ülesse, võtsin külmkapist peedipurgi, köögist kõrre ja tassi. Valasin vedeliku tassi, istusin elutuppa laua taha maha. Kõigepealt võtsin 10 minti hoogu ja kaalusin oma valikuid, kuna neid oli kaks: piinelda või proovida, jäin viimase juurde. Ema nägu oli muidugi hindamatu, kui ta keset protsessi ülesse tõusis ja vetsu läks. Ta oli veendunud, et mu viimengi mõistus on ära jalutanud ja peaks vist mõne haigla numbri ülesse otsima...
Kuigi see oli megarõve ja äädikane kogemus, siis see aitas. Ma sain magada ja järgmisel päeval ei olnud ka väga hullu. Pohlad, et pidin unesegasena nuusates rabanduse saama, sest kõik oli punane :D Õnneks suvatsesid vanemad järgmisel päeval korralikku kraami ka osta ja ma ei pidanud protsessi rohkem kordama.

Igatahes, minnes tagasi teemasse, siis kas keegi on proovinud ise mõnda looduslikku variant hambavalu leevendamiseks? On üldse mõni lehekülg, kust ma võiks abi saada vms? Ma ausalt ei viitsi googeldada ja mõtetuid artikkleid läbi kobada, et peale nelja tundi see üks ainuke abistav ülesse leida :D

kolmapäev, 29. juuni 2016

Kaua võib üks tarkusehammas kasvada? + GTT hala kah

See, et ma tunnen ennast nagu veoauto kolonni ja elevandikarja alla jäänud õnnetusehunnikuna on vapsee tavaline juba. Selg valutab, põlved valutavad, aeg-ajalt kõht ka. Eriti hea päev on, siis isegi jalalabad (mis on weird, sest ma ei arvanud, et need saavad üldse valutada niimoodi). See omakorda paneb hirmu tundma selle ees, mis veel kõik jõuab valutama/kilisema/kolisema hakata ennem, kui beebi ükskord sündinud on... samas tuleb rõõmustada, et jäänud on alla nelja kuu :D

Tänane algas aga teisiti juba, sest kõiki teisi toredaid valusid asendab fking hambavalu. Esimest korda tõusin kell 8 ja ei suutnud otsustada, kas nutta või naerda, sest hambavalu tahtis ära tappa. Kuidagi õnnestus ikka edasi põõnata ja paar tundi hiljem ärkasin uuesti, sest terve vasak näopool oli valus. Nüüd ma siin istun ja mõtlen, et huvitav kaua seekord see jama kestab ka?

Sest no ausalt, ta on lõikunud igemest välja, ta on kasvanud juba. MIKS TA IKKA ENNAST TUNDA ANNAB? Koppa hakkab ette viskama, et iga mõne kuu tagant on paar päeva, kus mingi hambaraisk võtab kätte ja hakkan tõestama, et ta on olemas. Ma tean seda niisamagi juba, sest lõikumisperioodil elasin ainult valuvaigistite najal ja seda nii lihtsalt ei unusta.


Raske on uskuda, et kaks esimest tarkusehammast tulid nii, et ma ise seda ei teadnudki. Ei mingit valu. Hambaarsti juures pidin perseli lendama, kui öeldi, et need on olemas. Arendan siin mõtet, et peaks sööma miskit, aga juba rosinaid oli paras piin alla vägistada, mis veel normaalse toiduga saab? Hea, et jäätistki kodus on, muidu peaks vist puhta nälgas istuma. Mis ei ole eriti positiivne arvestades, et homme õhtul algab minu 14h vältav nälgimine. See on see jama, kui ei viitsi kaalust alla võtta ja oled paks nagu emalaev ning ämmakas arvab, et jõle vahva oleks GTT ära teha. Mu arust küll vahva ei ole. Ma ei ole väga veetlev naisterahvas näljasena, niiet jääb üle ainult Meheraasule kaasa tunda, et ta need tunnid minuga veetma peab :D Eriti kui arvestada, et lõppkokkuvõttes saab olema põhimõtteliselt 2 päeva, mil süüa ei taha/tohi..

Noh ja siis see test. Lisaks nälgimisele ei tohi juua ka! No ja kolm vereproovi ei ole ka väga ahvatlev pakkumine. Lisaks siis see, et nende lahuste kohta ei ole ka just erilisi kiidusõnu kuulda olnud. Ma saan küll aru, et kaal oli tõesti suur enne rasedust, aga cmon, asi ei saa ju olla nii hull. Kõik proovid on terve elu korras olnud, praegu täpselt samamoodi, aga nagu armastab öelda mu kursaõde, siis nada Fedja, nada.

teisipäev, 28. juuni 2016

Käsitöönurk: vanast pesukastist prügikast

Kuna meie juures elab üks väike lehmiine Ruudi, kellele ilgelt meeldivad asjad, mis krõbisevad, eriti prügikotid, tundsin ammu puudust ühest mõnusast suurest prügikastist. Jõle tüütu oli väikesega jännata, need said kogu aeg niiiiii-iiii ruttu täis. Ja need tõmmati ümber või lihtsalt ribadeks. Sama nali oli ka suurtega. Eriti kurb oli siis, kui panin just uue koti ja hommikul vaatan, et kõik, mis õhtul ära sai visatud vedeleb mööda kööki laiali.. Positiivne oli muidugi see, et ta rüüstas ainult kööki, mitte tervet elamist. Kartulikoori ei oleks tahtnud magamistoast ärgates avastada..

Käisin Meheraasule juba nädala umbes pinda, et MA EI SUUUUUUUUDA ENAM, teeme ära. No ei jõudnud me nii kaugele kuni eile tuli Triin külla ja võtsime asja käsile. Okei, tegelikult nägi see välja nii, et palusime materjale ja vahendeid. Lõpptulemus oli muidugi hoopis see, et meie vahtisime lõuad lõunas ja Meheraasu tegi kogu töö ära. Praktilist abi meist muidugi ei olnud, aga moraalne tugi oli see eest kõrgel tasemel :D


Alustuseks otsisime ülesse mingi vana, poolsurnud pesukasti, mis kilises ja kolises igatepidi. Paar kruvi sisse ja voilaa, seisis nigu uus. Minu plaan oli panna sinna ümber lihtsalt midagi, mida annaks üle värvida, aga põhjatutest kuurisügavustest tuli välja miski vineerisarnane toode, millel oli isegi imitatsioon peal. Olin pisut pettunud, sest ma räigelt tahtsin värvida, aga väideti, et seda saab ka. Okei, leppisin asjaga.

Edasi tuli mõõtmine, lõikamine ja kinni naelutamine. Ma pidin ausalt rabanduse juba saama vahepeal, sest servad nägid välja nagu nendega annaks inimest mõrvata (loomulikult meile ei öeldud, et liistud peale tulevad, lasti vabalt arutada, millise liivapaberiga seda lihvida võiks). Siis võeti liistud, mille akna ümber paigutamist ma ootan eelmisest oktoobrist saadik ja pandi sinna ümber :D Ma loomulikult pistsin pragama, aga lõpptulemus jäi päris timm. Kuna me siia majja kauaks enam ei jää ka, siis ehk oligi hea, et sai need praegu  niimoodi ära kasutada. Servad jäid ilusad, lihvima ei pidanud ning omavahel tekitavad valged liistud ja pruun miski asi mõnusa kontrasti. Kusjuures, ma suutsin isegi oma esialgsest plaanist mööda vaadata ja ei kukkunudki värvima. Kuigi ikkagi on suur isu midagi üle võõbata.. eks peab miskit veel siis valmis tegema, lihtsalt selle jaoks, et mul see värvimishullus üle läheks ükskord ometi :D

Asja juures on kõige suurem pluss muidugi see, et raisates 0€, saime me endale prügikasti, mis on piisavalt mahukas meie hiigelsuurtele prügikottidele, käib kaanega kinni ning mis peamine, kass ei pääse enam rüüsteretkedele. Vaatasin eile, et enam pole üldse huvi sellega mässata :D See on ka muidugi hea, et saime ühe asja jagu ruumi pööningule juurde.,. milleks osta poest, kui sa elad põhimõtteliselt laos. Pole muud öelda, kui et #maaelurõõmud :D

neljapäev, 23. juuni 2016

Meil on vaja uut voodit. KOHE!

Kuna täna oleks vaja olla normaalne inimene ja ärgata enne lõunat, mõtlesin, et why not panna äratus kell üheksa. Siis hakkasin kartma, et äkki ma ei kuule, kui on ainult see. Mõtlesin, et why not panna üks äratus veel. Kuna ma eile öösel midagi sättida telefonis ei viitsinud, viskasin tööle mingi vana äratuse, mis pidi laulma hakkama kell pool kaheksa.

Lõpptulemus? Ärkasin kell seitse, üritasin tekki normaalselt peale saada, kaklesin kärbestega, proovisin ennast keerata, jamasin kassiga. Siis suutsin 10 minti tukastada ja ärkasin uuesti, et avastada, et kell pole ikka veel pool kaheksa. Ausalt, ma tahtsin nutma hakata. Kui kell kukkus, mõtesin, et oeh, tore, aga uni tuli. Umbes seitse minutit hiljem pidin vetsus käima... Hellitasin veel lootust, et EHK on võimalus, et saan magada, aga lootus läks sama kiiresti kui ma jõudsin tagasi magamistuppa. Aru ma ei mõista, mis komme on Meheraasul ronida poole persega MINU kohale nii kui olen korraks ära läinud.

See selleks, pealehakkamine pidi olema ju pool võitu. Saan ta juba piisavalt kaugele, et mahuksin ka ära. Viskan ennast voodisse selleks, et endale meenutada karmi tõde: ma olen fking Manny ja Londiste ristand ja hetkel ma ei mahu piisavalt hästi sinna, kuhu peaksin. Nügisin veel veidi.. siis hakkas jälle sõda tekiga ja no ma otsustasin seda jama enam mitte taluda. Nüüd istun siin nagu idikas jaanipäeva hommikul kell kaheksa ja mängin candy crushi, sest et why the hell not?

Seejuures ei suuda ma otsustada, mis põhjusel on soov lasta välja paar pisarat. Valikuid on ju meeletult: miks me elamises peab olema nii palju kärbseid? kuidas me ei suuda enam tekki jagada? miks on mul ainult üks tekikott tekile, mis peaks olema piisavalt suur? miks on meie voodi nii meeletult väike? miks ei ole Meheraasu nõus uut voodit ostma? (ta on nõus panema kokku pisut laiema voodi, aga on omad põhjused, miks ma sellega absull ei nõustu). MIKS MA ÄRKAN KELL KURADI 7 HOMMIKUL JUST SELLEL PÄEVAL, KUI ON VAJA PIKALT ÜLEVAL OLLA?????? miks mu kass sööb mu varbaid? miks ma pean nii suur olema? kui suureks ma veel lähen!? (nüüd tunnen jälle hirmu selle ees, et khmm kõige rohkem neli kuud on jäänud..

Sellega meenus praegu see viisijupp, et "väikene mees, sa jõuad küsida ju rohkemgi veel".....
Noh teate küll, SEE laul Mait Maltise esituses.

esmaspäev, 13. juuni 2016

Ennustusvõistlus123

Selle pika pausi sisse, mis siin vahepeal tekkinud, mahub palju juhtumisi ja emotsioone. Pooled neist on sellised, millest oleks võinud jutustada pikemalt, aga ei olnud aega ja nüüd enam ei ole mõtet. Teine pool sisaldab asju, millest ei ole õige rääkida nii avalikult. 

Küll aga olen nüüd siin pidanud plaani, et VÕIKS ju ometi olla pisut aktiivsem siin ja mõtlesin seda suve alustada ühe ennustusega beebi soo kohta. Noh, tegelikult nägin ma seda ennustust juba oh-püha-müristus millal kahes teises blogis ja tookord nagu ei olnud tahtmist hakata seda siia postitama ka, kuigi ma selle oma mõtetes ikkagi ära tegin. Nüüd mõtlesin, et why not see ülesse kirjutada, endal ka hea vaadata, kas läks täppi või mitte. 

Ootad tüdrukut, kui:
  1. Tujud muutuvad kiiresti – Jah. Ma imestan, et Meheraasu veel elada suudab minuga, sest reaalselt, ühel hetkel naeran ja järgmisel nutan. Paar päeva tagasi näiteks lõi mind totaalselt rivist välja see, kui Meheraasu võttis vale noa vorsti lõikamiseks. Järgmised 10 minutit üks meist nuttis ja teine naeris.. :D
  2. Tunned end kerge ja graatsilisena – Ei. Tunne on sama graatsiline kui elevandil portselanipoes.
  3. Raseduse algul vaevasid sind iiveldushood – Jah. Elamine oli päris keeruline, kui käisid igal pool ringi toit käes ja suu matsumas, aga see oli ainus, mis aitas. Nii kui kõht läks veidi tühjaks oli jama majas. 
  4. Lisakilod kogunevad puusadele ja tagumikule – Ei. Ma võtan pigem alla, niiet hetkel ei ole need kilod kuhugi kogunenud. 
  5. Rinnad on märgatavalt suurenenud – Jah. Ja need raisad jäävad igale poole ette. 
  6. Vasak rind on paremast suurem – Ei. Pigem on vist hoopis vastupidi? Ei mina aru saa :D
  7. Kõht on kõrgel – Ei.
  8. Magad paremal küljel ja padi on magades lõuna suunas – Jah. Vähemalt selles osas, et magan paremal küljel. Mu ilmakaaretaju ei ole eriti hea ja kompassi kah nagu pole, et üle vaadata, kus see lõuna meil siis paikneb. Ega ma ei oskaks seda ilmselt kasutada kah, nii et ega vist vahet ei ole. :D
  9. Sul on isu apelsinimahla järele – Ei. Aga vesi maitseb päris hästi. Näiteks ühel rõõmsal pühapäeval küsiti mu käest, et nooooh, vesi on hea jah...? Just ennem seda oli juttu, et eelmisel päeval käisid külalised. Ma nüüd ei teagi, ta vist mõtles, et meil oli räige prasnik siin :D
  10. Sa nägid enne rasedust parem välja – Jah. Näkku on tekkinud rohkem punne kui pubekana ja no ei ole harjunud sellise jamaga. Üldse ei taha peeglisse vaadata või kätega üle tõmmata :D
  11. Juustesse ilmuvad punakad triibud – Ei. Vähemalt ise pole märganud. Isa pole ka tähelepanu juhtinud, et miskit juustega toimunud oleks. (Talle ei istu juuste värvimine ja nii kui talle tundub, et miskit on muutunud, tehakse sellekohane märkus :D)
  12. Sul on tohutu magusaisu – Ei. 
  13. Sööd ohtralt puuvilju – Ei. Vahepeal surusin endale ohtralt pirni alla, aga no ei istu üldse. Tahaks banaani ja õuna, aga iga kord kui neid vaatan tuleb meelde, kuidas ämmakas ütles, et need võivad lapsele suurust juurde anda ja siis tuleb hirm, et ma pean hakkama oktoobris mingisugust 5 kilost põnni endast välja pressima :D
  14. Niiidi otsa riputatud abielusõrmus liigub kõhu kohal küljelt küljele – Ei. Kunagi tegime mingisuguse lambise sõrmusega seda testi ja kui ma nüüd ei eksi, siis see liikus ringikujuliselt. 
  15. Kui liidad oma vanuse eostamise hetkel ning eostamise kuu numbri, saad vastuseks paaritu arvu – Ei. 
  16. Toolile istud lohakalt ja mürtsuga – Ei. Aga see eest on tore ägiseda ja kigiseda iga kord, kui on vaja ennast näiteks diivanilt püsti venitada. Ilmselgelt on vaja muretseda diivan, mis ei ole nii pehme :D
  17. Beebi süda lööb kiiremini kui 140 lööki minutis – Sellega on nüüd nii, et dopplerit meil kodus ei ole ja ükski arst ei ole ka seda kuulanud või vähemalt mulle öelnud. 
Jah - 5, Ei - 11, Info puudub - 1


Ootad poissi, kui:
  1. Raseduse algul ei ajanud kõikvõimalikud asjad sind iiveldama – Ei. Ma iiveldasin nagu segane.
  2. Beebi süda lööb aeglasemalt kui 140 lööki minutis – Info puudub. 
  3. Lisakilod kogunevad kõhule – Jah. Kõht on suuremaks läinud, samas nagu ennem ütlesin, siis kilosid ei ole juurde tulnud. 
  4. Sinu kõht on korvpalli kujuline – Ei. Kõht on mingi imeliku kujuga, millele ma ei oska nimetust anda :D
  5. Rinnanibud muutuvad tumedamaks – Jah.
  6. Kõht on madalal – Jah.
  7. Isu on soolase, hapu, liha ja juustu järele – Jah. Praegugi võtaks ühe juustuvõiku ja korraliku prae :D
  8. Jalakarvad kasvavad raseduse ajal kiiremini – Jah. 
  9. Su käed kuivavad – Jah. Kätekreemi on sellel aastal kulunud rohkem kui viimasel neljal aastal kokku :D
  10. Magad vasakil küljel ja padi on magades põhja suunas – Ei.
  11. Abikaasa võtab koos sinuga kaalus juurde – Ei. Me võtame siin koos kaalust alla pigem :D Ebanormaalne on muidugi see, et sööda inimesele sisse, mida tahad, tema juurde ei võta. 
  12. Oled raseduse ajal ilusam kui kunagi varem – Ei. Kohe kindlasti mitte. 
  13. Uriin on värvilt helekollane – Ei. Vist, ma üldiselt ei ole vaadelnud niimoodi, et teaks värvust nii täpselt öelda. 
  14. Niidi otsa riputatud abielusõrmus hakkab kõhu kohal ringe tegema – Jah. Või vähemalt tookord nagu tegi. 
  15. Sind piinavad peavalud – Jah. Praegu on tegelikult isegi vaikseks jäänud, aga vahepeal oli asi täitsa hull juba. 
  16. Kui liidad vanuse eostamise hetkel ja eostamise kuu numbri, saad vastuseks paarisarvu – Jah.
  17. Toolile istud ettevaatlikult, et mitte poisi munandeid vigastada – Jah. Kuigi see ei ole põhjuseks. Ma lihtsalt eelistan mitte istuda nagu mammut. Samuti  meeldiks mulle kui elamises mõni tool ikka alles ka jääks :D
Jah - 10, Ei - 6, Info puudub - 1

Tundub, et selle testi järgi lisandub peresse poiss. Ma ikka naeran, et olekski tore, kui Meheraasu saaks nüüd poja, oleks kellega oma tehnikateadmisi jagada, sest no ma olen suhteliselt kindel, et Mudilane ei hakka talle igavesti hea meelega kruvikeerajaid kätte andma, kuigi ega siin ei tea hõisata ka. Poleks esimene tüdruk, kes on seelikus, geelküüntega ja parandab autot :D 

Eks nüüd peab siis jääma ootama järgmist ultraheli ja lootma, et siis suvatseb põnn oma sugu ka näidata. Oleks märksa julgem asju ka muretseda :D Kuigi ega mind väga ei sega see neutraalsete asjade ostmine ka, pole kunagi olnud plaanis riietada last, kas ainult roosasse või sinisesse. Samas ma ausalt tahan ennem sünnitust teada, kumb on. Saaks nimedele mõelda ja... päris tüütu on kogu aeg kutsuda teda ainult titaks :D