Nii me siin elame

Ma käisin ükspäev sõbrannal külas. Hea ja tore vaheldus oli. Ma näen muidu ka ikka inimesi, aga tavaliselt käiakse meil külas. Selline ise minek oli kordades vahvam. Tundsin kuidas sain paariks päevaks hoopis uue hingamise. Kuigi lapsed purustasid meie lootuse, et nad omavahel mängivad ja saime jalutuskäigu ajal läbimärjaks, oli siiski tore.  Õhtu muidugi nii tore enam ei olnud, sest tulin koju tagasi. Hahah, nalja tegin. Ei olnud asi selles. Hoopis selles oli, et Pisike magas päeval 45 minutit. Mis oli ilmselgelt liiga vähe ja enamus õhtust otsustas ta meile näidata, kui võimsat häält ta teha suudab. Mis viis selleni, et laps läks ülivara magama. Mis viis selleni, et ta ärkas ülivara. Mis ei olnud enam üldse tore.  Eelmine kord ilmselt sõnusin ära, et pole erilist seiklemist öösiti ja hommikuti. See nüüd jõudis meieni. Iga öö ärkan selle peale, et ta ronib meie vahele ja siis enam ei taha olla. Pisike unesegases olekus ei suuda ise oma voodini jõuda, seega saan ma rõ...

Nagu eile lubatud, siis õige pea on nüüd käes. Lubage esitleda:  Singi-juustumuffinid ! Seekord lasin Meheraasul välja valida, millist boonust ta menüü juurde soovib. Alguses olin küll pettunud valikus. Kõik katsetused teha soolaseid muffineid on läinud täiesti pekki. Ega ma nendest rohkemat ei oodanud. Aga kuna olin juba palunud teda valima, ei saanud enam taganeda. Nii ma siis vajaliku kraami välja korjasin kapist. Väga vabandan kahe asja eest. Esiteks see, et mul paistab ühe rätiku must serv, see on sihuke suvaline rätt, millega on hea näiteks kapile läinud kohvi ära pühkida. Ainus häda on sellest, et puhtaks enam minna ei taha. Ega ma väga pole üritanud ka, kodus on savi. Teiseks selle eest, et võipakk nii närakas seal on. Ma tegelikult panin juba margariini sulama ja siis mõtlesin, et teeks pilti. Pooleldi sulanud variant sellest paistaks ilmselt hullem, kui tühi pakk.  Nagu ikka läks kõike rohkem ja tunde järgi. Peterselli jätsin üldse välja, asendasin se...

Tunnistan kohe, et seegi kord ei saanud kogu menüüd tehtud. Lausa kolm tõstsin teise nädalasse. Seda puhtpraktilistel kaalutlustel. Nädalavahetusel on mitu korda lihtsam poes käia, kui pärast Meheraasu tööpäeva. Kuna ma ei saanud garanteerida, et veel ühe täispika nädala välja tuleksime, otsustasin nii teha. Katki sellest midagi ei ole, oligi tore vahelduseks jälle kasti sukelduda.  Menüüd alustas  Kana-karrikaste riisiga , mis meie mail sai sujuvalt muudetud hakkliha-karrikastmeks makaronidega. Seda sellepärast, et why not. Nad siin riisi ikka väga ei armasta, mis ma ikka punnitan siin omaette. Annan veel aega atra seada.  Pilt jäi udune, sest sai kiiresti tehtud ja ma loll varem ei vaadanud, kui alles nüüd. Kahjuks või õnneks ei hakka pildi pärast uuesti tervet toitu tegema.  Seekord üritasin teha nii, et oleks vaheldumisi supp ja praad. Seega sai järgmiseks  suvine köögiviljasupp .  Ma otsustasin olla natukene laisk ja kasutasin supisegu...

Eile käisime jälle arstitädi juures. See on jätkuvalt piin, sest Pisike ikka ei armasta seal olla. Või oleks õigem öelda, et talle jätkuvalt ei meeldi pereõde, kes kaalub ja mõõdab? Sest noh, ta rahunes maha ja nii kui pereõde silmapiirile ilmus, oli kisa lahti jälle.  Samas, progressi on näha. Rahunes kiiremini, kui eelmistel kordadel ja kisa oli ka poole vähem. Uues majas muidugi on arst ja pereõde erinevates ruumide, ehk see mõjus :D Hullult veider oli sinna minna. Terve elu käid ühes kohas ja siis järsku uus värk. Aga see selleks, küll ära harjun.  Üldiselt oldi rahul. Kaalutõus oli 740grammi. Pikkust juures 3cm. Korra viibutati sõrme, sest Pisike ei käi potil veel. Mainisin ka, et ei tahaks väga teda sinna suruma ka hakata. Pärast saab veel mingi trauma ja peab pool elu potihirmuga tegelema. Soovitati panna teda suure poti peale, et äkki on asi lihtsalt vales potimõõdus. Eks ma siis suvel suure soojaga proovin seda :D  Aa, ja allergiast polnud rohkem üld...

Ma ei ole mingi ökoprintsess. Ma ei ole mitte kunagi pööranud erilist tähelepanu sellele, mis koostisega on erinevad puhastusvahendid, söögid, riided jne. Olen lasknud..lebolt. Ilmselt lasen ka edaspidi pigem kergekäelisemalt. Küll aga on üks asi, mis häirib. See on prügikogus.  Sellega on nüüd sellised ilusad lood, et meid on küll neli, aga püha jumal, kui palju tuleb igast sodi! Okei, ajalehega teeme tuld, kilekotte ka ikka kulub, purke olen igaks petteks alles hoidnud. Aga lõputult ei kulu neidki. Ilus oleks öelda, et korjan kassi liivakasti sisu kilekottidesse, aga reaalsus on see, et ta teeb oma toiminguid enamasti õues ja seetõttu ei anna seda vabandus ka kasutada.  See on põhjus, miks olen hakanud rohkem igasuguseid puu- ja juurvilju lahtiselt ostma. See muidugi oleneb ka olukorrast. Kui ostan 7 sibulat, siis ikka kilekott, aga banaanikobar või üksik küüslauk rändab lihtsalt korvi. Ma ise pean seda täitsa normaalseks. Aga juhtusin mõnda aega tagasi poes käima k...

Algsest võõrutustriost on järgi jäänud veel ainult lutt. Kõik muud asjad on läinud kuidagi sujuvalt. Pudelit lihtsalt ühel päeval enam ei saanud. Kussutamisega läks natuke pikemalt. Alguses lõpetasin öise, siis õhtuse ja mingil hetkel tundsin, et Pisike on valmis selle jaoks, et jääb lõunaunne ka voodis, mitte süles. Läks samuti üle ootuste hästi. Praegu on aga tekkinud tunne, et sellest pagana lutist ei saagi kunagi lahti.  Noh, tegelikult läks juba päris hästi. Ta sai aru, et see on ainult uneaja lõbu ja muul ajal ei nõudnud. Siis jäi ta haigeks. Kohe selline palavik, köha ja nohu. Meheraasu jättis talle pärast ärkamist luti suhu ja... mina olin loll, et seda ära ei võtnud. Sellest päevast alates sai alguse uus ja kordades räigem lutilahing.  Ta käis terve järgmise päeva magamistoa vahet ja karjus riiuli all luti poole. Noh, neli tundi pidasin vastu, siis andsin alla. Sain aru küll, et ega see ei ole tark tegu, aga kuskilt läks piir ja ma enam lihtsalt ei suutnud. P...

Pärast seda, kui hakkasin nädalamenüü koostamiseks kasutama "retseptikasti", olen iga kord lisanud sinna ühe sellise toidu, mis ei ole õhtusöök. Vahel soolane, enamasti magus. Siia alla lähevad näiteks need viimase korra muhvinid ja mõnda aega tagasi tehtud küpsisetort.  Seegi nädal ei olnud mingisugune erand. Valituks osutus  hapukapsakeerud sinihallitusjuustu ja soolapähklitega .  Pildilt on puudu muna. Mul on keerulised suhted toore munaga, need paganad kipuvad purunema mu käes. Ilmselt oleks see lihtsalt maha veerenud. Tegelikult on petersell ka puudu, aga kasutasin selle asemel hoopis tilli.  Ma pettusin selles taignas täiega. Mitte, et tal otseselt midagi häda oleks olnud, aga need kleepusid omavahel kokku. Mis tähendas räiget jamamist, et neid pakist välja saada korralikult. Sõbranna soovitas järgmine kord proovida teist tainast. Ilmselt proovingi. Ega muidu ei õpi, kui ise ei eksi.  Muide, mulle hullult meeldivad need beebitoidu purgid...

See nädal tuligi kergem! Tuleb ikka loota ja uskuda ning juhuu, eksole. Muidugi on jätkuvalt veider, kui kiiresti muutuvad Mudilase söömistujud. Aga ei tasu vinguda, vaid tuleb õnnelik olla, kui taevas halastab ja saab ilma suurema jamata kõik ära sööta.  Nädala alustuseks võtsin ette hernesupi . Mul oli Põltsamaa võidupakist veel üks purk üle ja kaua ta ikka seisab. Ostsin teise juurde ja juhuu. Nagu ma eelmise nädala lõppu kirjutasin, siis ei olnud üldse motivatsiooni pliidi taga istuda ja meisterkokka mängida. Oli selline hea laisk algus. Ilmselgelt ka ütlemata meeldiv algus, sest noh, see sai esimese õhtuga otsa.  Edasi jätkasin samuti laisalt, sest valituks osutus makaron hakkliha ja sinihallitusjuustuga. Kuna ma ei suutnud seda retsepti internetist leida, siis siin ta on: vaja läheb makaroni, hakkliha, suvikõrvitsat, sibulat, sinihallitusjuustu, hapukoort ja maitseaineid (originaalis tegelikult on ananass ka, aga meie le famiilia seda ei tarbi). Keeda m...

Viimasel ajal olen ma närviline ja pinges. Kohe kuidagi eriti närviline ja pinges. Olgu, annan tõele au ja tunnistan: olen terve elu olnud selline, kes ärritub pigem kiiremini. Aga varem suutsin seda vähemalt hästi varjata. Nüüd enam ei tule välja see. Iga väike asi ajab kurjaks. Noh, üleeile tegin skandaali, sest Meheraasu kasutas hakkliha praadimiseks vale pannilabidat. Saan ise ka aru, et see ei ole normaalne.  Lisaks eelnevale kahele probleemile, sest see ei ole ju piisav, on juurde tulnud ka väsimus. Mitte see väsimus, et oi ma ei saa öösel magada. Saan küll, sest Pisike on, tänu taevale, öösel magamise päriselt ära õppinud. Selline tuim väss on kallal. See kestab terve päeva ja kaob ära siis, kui võiks päriselt magama minna.  Ma kujutan ette, et kui lapsi ja loomi ei oleks, istuksin terve päeva diivanil tagumikku veel laiemaks, kui see juba on. Õnneks tahavad kõik elus hinged siin majas süüa ja tegelemist saada ning ma pean ennast sundima liigutama. Nüüd siis ür...