Nii me siin elame

Mulle on alati meeldinud ise asju valmis nokitseda. Ma näiteks ei mäleta, millal oli viimane kord kui ostsin mõne vajaliku kingituse poest (okei, Kaisa kingitused ostan alati poest. ise ma puslesid, värviraamatuid vms tegema ei hakka :D). Leian, et ise tehtud kingitused on armsad ning tulevad otse südamest. Seda selle pärast, et valmistaja on sellesse palju aega panustanud ja see näitab ilmselgelt kui palju ta hoolib. Minu "firmamärgiks" on tikkimine. Olen sedasorti kingitusi teinud vist kõigile oma sõpradele. Vahel tuleb hästi välja, vahel mitte väga. Oleneb kõik sellest, millal olen alustanud ja kui palju aega on. Näiteks viimase tikkimisega oli aega 2 päeva ja no ei tulnud nii hästi välja kui oleks võinud. Kuna nüüd kohe kohe on tulemas järgmine sünnipäev ja ma mõned kuud tagasi suure suuga lubasin, et ah sünnipäevaks tikin sulle midagi, siis pidingi ennast kokku võtma ja lubaduse täitma. Võtsin eelmisest korrast õppust ja uskumatu, aga valmis see ongi. Lausa näda...

Ma ei ole kunagi olnud eriline protseduuritaja, ma lihtsalt ei viitsi ja ei jõua mässata igasuguste palsamite, maskide ja koorjatega. Enamasti käin pesus ära selle ajaga, mis mõnedel inimestel kulub juustega tegelemisele. Tegelikult on asi nii, et näiteks palsameid ma ei saagi kasutada. Mu elus oli mingi periood, kus kõik kasutasid ja no ega ma ei saanud siis kehvem olla. Proovisin ikka üht ja teist ja kolmandat, aga lõpptulemus oli alati sama: juuksed läksid niiiii ruttu uuesti rasuseks ja vastikuks, et pidin iga päev hakkama pead pesema. See omakorda tõi kaasa selle, et juuste asemel asetses mu peas kuhi heina. Nüüdseks olen lihtsalt alla andnud. Maskidega on lugu selline, et ma lihtsalt ei viitsi nendega mässata. Alati on tundunud jube tüütu tegevusena. Kuigi mõned aastad tagasi ma kaotasin oma südame ühele Oriflame'i kilemaskile, mida ma praegu otseloomulikult ülesse ei leidnud netist, et näidata. :D Kahjuks ei ole mul seda enam endal ka kodus vedelemas. Nüüd siis jõua...

Pärast gümnaasiumi lõppu veetsin ühe aasta rõõmsalt kodus. Mõtlesin, et otsin endale töö, siis lähen kooli ja elu veereb nagu hernes edasi. Siis jõudis reaalsus kohale, tööd leida ei olnudki nii lihtne. Okei, esimese kõne ja proovipäeva sain suhteliselt ruttu, aga ma sain üpris kiirelt aru, et see ei oleks minu jaoks ja pole mõtet raisata enda ja teiste aega. Pärast seda tegelesin ma ootamisega ja ootamisega ja ootamisega. Hiljem tuli veel kaks kõnet, kahjuks enne üht proovipäeva suutsin haigestuda kõhugrippi ja teine pakkumine jõudis minuni nii hilja, et enam ei oleks olnud mitte mingisugust mõtet ennast tööga siduda. Kuna elu ja plaanid on jõudnud sinna punkti, kus oleks vaja tööle minna (sai ka kaugõppesse üle mindud selle pärast), olen taaskord punktis, kus põhiliseks hängimiskohaks on cvkeskus. viimase paari kuuga on seis küll uskumatult masendav. Ma ei suuda mõista, kas ma nagu olengi selline luuser või milles asi on? Sellest on juba palju räägitud, aga aeg-ajalt ...

Käisime eelmine nädal Kadiga pildistamas. Ja ma mäletan veel aegu, kus ma valisin 15 minti, milline pilt oli parim. Nüüd nägin ainult ÜHT PILTI, millel ma ei meenutan lehma. Ja ma pole küll kunagi olnud mingis modellimõõdus või üldse saledas mõõdus, aga need pildid viisid mu rabanduse äärele. Muidu nagu ei saagi aru, et nii halb välja näen. :D Olen kursis kogu selle teemaga, et ma tervise pärast pean alla võtma ja olen kole paks elajas, kes riivab teiste silma ning ma olen räigelt laisk, et enda paksu sittarit trenni ei vea. Pean ausalt tunnistama, et olengi laisk! Või kui nüüd aus olla, siis laisk ei olegi õige sõna, mul on lihtsalt sigavähe motivatsiooni. Mul käib see nii hooti: ühel hetkel olen maailma kõige motiveeritum kaalulangetaja, paari nädala pärast ei viitsi väikest sõrme ka liigutada selle heaks, et kuskil suunas ennast liigutada.  Raske on leida seda õiget treeningut, mis mulle sobiks. Talvel käisin kardiotreeningus ja muidu oli kõik ilus ja kena, ...

Kui sul tekib soov mulle kirjutada või joonistada, sest oled kuulnud/näinud midagi huvitavat, tahad näidata midagi lahedat, soovitada midagi kasulikku, solvata, kiita, niisama jutustada või hoopis koostööd teha, siis kirjuta mulle aadressile terjeliivamagi@gmail.com NB! Blogis olevate tekstide ja piltide kasutamine ilma minupoolse kirjaliku nõusolekuta on keelatud!