Nii me siin elame

Käes on aeg märtsikuu kokkuvõtte tegemiseks. Kokku käis käest läbi 13 raamatut. Lehekülgi oli kokku 4230.  Pikim raamat oli 488 lehekülge ja kõige lühemas oli 136 lehekülge. Eesti autor oli kolmel raamatul ja kümnel raamatul oli autoriks välismaa kirjanik.  Jaanuari raamatud on leitavad  SIIT Veebruari nimekiri  SIIT 1. Martha Hall Kelly " Sirelitüdrukud ", Päikese Kirjastus, 480lk, 5/5, sisututvustus leitav siit. Ütlen ausalt, see on selline raamat, et pärast lugemist on vaja hetke, et kõike seedida. Ma muidugi olin selle lugemise ajal haiglas ja üliemotsionaalne, seega see võis veidi juurde anda kogu sellele tundelisusele, mis mind tabas. Tegelikult tõotas juba kogu see sõjatemaatika raskeid hetki, aga kui sa loed inimestest vangilaagrites, lastest ja sellest, kui julmalt neid lihtsalt tapeti, siis jah, see tõmbab pisara välja. Ja kui julm võib elu olla! Operatsioonid ja see, kuidas elu hiljem edasi läks: arsti jaoks positiivselt, katsejäneste jaoks läbi raskuste

Nägin ükspäev  Madli blogis  vahvaid küsimusi (kes leidis need Anu blogist ), millele ise ka vastata tahtsin, sest et why not, eks. 1. Kas päikese- või suusareisid?  Mitte kumbagi. Suusatamine ei meeldi mulle juba kooliajast saadik, sest olen täielik koba selles. Basseini ääres istumine mulle ka ei sobi, sest päikese käes praadida ei viitsi ja ujuda ikka veel ei oska. Seega eelistaksin pigem veidi soojemat (mitte liiga palavat) kohta, kus saaks olla tavaline turist, kes vaatamisväärsuseid pildistab.  2. Mis on su kõige vihatum kodutöö? Täiesti südamepõhjast jälestan voodipesu vahetamist. See võtab nii palju aega ja erilist silmnähtavat tulemust pole. Selles mõttes, et kui teen tolmuimeja tööd, siis tean ja näen, et põrand on puhas. Või riiulitelt tolmu võttes on see hiljem poole tühjem, sest pool kraamist lendab prügikasti. Pesu pestes näen, et pesukast sai tühjaks ja hiljem saab kuivatusrest tühjaks ja vast saite poindile pihta. Voodipesu vahetamisega ei näe noh. On ainult