68. Aleksandr Solženitsõn, " Vähktõvekorpus ", kirjastus Ersen 2000, 432lk. ⭐⭐⭐⭐ See raamat ei edenenud kohe üldse. Aga miski takistas ka käest ära panekut. See oli nii..inimlik ja emotsioone täis pikitud. Olen näinud kaks korda, kuidas vähk ja ravi inimesest üle käivad. Kuidas lõpuks jääb küll inimene peale, aga ta ei ole enam mitte kunagi see, kes kogu teekonna alguses. Kui palju vaeva ja tööd on iseendaga. Ja ehk olidki need kõrvaltvaataja emotsioonid, mis ei lasknud ei lugeda ega käest panna. See, et heitsin pealiskaudse pilgu tema tunnetesse ja mõtetesse. Raske noh, nii raske. 69. S. K. Barnett, " Tagasi ", kirjastus Koolibri 2021, 304lk. ⭐⭐⭐⭐⭐ Väga põnev ja huvitav lugemine. Pinget oli algusest lõpuni ning üldse ei tahtnud käest ära panna. Väga äge on lugeda nii, et iga kord kui arvad, et asi on selge, juhtub midagi sellist, mis kõik peapeale pöörab ja lõpp on hoopis ristivastupidi sellele, mis arvasid. Soovitan soojalt põnevike fännidele. 70. Beth O'Lea