Otsi blogist

kolmapäev, 29. märts 2017

Bucket list aastast johaidii

Käisin ükspäev oma pintekas kolamas ja leidsin kausta pealkirjaga bucket list. Kui õigesti mäletan, siis see oli päris esimene kaustake, mida seal täiendama hakkasin. Kuna omajagu aega on mööda läinud, siis mõtlesin vaadata, kui palju olen teha jõudnud ja mis veel ootejärjekorras on.

1. Spontaanne väljasõit ilma sihtkohata.
Seda on teha saanud juba päris mitmeid kordi. Esimene päris selline sihtkohata minek oli Meheraasuga, äkki meie esimese koosoldud aasta tähistamiseks. Sõitsime Lõuna-Eestisse, käisime Tartus söömas ühes pubis. Kuna ta varem resideerus suurem osa ajast Tartumaal, siis näitas sealseid, tema jaoks, huvitavaid kohti. Lõpuks leidsime tee äärest mingi suvalise hosteli, kuhu ööbima jääda, sest kell kaks öösel ei viitsinud koju tagasi sõita enam. Joppas, et vabu kohti oli :D
2. Ole oma parima sõbra pulmas pruutneitsi.
Sõbrantsikud, khmm, ma siin ootan teie järgi eksole... 
3. Ütle "Jah".
Hahahahaha, lihtsalt hahahah. Ma arvan, et selleni ma ei jõuagi kunagi :D 
4. Tantsi vihmas aeglast tantsu.
Iseendaga aeglast tantsu ei tantsi ja Meheraasuga sellises stiilis tantsu olen tantsinud ühe korra. Seda ka tema venna pulmas, mitte lihtsalt niisama. Ilmselt pean mõne sõbranna appi laenama selle jaoks, sest härra suust tuleb vastus, et kainena never :D
5. Käi ära Eiffeli torni tipus.
Ma kardan kõrgust. Ma ei lähe isegi Valgehobusemäel vaatetorni. Huvitav miks see ÜLDSE seal on, sest see jääb küll igavesti tegemata. 
6. Anneta verd.
Enne rasedust jõudsin neli korda doonor olla. Praegu tuleb jälle pikem paus sisse, sest võtan pille ja sel ajal ei saa anda. Eks kunagi jälle. 
7. Külasta lossi.
Aastal 2012 käisime klassiga Saksamaal ja muuhulgas külastasime ka Neuschwansteini lossi.
Reisist on mingi mustmiljon pilti, aga kõik sillal, loss taustal, tehtud piltidel olen kellegagi koos :D 
8. Istuta puu.
See sai tehtud juba äkki ee.. neljandas klassis? Kunagi tatikatena igatahes käisime mingis metsas puid istutamas :D
9. Tee mälestustekarp ja ava see aastaid hiljem.
Mälestustekarp on ka olemas juba pikemat aega. Fraas "aastaid hiljem" vajaks tegelikult defineerimist. Selles mõttes, et ma aeg-ajalt lisan sinna asju ja väga sellist pikemat aega ta ei olegi päris kinniselt seisnud. 
10. Mängi paintball'i.
Ma tegelikult kardan, et see on pisut valus, aga ilmselt oleks päris lahe. On keegi mänginud? Kus üldse Eestis saab seda mängida?
11. Küpseta midagi nullist.
Küpsisetort ilmselt ei lähe arvesse siinkohal. Ja no ma ei ole suurem asi küpsetaja, never ei viitsi. Vaevu viitsin õhtusööki teha eksole :D
12. Saa juhiload.
Nendega on ka nii nagu on... Peaksingi uurima, kas pean uuesti autokooli minema või mis toimps. Tegelikult jäi mul eelmisel ringil tegemata ainult eksamisõit ARKis. Ega ma otseselt muidugi puudust ei tunne neist ka. 
13. Tee tätoveering.
Mõte ikka eksleb pidevalt sinna, et teha, aga eks see peab ka veel mõned aastad ootama. Isale ei meeldi tätokad ja mul on lahke luba teha neid peale tema surma :D Olgu, ideepoolest võiks nusberdada kuhugi sellise koha peale, et ei oleks näha, AGA never pole sellist kohta ju? Mingi selja või tissi/tussi peale ju ka ei hakka tegema. 
14. Õpi kuduma.
Tahaks öelda, et olen poolel teel, aga reaalsus on, et ma lähen umbes pärast neljandat rida närvi. Lihtsalt parem- ja pahempidi on jura, mustreid lugeda, veel vähem PÄRISELT kududa, ma ei oska. 
15. Tulista relvast.
Kunagi käisime õpilasmalevaga tulistamas ja 11. klassi lõpus käisin sõjaväelaagris ka. Täitsa vahva iseenesest. Väike miinus on minu puhul muidugi see, et silmad lähevad automaatselt kinni, kui laskma hakkan. Kui keegi kõrval veel peaks enne mind päästikut vajutama, ehmatan veel rohkem :D Sõjardit minust ilmselgelt ei saa.

16. Jookse 5 kilomeetrit.
Ma üldiselt väga jooksmist ei armasta, eriti pikka maad, aga 5km olen läbinud lausa kaks korda ööjooksul (minu jaoks ongi lausa, pohlad, et tegelikult ei ole suur asi). 
17. Lase lapsel uinuda oma kätel.
See vist pikemat peatumist ei vaja. 
18. Vaata rannas päikeseloojangut.
Eesmärgiga näha rannas päikeseloojangut, ma seal käinud ei ole. Küll aga olen olnud juhtumisi sel ajal rannas küll jah.
Pilt on tehtud Mustojal.
19. Sõida kuumaõhupalliga.
See ilmselt jääb samasse tegemata jäävate asjade listi, mis punkt nr. 5
20. Lõpeta ülikool.
Kevad 2018 saab panna (kui hästi läheb).
21. Oma ideaalset aeda.
He he he, äkki kunagi tulevikus, sest praegu ma tahaks oksendada iga kord kui lillepeenrast mööda kõnnin. Ei ole minul seda soolikat veel tulnud, aga ega ma ei pääse. Ema ja vanaema on mõlemad rohenäpud.
22. Tee langevarjuhüpe.
No ikka tahaks, aga kardan, et see samas seisus, mis punktid 5 ja 19.
23. Lase lendu nn hiina latern.
Kunagi on tehtud. Kellegi sünnipäev vist oli, või jõulupidu... ma enam ei mäleta miks, aga sellega on korras igatahes. 
24. Õpi heegeldama.
Sellega läheb paremini, kui kudumisega, aga päris linnukest veel ei vääri. 
25. Pidutse kruiisilaeval.
Kes siis ei oleks Rootsi kruiisil käinud...
Veider on praegu see, et ma olen mingi 5?x ehk käinud ja mul ei ole ühtegi pilti arvutis sellest :D Fesarist ka ei leidnud, las siis jääda. 
26. Käi Saksamaal.
Päriselt ka käisime seal juunis.. :D Mul lemmik pilt. Never pole jõulude ajal nii särav. 
27. Ööbi motellis/hostelis.
Vaata punkti nr. 1.
28. Leia ideaalne must kleit.
Ma leian vaevu ideaalset kleiti. Raske on, kui näed kõiges välja nagu viiner kiles. 
29. Käi Prahas.
Tsau Kadi, ära maha löö! See on tehtud Praha hotellis, enne seda, kui läksime linna vallutama :D Mulle meeldis Prahas, tahaks tagasi minna. Eriline lemmik oli see, et võimatu on ära eksida. Linn on konkreetselt ruudukujuline. Või no, tänavate ehitus on selline, et igast ristist jõuad sinna tänavale, kus just tulid. 
30. Suudle kedagi uusaasta südaööl.
On viimastel aastatel ette tulnud sellist asja küll. 
31. Õpi peotantsu.
Siinkohal juhataksin punkti juurde nr. 4, ilma partnerita ikka keeruline tantsida. Ma tegelt ei oskagi tantsida.. vist :D 
32. Loe läbi kõik Harry Potteri raamatud.
See on mu pensioniteema. 
33. Õpi ujuma.
Ma panen siia küll linnukese, aga ma ei ole üldse kindel, et enam hakkama saaksin. 2015 suvel juba tuli päris hästi välja. 2016 sain ainult paar korda vette ja siis kui ilmad läksid soojaks, vesistasin kaldalt, sest arstitädi keelas ujumise ära. 
34. Lase mõnel poisil endale laulda.
Noorus ja internet on toredad asjad eksole :D
35. Saa teada oma veregrupp.
Siiani naeran, et küll mul on muutuv veregrupp. Esimene kord kui doonoriks käisin, öeldi, et B. Järgmine kord tuli välja, et A. Vot lopsu.
36. Külasta Londonit.
37. Külasta Amsterdami,
Hollandisse tahan juba päris pikka aega minna, eks ole näha, mis tulevik toob. 
38. Sõida Ameerika mägedel.
See mõte on juba hirmus.
39. Alusta igapäevase treeninguga.
Never. Mul pole motivatsiooni nii palju. Max nädala pean vastu ja siis on kõik. Samas, kas lapse süles tassimine läheb treeninguna arvesse? Sellisel juhul olen juba peaaegu 6 kuud vastu pidanud :D
✓...40. Oska ideaalselt rääkida üht võõrkeelt.
A oskab keegi seletada, mida tähendab ideaalselt? Mul muidu näiteks inglise keelega on kõik väga korras. Vene keelt tonksan ka veits. Samas on ju alati arenguruumi. 
41. Lase isal ennast altari ette viia.
Punkt nr. 3. Ma ilmselt ei jõua never oma pulmadeni :D
42. Lahenda ära üks terve sudokuraamat.
Ma väga pikalt ei saanud üldse aru, kuidas neid tehakse. Lõpuks aitas nende lahendamine mul 9. klassi matemaatika tunnis tõsta oma hinnet (mitte, et oleks olnud väga kuhugi tõsta, aga vähemalt sain mõned patud ikka andeks). Sudokud on mu lemmikud näiteks haigena või rongis sõites. Vähemalt saan aju kasutada. 
43. Püüa kinni pruudikimp.
Kahes pulmas olen käinud, kätte ei saanud. 
44. Telgi rannas.
Samal ajal kui päikeseloojangut vaatasime, pidasime ühe telkimise ka maha. 
45. Proovi joogat.
Kadiga kunagi proovisime igavusest. Põhiliselt ainult naersime, sest me kumbki ei teadnud, mida teeme. Videost ka eriti aru ei saanud. Meil võttis vist aega 5-10 minutit arusaamiseks, et meist mitte ei saa joogatajaid :D
46. Räägi lastelastele oma elulugu.
Läheb veel veits aega. 
47. Leia ideaalne pulmakleit.
Punktid 1 ja 41.
48. Oma üht "mis eelmisel õhtul toimus" momenti.
Ma väga eriline joodik ja mällar-kusti pole kunagi olnud, aga tuleb tunnistada, et 1-2 sellist korda on olnud.
49. Külasta Roomat.
50. Lase teha ilus pulmatort.
Punktid 1, 41 ja 47.
51. Õpi lipsusõlme tegema.
No ee jah, ehk kunagi.. Ühe sõlmekese vist olen kunagi valmis pusserdanud, aga ega ma eriti ei ole pingutanud ka, et selgeks saada. 
52. Külasta Venemaad.
Sellest reisist on mul küll mõned päris ägedad meenutused, aga tooni jäi siiski andma negatiivne värk, mis toimus. Üldiselt on mul hea meel, et Peterburis käinud olen, ilmselt rohkem sinna ei satu elu jooksul. 
53. Lase tulevikku ennustada.
On plaani võetud. Mind väga huvitab kogu ennustamise jne temaatika. 
54. Tee 3 minutit plankingut.
Ega ikka ei tee küll.
55. Võta jänes.
See on ilmselt kirja saanud enne 3 kassi, koera ja hamstrit..
56. Külasta armastuse tunnelit.
Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis see asub Ukrainas. Eks ole siis kunagi näha, kas õnnestub või mitte.
57. Anna varjupaiga loomale kodu.
Praegu siiski pigem ei annaks, sest endalgi juba paras varjupaik siin :D
58. Mine tüdrukute puhkusele.
Äkki siis õnnestub, kui Pisike juba pisut suurem on. Plaan iseenesest on juba pikemat aega õhus. 
59. Uju vihmas.
See oli küll pigem solberdamine mitte ujumine, aga läheb arvesse küll. 
✓...60. Kirjuta endale kiri ja ava see 10 aasta pärast.
Kas nn päevikud lähevad arvesse? Kirja ei ole kirjutanud, küll aga pidasin omalajal "päevikut" ja seda olen küll nüüd üle lugenud. 
61. Leia unistuste töökoht.
Ikka iga päevaga lähemale. 
62. Õpi selgeks uus keel.
Hetkel jõuan vaevu elada, aga never say never. 
63. Saa tädiks.
See töö tehti ära juba peaaegu 8! aastat tagasi.
64. Ela vähema stressiga.
Paarkümmend aastat ootamist.. jeeeeei.
65. Küpseta keset ööd koos kellegagi, keda armastad.
Punkt nr. 11. Ja ma veel sealmaal, et ööuni on oluline :D
66. Ole enesekindel.
Äkki ka veel mõned aastad täieliku valgustuseni.
67. Söö terve rull hubba bubba nätsu korraga.
Oh seda lapsepõlve..

Et siis 28 linnukest. Ainult 39 ootejärjekorras olevat tegevust... :D

esmaspäev, 27. märts 2017

Hakkab aga jälle otsast pihta

Praegu on jälle selline kopp ees, tahan-ahju-kõrval-toanurgas-surma-oodata tunne peal. Olen varemgi öelnud, et ma ei kannata väga hästi magamatust. Olgu, mu organism on juba harjunud sellega, et und on vähe, aga reede ja laupäeva öö ületasid ka neid piire.

Reedel veel väga hästi välja ei biitinud, mis toimub. Pisike oli lihtsalt hästi rahutu ja magas halvasti. Kaotas oma lutti pidevalt ja max draama pool ööd. Iga paari tunni tagant käisime Meheraasuga kussutamas. Laupäeval vaatasin, et oh johaidii, nohu hakkab tulema. Lootsin, et sellega asi piirdub. No ei, õhtuks oli palavik ka platsis. Panime küünla ja lootsime, et ehk hakkab lapsel kergem ja ta saab magada. Selle peale ma ütleksin lihtsalt he he he... tähendab, lõpuks muidugi sai, aga sellele eelnev.. ma mõtlesin, et viimased terve mõistuse riismed kaovad.

Panime lapse siis mähkme väel voodisse ja tekk peale. Arvestades, et ta EI maga käed lahti, ei mõista mina absoluutselt, miks sellist katsetust teha oli vaja. Pool tundi jauramist, sain aru, et nii ei maga meist keegi öösel. Küsisin Meheraasu ema käest, et mille pagana sisse ma teda mähkida võin. Soovitas voodilina. Okei, hakkasin voodilinasse panema ja avastasin, et pool voodit on khmmm kakine (ja ja, too much information). Ok, hakkasin linu vahetama ja last korda tegema, läks järgmised 15 minutit. Mässisin ta linasse, panin teise lina peale fliisteki otsa vastu nägu, kussutasin magama. Ning nii jooksin toa vahet järgmised 3 tundi. Sellist jauramist ei ole minu mäletamist mööda mitte kunagi olnud. Kuna ta eelmise küünla sõna otseses mõttes välja lasi, panime mingi hetk uue. Lõpuks jõudis kätte ka söögiaeg ja pärast seda ta lõpuks uinus. Küll ainult kolmeks tunniks, aga asi seegi raskel ajal. Siis tuli uus söögiring ja neli tundi und. Selle jooksul küll käis hull nihelemine ja lutisõda, aga mis sest ikka. Kella kuue aeg tegin süüa, aga preili otsustas siiski ennem uuesti magama vajuda, kui kohale jõudsin.

Terve eilse päeva käis ka räme mauramine. Ma olin eelmisest kahest päevast juba nii läbi omadega, et õhtu lõpuks ei jõudnud taevaseid jõude ära tänada, et magama saan. Samas, ega eilne uinumine ka väga rõõmsalt ei kulgenud alguses. Kõht täis ja voodisse, jäi ilusti magama ja pool tundi hiljem ärkas. Kussutasin umbes 15 minutit ja panin voodisse. Kuna palavikku enam ei olnud, otsustasin, et panen talle peale selle teki, mis alati. Voilaa, Pisike magas hommikuni. Oleks ma teadnud, et see aitab, oleksin kohe nii teinud :D Parim osa asja juures on muidugi see, et kuigi Pisike magas nagu nott, siis mina olin iga kahe tunni tagant üleval. Mis kuradi eluiroonia see on selline.

Ja mina veel kartsin, et kellakeeramine mõjutab last...

Õnneks on lapsel tervis jälle enam-vähem korras. Nüüd on minu kord oma emotsionaalne seis korda saada jälle.


pühapäev, 19. märts 2017

Paranormaalne aktiivsus

Enamus oma elust ei ole ma uskunud nn kummitusi. A vot viimased paar aastat on arvamust kõigutanud. Näiteks ei julge/taha mitmed inimesed meie pool ööbida, sest 1)nad ei saa magada 2)neil on tunne, et keegi jälgib neid. Esimesed pool aastat ei saanud minagi magada. Tunne, et keegi jälgib on pidevalt. Vahel rohkem, vahel vähem, aga päris ära ei kao kunagi.

Esimesed sündmused toimusid siis, kui Mudilase toas remonti tegime. Näiteks kukkus uks, mis pidi ette minema, ühel hetkel lihtsalt ümber ja puruks. Samuti oleks üks uks peaaegu Meheraasule peale kukkunud, viimasel hetkel sai käe ette. Pean mainima, et need seisid mitmeid päevi täitsa hästi ühe koha peal. Kõige õudsam oli see, kui Meheraasu kõige noorem vend hüppas kipsplaadile ja küsimusele miks, vastas, et ta ei tahtnud selle käe peale astuda, mis plaadi alt tuli...

See, et silmanurgast midagi viirastub, ei ole ammu midagi uut. Meheraasu on näinud ammusurnud koera, mingit nutvat neiut. Minu huvitavaim kogemus juhtus mõned kuud tagasi. Seisin kuuri ees ja vaatasin postkasti poole. Seal seisis üks meesterahvas laiades teksades ja nahkjopes. Ta oli peata. Vahtisin nagu idikas ja pilgutasin silmi ning kadunud ta oligi.

Sellel aastal on meil projekt vesi majja 2017. Me ei soovinud ka ehitada kuivkäimlat tuppa. Seega võite järeldada, et kuni vesi ükskord sisse saab, kasutame õues olevat vetsu. See konkreetne lugu juhtus umbes 2-3 nädalat tagasi. Olin parasjagu seal ja kuulen lapse itsitamist. Mõtlesin alguses, et see on Mudilane. Vahel pimedas on ta tulnud niimoodi, sest siis ta palub mul teda oodata, et koos tuppa minna. Igatahes, kuulen itsitamist, aga sellele ei järgnenud juttu. Sa vana kurat, kus ma ehmatasin. Läksin välja ja seal ei olnud mitte kedagi. Ma pole ikka väga ammu nii kiiresti tuppa jooksnud, kui siis. Viimnegi mõistuseraas hakkab kaduma vist :D

Ah, praegu tuli meelde, et kui me esimest ringi siin pisut püsivamalt olime, siis igal öösel umbes kella 1 aeg ärkas Mudilane nutta röökides ülesse. Miski teda ei rahustanud, sõnu suust ei saanud. See kestis umbes 10-15 minutit ja pärast seda oli asi korras jälle.

Sellel nädalal ühel õhtul juhtus ka vahva lugu. Olin juba voodis, kui Meheraasu tuli ja rääkis, et kuulis köögis mingit mütsu. Alguses mõtles, et kass ajas midagi maha, aga siis nägi, et Ruudi peesitas diivanil. Läks siis vaatama ja suhkrupakk oli maha kukkunud. Me hoiame suhkrut rätikuhoidja peal ja juba päris pikka aega, sest sahtlist oli megatüütu otsida kogu aeg. Maha oli see kukkunud nii, et üks ots oli lahti, nagu keegi oleks selle lahti rebinud. Noh, ikka juhtub. Kuidas või miks, kes teab.

Eks neid lugusid ole veel, aga praegu rohkem ei meenu. Ilmselt ei jää need ka viimaseks. Eks kunagi tuleb vol 2 postitus, kui piisavalt materjali on :D

Kellelgi veel paranormaalseid kogemusi on?


Pildiotsingu funny paranormal activity memes tulemus

Viiekas!

Raske uskuda, et eile (või üleeile. Või kuna ma ei tea, millal see ülesse jõuab, siis noh, 17 kuupäev) 5 kuud tagasi veeresin Tartu poole (või sünnitasin või taastusin). A no samas kõik väidavadki, et aeg hakkab poole kiiremini liikuma, kui lapsed saad..

Kaal näitas 6740g (ma olin jumalast kindel, et tuleb 7kg ära, aga jälle panin mööda) ja pikkust 64cm (jällegi, ma arvasin, et rohkem, aga vahi lopsu). Sutsu tehti ka ja külma kõhuga tibi ei teinud teist nägugi. Nagu poleks arugi saanud.

Kui muidu ta välimuselt üldiselt minu moodi ei ole, siis vähemalt söögiisu on. Ta sööb kõike ja palju :D Näiteks ei ole harv juhus, et annan talle umbes 150g püreed/mehu ja tunnike hiljem tõmbab peale 150-220 ml piima. Vahel jätab järgi, enamasti siiski mitte ja aru mina ei saa, kuhu see kõik kaob.

5! elukuu pildistamine
Kahe nädala pärast lähme jälle arsti juurde, siis võetakse Pisikeselt uus vereproov. Hoidke siis pöialt eks! :) Kahju hakkab juba, et kogu aeg torgitakse, aga mis teha. Magamisega on ka mingi jant tekkinud JÄLLE. Ah, ma enam ei üritagi loota, et ma kunagi normaalselt magada/puhata/midagi teha saan :D

Ok, annab tunda, et ma jälle kassimas? Sellele muidugi ei aita kaasa see, et Meheraasu on lapsehoolduspuhkusel ja Mudilasel vaheaeg. Lihtsalt püha jumal, kas nad üritavad kambakesi mind hauda viia siin või? :D

Tegelikult mind vaevab vaikselt üks pisitilluke asi. Pisikesel oli varem probleeme uinumisega kui käed olid lahti. Me siis mässisime ta sisse. Noh, ja nüüd ta ei oska magada enam ilma mässimiseta. Ja kui mul endal alles vaikselt hakkab tekkima tunne, et võiks hakata ümber harjutama, siis mu ema arust olen lootusetult hiljaks jäänud. Tore oleks, kui saaks panna lapse lihtsalt voodisse ja tekk peale, aga reaalsus on see, et isegi kui ta uinub nii, siis pool tundi hiljem on ta üleval, sest virutab endale vastu nägu või lihtsalt tõmbleb kätega. Kui ma emalt küsisin, et on tal ehk mõni soovitus, siis jäi ta vastuse võlgu. Nii ma siis istun ja mõtlen, et kuidas küll peaksin ma selle "võõrutusprotsessi" ette võtma? On soovitusi ehk?

Hah, praegu meenus, et mul on veel kaheks pildistamiseks kleit ja siis peaks ostma hakkama, sest ega ei saa kahel pildil kanda sama kleiti ju :D A no mulle kohe üldse ei meeldi poes riideid ostmas käia. Ideepoolest võiks ju alist vaadata, ega ta väga palju rohkem neid asju nii kui nii selga ei pane. Samas on seal ka nii kahe otsaga asi. Võib juhtuda, et ma tellin liiga suure/väikse või ei jõua pakk õigeks ajaks kohale, never know. Ja ilmselgelt olen ma liiga laisk ja saan liiga vähe internetti selle jaoks, et seal pikemalt surfata, vaadata ja valida.


laupäev, 11. märts 2017

Minust ei saa kunagi hommikuinimest + uued maitsed

Nii kaua kui mäletan, on hommikud olnud rasked. Gümnaasiumiajal tundus, et edasi läheb ainult kergemaks ja ei ole mingit jebla hommikuti. Sest noh, ma olen ju oma aja peremees ja lähen vara magama ning tekib rutiin jne jne. Boy, was i wrong :D 

Praegu mõtlen küll, et mitte muhvigi ei pidanud tegema, mille kuradi pärast üldse halasin. Ma võisin istuda kaua üleval, aga kuna reaalselt ei olnud vaja teha midagi päris ise, siis ei olnud ka väsimust. Samuti oli alati võimalus vaikselt ärgata ja päevaks valmistuda. 

Alguses oli Pisikesega ka lihtne. Ta tõusis söömiseks ja magas veel vähemalt paar tundi edasi. See andis mulle võimaluse teha ära hommikused toimingud, juua kohvi, süüa ja ärgata sinnamaani, et olen võimeline päriselt ka teise inimese eest hoolt kandma. Nüüd oleme jõudnud selleni, et enamasti ei suvatse preili enam magama jääda või kui jääbki, siis umbes pooleks tunniks. Ja no ma ei suuda ennast korralikult käima tõmmata selle ajaga. Ja see aeg magada tundub täielik mõttetus, sest see on maagiline "minu oma aeg" ning loobuda ka sellest ei raatsi. Ning siis jääb peale meeletu väsimus, mis heal juhul kaob ära millalgi õhtul. Mis viib selle probleemini, et mul ei ole siis enam und. Istun jälle südaööni üleval ja loendan, kui mitu tundi magada veel saan. 

Täiesti lõputu ring ja ma ei oska mitte midagi peale ka hakata selle probleemiga. Kõnnin ringi nagu zombie ja katsun päev korraga üle elada, sest ühel päeval saan jälle ennast välja puhata :D

Pildiotsingu not a morning person memes tulemus

Püreemaailmas on ka uusi maitseid lisandunud jälle:
  • Pirnimehu - Lusika pealt sööb ilusti ja tundub, et meeldib. No välja ajanud/ropsinud veel ei ole. Samas see on nii vedel, et ülimõnus oleks pudelist anda, aga Pisike kategooriliselt lihtsalt keeldub sellest. Mis on veider, sest pudelit võtab ta ilusti. 
  • Köögivilja-õunapüree - Ma arvan, et talle meeldib õun. Kõik, kus see on sees, läheb hästi kaubaks. Eile sõi ära terve purgi ja nõudis veel juurde ka. Ilmselt peaks seda natuke rohkem kohe varuma. 
Mul on tekkinud paar selleteemalist küsimust ka. Miks suhtutakse nii negatiivselt lisatoidu andmisse enne 6. elukuud? Miks öeldakse, et alustada tuleb soolastest maitsetest ja siis edasi minna magusate peale? 

Olgu, ma saan aru, et mõned on väga kaitsvad rinnapiima teemal, aga mina isiklikult olen küll rahul, et Pisike juba püreemaailmas möllab ringi. 1) ta kõht püsib kauem täis ja nüüd hakkavad tekkima isegi normaalsed toidukordade vahed + ööd on rahulikumad. Vahepeal tegin kaks püreevaba päeva ja umbes kella 3 öösel hakkas hull nihelemine, rapsimine ja vigisemine. Eile andsin jälle ja laps magas rahulikult hommikuni. 2) mulle meeldib vaadata, kuidas ta reageerib erinevatele maitsetele ehk siis ma õpin teda paremini tundma. Okei, need eelistused ilmselt võivad muutuda aja jooksul, aga oluline on praegune ajahetk. 3) kuna Pisikesel on probleeme hemoglobiiniga ja ilmselgelt ei piisa ainult rpa'st, siis ma loodan, et lisatoit aitab ka selle probleemi lahendamisele pisut kaasa. 

Eile hakkasin mõtlema, et esimene püree, mis ta sai oli porgand ja sellele järgnes õun. See nagu ei ole väga soolane just... Samas ei ole ma täheldanud, et ta tahaks vähem neid nn soolaseid püreesid. Need kaks täiesti magusat püreed, mida olen proovinud, ei ole siiani erilisi elamusi pakkunud ja pigem tekitasid probleeme. Ning võrdlemisi igapäevaseks on meil mustika-õunapüree, mis kah pigem magus, aga nagu ennem ütlesin, läks köögivilja oma endiselt peale. Või ee, muretsen ma liiga vähe sellise asja pärast? 

Praegu heietan mõtet, et võiks hakata putrusid pakkuma talle. Eks ma kuuke veel harjutan püreedega ja siis, kui hakkab pool aastat (issand, kuhu see aeg läheb?) täis saama, võtan pudruteema jälle päevakorda.

teisipäev, 7. märts 2017

Et see akadeemiline ka juba läbi ei saa..

Ma võtsin akadeemilise II kursuse lõpus. Ainult üks hädine aastake jäi veel seda teed tallata, aga leidsin, et ma ei ole võimeline pisikese beebi kõrvalt aktiivselt õppima. Kuna olen kaugõppes, siis oleks enamus asju vaja teha kodus. Praeguseks on muidugi aeg näidanud, et see oli ainuõige otsus, sest 1)mind on õnnistatud lapsega, kelle uni on pööraselt kaootiline ja päevad pole absoluutselt vennad 2)ma suudan taluda korraga ainult üht suuremat stressiallikat. Ehk siis, ma olen niigi magamata ja sinna otsa veel tähtaegade jälgimine, eksamid jne ei oleks hea kooslus.

Kuigi igal aastal olen olnud erinevas grupis, siis täitsa kurb on, et ma ei saagi enda praeguse kursusega lõpetada kevadel. Noh, kuna mul kaks sõbrantsi lõpetavad kevadel ja peaks nagu kah lõpetamisele minema, siis võib juba ennustada, kui palju emotsioone mu sees sel hetkel on.

Veider on see, et eelmisel aastal ma ei jõudnud ära oodata, millal akadeemilisele jääda saan lõpuks, viimane praktika ja kaitsmine oli täielik piin. Aga siin ma nüüd olen, halan viimased kuuaega vähemalt, et jeesus ja maarja, millal see sügis ükskord tuleb. Ma juba kujutan ette, missugune puhkus need nädalad koolis olema saavad :D Selles mõttes, et ma olen alati eelistanud olla kohal nii palju kui vaja, aga nii vähe kui võimalik. Praegu on selline tunne, et ma never ei popita ja puudu :D

Sügiseks on Pisike ka juba peaaegu aastane ja ehk on graafikud nii palju paigas, et ma ei pea hakkama öösiti kõiki kodutöid tegema.
Ühesõnaga, mulle meeldib õppida ja ma tunnen, et olen täielikus kriisis, sest miski on puudu. Ma nii meeletult pole ammu hariduse omandamist igatsenud ja ei jõua ära oodata, millal saan uuesti pihta hakata! (hah, räägime järgmine aasta sama ajal uuesti sellest, kui palju motivatsiooni alles on :D)

laupäev, 4. märts 2017

Püreemajandus

Kuna arsti soovitusel hakkasime tarvitama õunapüreed ja porgandimehu, siis nüüd oleme katsetanud ka teisi püreesid. Üldiselt on tibil pisike püreeports 2x päevas: hommikul 10 paiku ja õhtul 18 paiku, pool tunnikest siia sinna.

  • Põnni õunapüree - täielik hitt, Pisike sööks terve purgi korraga, kui ma lubaks. 
  • Põnni porgandimehu - läks ka täitsa hästi peale, aga plekid, mis tekivad on täiesti võimatud. Vahel joppab ja tulevad ilusti maha, aga enamasti pean küüned tagurpidi kraapima. Noh, näiteks ühte portsu riideid leotasin kokku peaaegu 24h + keetsin, aga heledad laigud jäid ikka peale. Jah, kasutan sapiseepi.
  • Põnni mustika-õunapüree - alguses tegi haput nägu, aga pärast sõi isuga. 
  • Hipp mango-banaani-porgandipüree - he he he, noh, talle nagu oleks maitsenud, AGA selle tulemuseks oli kõhulahtisus ja kaks päeva pidevat beebikaka pesemist KÕIGELT. Sellest saab küll no go. Perearst kirjutas Pisikesele välja rauapreparaadi ning selle kõrvaltoimeks võib olla kõhukinnisus. Noh, vähemalt ei lase ta enam kõiki kohti täis, aga seedimine on nagu vanasti jälle :D
  • Hipp kartuli-porgandipüree - esimese lusikatäie tatistas välja, edasi läks hästi. Plekid on veel võimatumad kui porgandimehuga, aga mis teha. 
  • Hipp veiselihapüree - vot selle peale tekkis okserefleks. Üritasin üliväikese lusikatäiega ja segatuna juurviljapüreega, aga no ei meeldi talle see. Mis siis ikka, paari kuu pärast uuesti. 
Praegu ootavad oma aega ja proovimist veel Põnni ploomipüree, mida ma ei julge anda jälle, sest see pidi olema ka ee...seedimist mõjutav, if you know what i mean :D; Põnni mustikamehu ja Hipp maasika-banaani-õunapüree. Noh, ma loodan, et põhi ei lähe rohkem alt, sest pärast iga söötmist jälle riideid pesta oleks suhteliselt tüütu tegevus. 

Noh, ja nagu juba ülevaltpoolt lugeda võis, siis on Pisikesel ikka probleeme hemoglobiinitasemega. Kõik teised näitajad olid korras, aga ma ei oska nagu midagi peale ka hakata, et asi paraneks. Arst soovitas süüa näiteks peeti, aga poest ma peedipüreed ei leidnud. Nüüd muidugi sain endale saumiksri ka ja võiks ise hakata tegema. Aga siit ka küsimus, kas ma võin? Ma unustasin arsti käest küsida, et kas see on okei, kui lähen võtan poest keedetud peedi lihtsalt ja püreestan ära. Olgu, suure tõenäosusega on.. ja eks ma pean oma mugavusest üle saama ja pihta hakkama sellega, kuigi nii pagana mugav on võtta see purgike ja noh, porgandimehu pudelilt lugesin, et Põnni toodete ostuga annetan 1 sendi Pelgulinna sünnitusmajale... why not eksole :D 

EDIT: Proovisin ära ka maasika-banaani-õunapüree ja mustikamehu. Esimene tekitas gaase ja jonni, kaks päeva andsin pisut ja mõlemal korral kahetsesin õhtuks meeletult, et üldse proovisin. Mustikas see eest leiab kindlasti koha Pisikese menüüs. Kuigi holy crap need plekid... eile just suvatses endale näpud liiga sügavale kurku lükata ja mina küürisin valget body oma pool tundi puhtaks :D Õnneks need plekid tulevad sapiseebi ja keetmise abil maha, niiet no problemo.