Otse põhisisu juurde

Minust ei saa kunagi hommikuinimest + uued maitsed

Nii kaua kui mäletan, on hommikud olnud rasked. Gümnaasiumiajal tundus, et edasi läheb ainult kergemaks ja ei ole mingit jebla hommikuti. Sest noh, ma olen ju oma aja peremees ja lähen vara magama ning tekib rutiin jne jne. Boy, was i wrong :D 

Praegu mõtlen küll, et mitte muhvigi ei pidanud tegema, mille kuradi pärast üldse halasin. Ma võisin istuda kaua üleval, aga kuna reaalselt ei olnud vaja teha midagi päris ise, siis ei olnud ka väsimust. Samuti oli alati võimalus vaikselt ärgata ja päevaks valmistuda. 

Alguses oli Pisikesega ka lihtne. Ta tõusis söömiseks ja magas veel vähemalt paar tundi edasi. See andis mulle võimaluse teha ära hommikused toimingud, juua kohvi, süüa ja ärgata sinnamaani, et olen võimeline päriselt ka teise inimese eest hoolt kandma. Nüüd oleme jõudnud selleni, et enamasti ei suvatse preili enam magama jääda või kui jääbki, siis umbes pooleks tunniks. Ja no ma ei suuda ennast korralikult käima tõmmata selle ajaga. Ja see aeg magada tundub täielik mõttetus, sest see on maagiline "minu oma aeg" ning loobuda ka sellest ei raatsi. Ning siis jääb peale meeletu väsimus, mis heal juhul kaob ära millalgi õhtul. Mis viib selle probleemini, et mul ei ole siis enam und. Istun jälle südaööni üleval ja loendan, kui mitu tundi magada veel saan. 

Täiesti lõputu ring ja ma ei oska mitte midagi peale ka hakata selle probleemiga. Kõnnin ringi nagu zombie ja katsun päev korraga üle elada, sest ühel päeval saan jälle ennast välja puhata :D

Pildiotsingu not a morning person memes tulemus

Püreemaailmas on ka uusi maitseid lisandunud jälle:
  • Pirnimehu - Lusika pealt sööb ilusti ja tundub, et meeldib. No välja ajanud/ropsinud veel ei ole. Samas see on nii vedel, et ülimõnus oleks pudelist anda, aga Pisike kategooriliselt lihtsalt keeldub sellest. Mis on veider, sest pudelit võtab ta ilusti. 
  • Köögivilja-õunapüree - Ma arvan, et talle meeldib õun. Kõik, kus see on sees, läheb hästi kaubaks. Eile sõi ära terve purgi ja nõudis veel juurde ka. Ilmselt peaks seda natuke rohkem kohe varuma. 
Mul on tekkinud paar selleteemalist küsimust ka. Miks suhtutakse nii negatiivselt lisatoidu andmisse enne 6. elukuud? Miks öeldakse, et alustada tuleb soolastest maitsetest ja siis edasi minna magusate peale? 

Olgu, ma saan aru, et mõned on väga kaitsvad rinnapiima teemal, aga mina isiklikult olen küll rahul, et Pisike juba püreemaailmas möllab ringi. 1) ta kõht püsib kauem täis ja nüüd hakkavad tekkima isegi normaalsed toidukordade vahed + ööd on rahulikumad. Vahepeal tegin kaks püreevaba päeva ja umbes kella 3 öösel hakkas hull nihelemine, rapsimine ja vigisemine. Eile andsin jälle ja laps magas rahulikult hommikuni. 2) mulle meeldib vaadata, kuidas ta reageerib erinevatele maitsetele ehk siis ma õpin teda paremini tundma. Okei, need eelistused ilmselt võivad muutuda aja jooksul, aga oluline on praegune ajahetk. 3) kuna Pisikesel on probleeme hemoglobiiniga ja ilmselgelt ei piisa ainult rpa'st, siis ma loodan, et lisatoit aitab ka selle probleemi lahendamisele pisut kaasa. 

Eile hakkasin mõtlema, et esimene püree, mis ta sai oli porgand ja sellele järgnes õun. See nagu ei ole väga soolane just... Samas ei ole ma täheldanud, et ta tahaks vähem neid nn soolaseid püreesid. Need kaks täiesti magusat püreed, mida olen proovinud, ei ole siiani erilisi elamusi pakkunud ja pigem tekitasid probleeme. Ning võrdlemisi igapäevaseks on meil mustika-õunapüree, mis kah pigem magus, aga nagu ennem ütlesin, läks köögivilja oma endiselt peale. Või ee, muretsen ma liiga vähe sellise asja pärast? 

Praegu heietan mõtet, et võiks hakata putrusid pakkuma talle. Eks ma kuuke veel harjutan püreedega ja siis, kui hakkab pool aastat (issand, kuhu see aeg läheb?) täis saama, võtan pudruteema jälle päevakorda.

Kommentaarid