Nii me siin elame

Ma ei ole päris kindel, mis mul viga on, aga midagi on. Tähendab, mitte otseselt. Ideepoolest peaksin olema täie tervise juures, isegi käsi ei valuta enam #halleluuja. See-eest jooksis ära...elurõõm? See on ka tegelikult vale väljend. Pigem kadus ära tahtmine tegutseda.  Või siis on mul jälle liiga palju vaba aega? Ise mõtlen küll, et ajal, mil Pisike veel lasteaias ei käinud, olin kuidagi produktiivsem. Mul oli siis väga piiratud aeg toimetamaks neid asju, mida oli parem teha ajal, kui laps kõrval ei ole. Aga täielik müstika on näiteks see, et suvel lugesin kuu ajaga läbi umbes 10 raamatut ja nüüd jõuan vaevu nädalas 20 lehte läbi. KUIDAS ma küsin, kuidas on see võimalik? Nüüd on kogu aeg selline "aega on homme ka" suhtumine. Siis jõuab homme kätte ja ikka on homme aega küll. Lõpuks on selline seis, et midagi tehtud ei saa. Põhiline probleem seisneb vist selles, et ma ei suuda üldse keskenduda. Nagu mitte üldse. Hakkan midagi tegema ja lõpetan hoopis kümnenda asjaga....

Vahepeal sain jälle aasta vanemaks. Veidi imelik on mõelda, et juba 24. Alles eile olin 15 ja 20, nüüd kuidagi juba nii vanaks saanud :D Kui eelmisel aastal ei olnud eriti sellist tunnet, et tahaks tähistada ja olla, siis sellel aastal oli vastupidi. Ühel sõbrannal on järgmisel päeval sünnipäev ja nii me kokku leppisime, et ühendame käed (ja sünnipäevad) ning peame koos väikest pidu. Esimest korda oli mul kuidagi stress-free see sünnipäevake. Üldse ei põdenud söögi ja joogi pärast, lasin lebolt minna. Pisike muidugi koostööd teha ei tahtnud. Muidu oli kõik tore ja kena, aga tal oli see periood jälle, mil ta öösel magada ei tahtnud. Nii me seal kordamööda siis käisime ja üritasime. Lõpuks vajus ta uuesti magama kell 3 öösel, kui hakkasime ise ka voodisse ära sättima. Vist ei tahtnud lõbust ilma jääda, aga uneajaga siin majas eriti nalja ei ole. Ta jõuab neid õhtuseid istumisi veel küll pidada :D  Pilte ma kahjuks ei teinud, aga kujutage siis ette väikest punti inimesi, kes grilli...

Ei tule juttu sellest eriti lahedast kohtingusaatest, mis kunagi telekast jooksis. Ega ka muid eriti huvitavaid ja roosamannasid suhtejutte. Tahan rääkida hoopis sellest, kuidas täiesti suvaliselt jõudis minuni mu nõudepesuvahend, millest ma pole nõus enam loobuma!  Ehk keegi veel mäletab, et mõned kuud tagasi tegin veidi juttu plaanist vahetada eelmine vahend kontsentraadi vastu. Praeguseks on see kenasti tehtud ja esimene pudelitäis ära kasutatud. Olid kenad umbkaudu 5 kuud, mil ei pidanud pead vaevama, et uut oleks poest vaja. Oleks ma nüüd kokkuhoidlik olnud, siis ilmselt oleks vähemalt ühe kuu veel välja venitanud, aga ma veits priiskasin.  Tegelikult, kui Meheraasu mulle selle Amway nõudepesuvahendi jutuga peale lendas, mõtlesin küll, et jumal halasta. Ei, ei, ei. Ja siis veel vähemalt viis korda ei. Ma olin täiega tiim eelmine vahend, sest see oli vana ja harjumuspärane. Küll aga moosis ta mind ära selle jutuga, et peaks nagu naha vastu hellem olema. Lõpuks o...

Lõpuks ometi on aega maha istuda ja lihtsalt jutustada veidi. Eks sellega ole ikka nii, et aega peab võtma, ise ei teki teda kunagi. Praegu siis vägivaldselt võtan selle aja. Kuigi võiksin hoopis naadi, tähendab lillepeenart, rohida. Aga ma olen hästi õppinud silma kinni pigistama selle koha pealt.... ausalt hakkan ühel päeval tubliks ja teen ära. Või siis võtan lõpuks trimmeri :D Kevadepoole mõtlesin, et topiks igast asju maha, teeks ja värki, aga lõpuks sinnamaani ei jõudnudki omadega. Ju siis polnud seekord projekt nimega aialapike minu jaoks mõeldud. Küll aga õnnestus mul maasikad maha panna. Kärusse panna. Keeldusin igasugusest uue peenra tegemisest, sest ei näinud sellel mõtet. Kasutasime ära hoopis ühe vana aiakäru, millega enam eriti edukalt tööd teha ei saanud. Maasikataimi polnud samuti väga palju, seega win-win olukord.  Korraks tekkis kartus, et need taimed on omadega õhtul, sest noh, ma unustasin need sõbranna juurde koridori ja kätte sain nad alles järgmis...

Pisike otsustas eile hommikul pikemalt magada, seega kasutasin juhust ja tegin blogilugemisringi. Nägin, et Pille, Britt ja Mallukas olid vastanud mõnedele vahvatele küsimustele emaduse kohta. Mul lõi lambipirni põlema, tahan ka ahvida. Hea mõne aasta pärast lugeda ja võrrelda, kuidas mõtted ajas muutunud on.  Kas magad laste lõunaune ajal koos nendega? Ei. Kui Pisike oli veel päris beebi, siis vahepeal paar korda vajusin koos temaga magama, aga see oli selline oih olukord. Üldiselt mulle ei meeldi päeval magada, sest kogu ärkamisprotsess algab siis uuesti. Piisab sellest, kui pean hommikul endast inimese tegema, rohkem ei viitsi väga. Samuti kasutan lõunaune aega selle jaoks, et teha neid toimetusi, mida koos Pisikesega eriti teha ei saa. Näiteks korjan kuiva pesu õuest ära või kasutan juhust ja söön vahelduseks nii, et keegi ei loe suutäisi või ei taha ampsu saada. Milline beebitarvik oli sinu jaoks kindel must have ?  Lutt ja lamamistool. Nagu näha, siis l...

Kadi pakkus mõnda aega tagasi välja, et võiksime minna pildistama. Taaskord nendesse kohtadesse, kus käisime raseduse ajal pilte tegemas. Õnneks tegi ilm meiega koostööd ning pühapäeval saigi ära käidud. Ütlen kohe ära, et Mudilast kahjuks piltidel ei ole, tema ei viibinud sellel nädalavahetusel kodus. Kuna kell hakkas lõunale lähenema, otsustasime alustada Järvamaa kõrgeima punktiga.  See teine pilt on tegelikult nii lambikas, aga mulle millegipärast meeldib. Hoolimata sellest, et need eriti rõveda mustriga istmekatted nüüd avalikkuse ette tulid. Praegu vaatasin, et Meheraasu peaks enda auto laega midagi ette võtma, tundub nii räpane kuidagi :D Pisike läheb näost hullult ruttu punaseks. Hästi palav päev oli ka. Aga ta keeldus kategooriliselt kampsiku seljast võtmisest. Ei tahtnud teda jonnima ka ajada, ju siis talle endale meeldis.  Teiseks peatuseks jäi ee, mingi metsavahe. Noh, sama nagu eelmine kord, aga metsavahe. Pisike on siin oma täiest...

Ma käisin ükspäev sõbrannal külas. Hea ja tore vaheldus oli. Ma näen muidu ka ikka inimesi, aga tavaliselt käiakse meil külas. Selline ise minek oli kordades vahvam. Tundsin kuidas sain paariks päevaks hoopis uue hingamise. Kuigi lapsed purustasid meie lootuse, et nad omavahel mängivad ja saime jalutuskäigu ajal läbimärjaks, oli siiski tore.  Õhtu muidugi nii tore enam ei olnud, sest tulin koju tagasi. Hahah, nalja tegin. Ei olnud asi selles. Hoopis selles oli, et Pisike magas päeval 45 minutit. Mis oli ilmselgelt liiga vähe ja enamus õhtust otsustas ta meile näidata, kui võimsat häält ta teha suudab. Mis viis selleni, et laps läks ülivara magama. Mis viis selleni, et ta ärkas ülivara. Mis ei olnud enam üldse tore.  Eelmine kord ilmselt sõnusin ära, et pole erilist seiklemist öösiti ja hommikuti. See nüüd jõudis meieni. Iga öö ärkan selle peale, et ta ronib meie vahele ja siis enam ei taha olla. Pisike unesegases olekus ei suuda ise oma voodini jõuda, seega saan ma rõ...

Eile käisime jälle arstitädi juures. See on jätkuvalt piin, sest Pisike ikka ei armasta seal olla. Või oleks õigem öelda, et talle jätkuvalt ei meeldi pereõde, kes kaalub ja mõõdab? Sest noh, ta rahunes maha ja nii kui pereõde silmapiirile ilmus, oli kisa lahti jälle.  Samas, progressi on näha. Rahunes kiiremini, kui eelmistel kordadel ja kisa oli ka poole vähem. Uues majas muidugi on arst ja pereõde erinevates ruumide, ehk see mõjus :D Hullult veider oli sinna minna. Terve elu käid ühes kohas ja siis järsku uus värk. Aga see selleks, küll ära harjun.  Üldiselt oldi rahul. Kaalutõus oli 740grammi. Pikkust juures 3cm. Korra viibutati sõrme, sest Pisike ei käi potil veel. Mainisin ka, et ei tahaks väga teda sinna suruma ka hakata. Pärast saab veel mingi trauma ja peab pool elu potihirmuga tegelema. Soovitati panna teda suure poti peale, et äkki on asi lihtsalt vales potimõõdus. Eks ma siis suvel suure soojaga proovin seda :D  Aa, ja allergiast polnud rohkem üld...

Ma ei ole mingi ökoprintsess. Ma ei ole mitte kunagi pööranud erilist tähelepanu sellele, mis koostisega on erinevad puhastusvahendid, söögid, riided jne. Olen lasknud..lebolt. Ilmselt lasen ka edaspidi pigem kergekäelisemalt. Küll aga on üks asi, mis häirib. See on prügikogus.  Sellega on nüüd sellised ilusad lood, et meid on küll neli, aga püha jumal, kui palju tuleb igast sodi! Okei, ajalehega teeme tuld, kilekotte ka ikka kulub, purke olen igaks petteks alles hoidnud. Aga lõputult ei kulu neidki. Ilus oleks öelda, et korjan kassi liivakasti sisu kilekottidesse, aga reaalsus on see, et ta teeb oma toiminguid enamasti õues ja seetõttu ei anna seda vabandus ka kasutada.  See on põhjus, miks olen hakanud rohkem igasuguseid puu- ja juurvilju lahtiselt ostma. See muidugi oleneb ka olukorrast. Kui ostan 7 sibulat, siis ikka kilekott, aga banaanikobar või üksik küüslauk rändab lihtsalt korvi. Ma ise pean seda täitsa normaalseks. Aga juhtusin mõnda aega tagasi poes käima k...

Ma nii lootsin sellel kevadel haigusrünnakust pääseda. Lootus pidi olema lollide lohutus. Alustas Mudilane, kes oli kaks päeva palavikus ja sealt edasi võtsime Pisikesega koos teatepulga üle. Nüüd ootame, millal haigus Meheraasu kätte saab.  Algas kõik rõõmsa palavikuga. Ma olen sihuke imelik inimene, et mida kõrgem palavik, seda parem on mul olla. Väikese palavikuga (37,0-37,5) on selline tunne, et kohe annan otsad. Pea käib ringi püsti tõustes. Paha, paha, paha olla. Tõuseb sealt kõrgemale, on hea olla. Tähendab, nii hea, kui võimalik on, kui keha võitleb haigusega. Aga tegutsemistahe tuleb tagasi ja kaob ära see vindunud olek.  Tundub, et Pisike talub ka palavikku hästi. Tal küll tõusis korraks üle 38.5, aga oli ise seejuures rõõmus ja rõõsa. Mängis ja trallis ringi. Ka ei kadunud ära söögiisu. Küll aga eelistab ta hetkel vedelamaid tooteid ja asju, mida ei pea palju närima. Nohu ja köha on nii meeldivad. Midagi ette võtta nii väiksel ka väga nagu ei saa. Paistab s...

Ma olen siin mitut moodi mõelnud selle va säästmise ja tervislikuma toitumise kohta. Mida lähemalt tuleb kevad, seda rohkem räägib mu ema igasugusest külvamisest ja kasvatamisest. Need kaks teemat panid mind mõtlema, et....peaks äkki ka midagi kasvama panema?  Ei, ma ei mõtle, et künnaks terve hoovi ülesse ja paneks õunapuude vahele kartuli ja kapsa. Aga midagi väikest ja tagasihoidlikku võiks ju olla. Noh näiteks porgand, redis, sibul, küüslauk. Samuti till ja spinat või lehtsalat.  Ruumi ju iseenesest on. Samuti tean siis täpselt, mida ma sisse söön endale. Kuidagi imelik on käia poes ostmas asju, mida võiksin ise kodus kasvatada. Hahaha, nüüd siis ongi kätte jõudnud see hetk, mil geenid mu kätte saavad jah? Nii mu ema, kui vanaema on parajad rohenäpud. Kahjuks ema väga palju kasvama panna ei saa, sest kortermaja hoovis on piiratud võimalused. Ta tegelikult juba mitu aastat moosib, et äkki ma viitsin. Tema kasvatab ette ja käib rohimas, mina istutan ja kastan :D Ma ...

Mõtlesin, et tahaks vahelduseks niisama jutustada jälle. Kellega sa siin ikka räägid, kui üks magab, teine kasutab oma telefonitundi ja kolmas on tööl. Peegli ees monoloogi pidada oleks ka imelik.  Vahepeal oli siin suur juubel. Mina saan igavesti öelda, et Eesti 100 sünnipäeval pesin kolm masinatäit pesu :D Sõbrad käisid külas ja oli täitsa tore nii olla. Mind ajas täitsa naerma, kuidas nad kõigepealt mingi 15 minti tee peale pilte tegid, sest Eesti minuti värk jne. Ma saan aru, täitsa ilus oli sel hetkel, päike ja puha. Naerma ajas ikka.  Okei, palju ei saa naerda, sest ma isegi olen sinna tee peale korduvalt ära eksinud koos telefoniga. Suvehommikul kell 5, kui olin pärast kahte tundi kestnud võitlust lõpuks Pisikese magama saanud. Sügisloojangute ajal, kui lihtsalt ei suutnud mööda kõndida. Krõbedate külmade ajal, kui lumi sätendab päikse käes. Vahel lihtsalt on nii, et ei saa seda klõpsu tegemata jätta.  Hüpates nüüd täiesti teise teemasse, siis mul lõpu...

Mind on paar nädalat vaevanud titeisu. Kus kohast ta tuli, ma ei tea, aga õnneks hakkab juba ära minema. Abiks ei tulnud eriti see, et lähikonnas sündis just üks väike inimene. No kohe tahaks nunnutada ja poputada... Sellesmõttes ei ole midagi muutunud. Need 9 põhjust, miks uue lapse järgmises elus saan on endiselt olemas ( LINK! ). Noh, tõele otsa vaadates on neid põhjuseid ju rohkemgi, aga las need jäävad hetkel sinna, kus nad on. Natuke on nagu raske lasta lahti sellest mõttest, et 3-4 last tahaks saada. Aga vist ei ole siiski mõistlik ennast päris ribadeks taielda.  Jah, väikese vahega lapsed saavad omavahel mängida. Jah, titendus saaks korraga läbi. Jah, mina saaks pärast seda mähkmetralli rahus pillid kotti pakkida, ilma, et peaksin selle peale enam mõtlema. Jah, räägitakse, et pärast kolmandat ei ole enam vahet, palju neid on. Jah, pärast neljandat ma ei peaks enam vaevama pead, kas saada mõni veel või mitte :D AGA. aga eksole. Pisike on nii õrna unega hetkel, e...