Ma nii lootsin sellel kevadel haigusrünnakust pääseda. Lootus pidi olema lollide lohutus. Alustas Mudilane, kes oli kaks päeva palavikus ja sealt edasi võtsime Pisikesega koos teatepulga üle. Nüüd ootame, millal haigus Meheraasu kätte saab.
Algas kõik rõõmsa palavikuga. Ma olen sihuke imelik inimene, et mida kõrgem palavik, seda parem on mul olla. Väikese palavikuga (37,0-37,5) on selline tunne, et kohe annan otsad. Pea käib ringi püsti tõustes. Paha, paha, paha olla. Tõuseb sealt kõrgemale, on hea olla. Tähendab, nii hea, kui võimalik on, kui keha võitleb haigusega. Aga tegutsemistahe tuleb tagasi ja kaob ära see vindunud olek.
Tundub, et Pisike talub ka palavikku hästi. Tal küll tõusis korraks üle 38.5, aga oli ise seejuures rõõmus ja rõõsa. Mängis ja trallis ringi. Ka ei kadunud ära söögiisu. Küll aga eelistab ta hetkel vedelamaid tooteid ja asju, mida ei pea palju närima. Nohu ja köha on nii meeldivad. Midagi ette võtta nii väiksel ka väga nagu ei saa. Paistab siiski, et suurem trall hakkab vaikselt aga kindlalt mööda saama selleks korraks.
Kusjuures, kohati tundus, et laps talub seda köha-nohu tralli paremini, kui mina. Jap, ei pääsenud ma sellest rõõmust. Neljas päev käin ja paugun ringi. Ei, mitte ei mölise, vaid nii kõva köha on. Kaks ööd olen diivanil veetnud, sest lapse uni on olulisem, kui minu mugavused.
Pühapäeva öösel kestis suurem pull kella poole kolmeni öösel. Surm oli juba silme ees ja tunne selline, et kopsutükke hakkan välja köhima vaikselt juba. Aga näed sa, üle elasin. Selle jaoks, et hommikul avastada, kui haige terve keha on. Sõna otseses mõttes kõik kohad olid haiged ja kanged. Eks oma osa andis harjumatu magamisase, aga vaevalt see mu kõhulihastele mõjus. Ma ei mäleta, millal viimati mõni trenniga alustamine oleks mind nii vigaseks teinud.
Esmaspäevast alustasin koduse raviga, sest midagi pidin ometi ette võtma. Pärnaõie tee ja käsimüügi ravimid. Isiklik lemmik on vietnami salv. Täielik imerohi! Mõjub nii mitmele erinevale haigusele ja murele. Lisaks köhale aitab hetkel ravida ka nohu. Kui rasedana hambavalu käes vaevlesin, soovitati seda kasutada. Toimis piisavalt. Seejuures oli tunduvalt meeldivam variant, kui nõgese lutsutamine, mis küll mõjus, aga ega eriti ahvatlev ei olnud.
Ma väga loodan, et see jama saab varsti mööda. Köha ei ole meeldiv ja räigelt tahaks oma voodis jälle magada. Kuigi ei saa salata, et üksi laiutamine oli ka päris hea :D
Kommentaarid
Postita kommentaar