Ma juba ootasin, et see tuleks. Küll aga lootsin pikemat vahet faasiga "katsetan, kuidas erinevad esemed teiste pea vastu kõlavad". See oli selline armas aeg. Korra jõudsin juba mõelda, et ülejäänud elu pean elama kõvera ninaga. Pisike virutas ühe oranži laulva tiluliluga vastu nosplit nii kõvasti, et see paranes terve kuu!
Esimesed nädal aega olin dilemma ees. Variandid olid: 1)loodan, et nina sai lihtsalt põrutada ja kõik läheb ise mööda 2)lähen arstile, maksan ennast ogaraks. Ma küll ei tea, mis päriselt häda oli, aga elan veel. Nina on ka alles, ju siis läks hästi. See ravikindlustuse puudumine on üldse selline äge asi, et müstiliselt teeb terveks.
Minnes nüüd hammustamise juurde, siis mul ei ole õrna aimugi, kus kohast see nüüd tulnud on. Meil muidu pole kombeks üksteise kallal hammastega käia. Hommikutervitus veel on tere, mitte kikuteritus. Ma saan aru, et see on arenguetapp ja täiesti normaalne asi. Lihtsalt huvitav oleks teada, et kuidas ta selleni jõudis. Väga reaalne ei ole, et ühel päeval ärgates hakkas mõtlema, kuidas veel hambaid kasutada annaks peale toidu närimise. Hmm, prooviks täna õige teisi inimesi matsutada.
Lapsekasvatuse parim sõber doktor google andis vastuseks, et laps võib hammustada, kui ta on vihane või masenduses. See kõlab muidugi loogiliselt. Tunnete väljendamine valmistab talle veel raskusi, aga kuidagi ju ometi tuleb seda teha. Samas ei ole ma veel suutnud leida mingisugust seost olukordade, võimalike emotsioonide ja hammustamise vahel. Asja tuumani jõudmise teeb pisut raskemaks see, et minu nähes ei ole ta kordagi hambaid käiku lasknud. Keeruline on saada sotti, miks see toimub, kui olukorrast ei ole täit ülevaadet. Õnneks ei toimu see pidevalt. Päevas korra kaks. Tahaks siiski kogu selle hammustamise kontrolli alla saada enne, kui on minek lasteaeda.
Praegu veel ma eriti ei muretse. Ega peale keelamise ja seletamise ei olegi midagi peale hakata. Mulle täna öeldi, et see tuleks välja treenida. Ma küsisin vastu, et kas nii nagu koeri treenitakse istuma, lamama ja kõrval kõndima?
Kavatsen edaspidi hakata paremini jälgima, mis eelneb hammustamisele. Loodetavasti aitab see selgust luua ja selliseid olukordi vältida.
Kommentaarid
Postita kommentaar