Otse põhisisu juurde

Nädalamenüü #4

Juhuu, neljas nädal ka läbi. Tegin seekord väikese muudatuse. Kuna ma tahtsin laupäeval poes ära käia, sest muud päevad ei oleks hästi sobinud, tõstsin kaks toitu uude menüüsse üle. Ühe toidu aga tõstsin uuest nädalast siia. Mul ei olnud mõtet järgmise "nädala" oma meeletult pikaks venitada. See aga ei olegi õhtusöök, vaid kook, mida tahtsin proovida. Seega ei olnud ka vahet, kummas nädalas ta on. Pean jällegi välja tooma, et Teie loete siit 5 õhtusööki + üht kooki, aga reaalsus on see, et need toitsid meid ära 02.03-10.03. Pühapäeval läksin juba uue menüü juurde edasi. Olgu, seal vahepeal oli vähemalt üks kord, kui sõime õhtust minu vanemate juures. 

Meheraasu tungival soovil alustasin nädalat kartulisalatiga. Teate küll seda vana head kartul, vorst, hernes, mais, muna, majonees, hapukoor ja maitseained kokkusegatult :D Ega siin ei olegi midagi rohkem rääkida. 

Kartulipõhjaga spinativorm oli minu isiklik lemmik! Kuna ma siin olen ikka oma suure panniga, siis pean järgmine kord kasutama suuremas koguses asju. Vähemalt kolm muna, neli 200g kodujuustupakki ja ka kaks karpi spinatit. Seda muidugi võib rohkem ka olla. Nii igaks juhuks. Aga päriselt, see oli üliüliülihea. Isegi rohelisepõlgurid pistsid kahe suupoolega ja kiitsid takka. 

Järgmisena sai särada argiõhtu pasta, mis õhtul keedetuna eriti peale ei läinud, aga järgmisel päeval läbi praetuna meeldis rohkem. Minul isiklikult vahet ei olnud. Kui just peaksin valima, siis pigem praadimata versiooni. Ei meeldi mulle see õlihunnik seal makaronide vahel :D

Selle nädala supiks osutus hakklihasupp rasvasema hakklihaga. Selle vahega, et hakkliha valisin suvaliselt. Samuti ei riivinud ma ühtegi juurvilja ning tagatipuks olin nii nagla, et ühtegi juurikad ei praadinud läbi. Oluline oli need pehmeks saada ja ei hakanud ma jändama oma väikse panni peal, kui keetes sai ka. Maitse ei kannatanud. Samas ma ei ole retsepti järgi tehtud versiooni proovinud ka eksole. Mu kõige suurem häda on see, et never ei oska suppe teha normaalses koguses. Tuleb kas liiga vähe või liiga palju. See kord oli jälle viimane variant.



Kõige negatiivsema vastuvõtu sai kodujuustu-krabisalat. Ma nii palju muutsin, et salati sisse ei pannud riisi, vaid keetsin eraldi suurema koguse. Taldrikul läksid nad ikka kokku. Ainult salat oleks väheks ka jäänud. Eriti kui arvestada seda, et järgmise päeva lõunal tahaks ka ampsata veidi ja ma nii kui nii ei viitsi midagi erilist lõunaks välja mõelda. Vingumist tuli nii palju. Ühele ei meeldinud riis, teisele salat. Kolmas õnneks väga palju ei protestinud. Aga mulle meeldis, jätan selle oma eralõbuks ilmselt. 

Nüüd siis see kook! Küpsise-Napoleon. Tegelikult oli see retsept mul paberkujul. Ema on aastaid igasuguseid retsepte välja lõiganud ajalehtedest/ajakirjadest. Nüüd ma siis otsustasin need läbi sorteerida ja kõrvale panna mõned, mida tahaksin katsetada. Selle suure kastitäie hulgast siis leidsingi imemaitsva küpsisetordi! See on päriselt hea. Väga hea. Ma alguses tegelikult selle retsepti autorit ei teadnud, aga sõber google tuli appi. Ma arvasin, et tuleb suurem otsimine, aga teise katsega leidsin õige ja saan ikka viisaka inimese kombel linkida. 


Ma ei ole kindel, miks see nii kuradi vildakas mul jäi. Küpsis lihtsalt hakkas keedukreemi peal libisema :D Jumal tänatud, et päris ümber ei lainetanud. Kasutasin pohlamoosi asemel vaarikamoosi, sest seda oli veel Põltsamaa võidupakist alles, mis ta ikka niisama seisab. Avastasin muidugi seda ka, et oleksin võinud osta küpsiseid vähemalt ühe paki rohkem, sest keedukreemi tuli nii palju, et viimasele kihile lihtsalt lappasin seda peale ja tundus nagu lõppu ei tulekski. Eks järgmine kord proovin, kuidas siis jääb. Raudselt avastan poole pealt, et kreemi on liiga vähe :D Selles ma muidugi ei kahtle, et järgmine kord tuleb! Raudpolt peab tulema. 

Ma nüüd tahan ennast kiita rõõmsalt. Lausa kaks päeva järjest on olnud meeles pilti teha. Ise olen küll enda üle uhke! Raudselt läheb edaspidi jälle meelest ära. Peaks mingi meeldetuletuse telefoni panema. Ilgelt tahaks näidata iga kord, mis selle toidu nime taga peitub, aga noh jah. Läheb ikka nii nagu alati.

Kommentaarid