Nii me siin elame

Üht versiooni hakklihasuppi tegin ka eelmisel menüüringil. See on leitav  SIIT . Miks hakklihasupp taaskord valituks osutus? Esiteks pean vajalikuks, et menüüs üldse oleks suppe. Minu isa on juba sellest ajast saadik, kui väike olin öelnud, et suppi peab sööma, siis kõht ei tolma :D Teiseks oli see versioon erinev eelmisest. Ehk siis nimi on (peaaegu) sama, aga sisu erinev. Seega miks mitte.  Ah et mis erinevused, sa küsid? Sellel korral ei olnud supi sees maisi, hernest ja makaroni. Küll aga oli seal pakk hakkliha, 2 sibulat, pakk sulatatud juustu, pakk kirsstomateid, vähemalt 6 kartulit (alati võib ka rohkem), puljongikuubik, sool, pool teelusikatäis suhkrut ja soovi korral muid maitseained/maitsetaimi.  Alusta sellest, et praed potipõhjas läbi hakkliha koos sibula ja maitseainetega. Seejärel vala peale vesi ning pane juurde kooritud/tükeldatud kartulid ja puljongikuubik. Lase kartulil rahulikult potis muliseda ja samal ajal tükelda tomatid. Lisa ka need supi hulka. Kui k

Kui laupäeval sõbrad külla tulid, olid nad kõik rohkemal või vähemal määral jalutada saanud. See on see meeldiv asi, kui sõltud bussidest. Kuna kõigil olid kõhud tühjad, kraamisin oma potid, pannid ja muud ained välja ja hakkasin süüa tegema. Lõpliku otsuse lasin neil teha ning õnnelikuks osutus kartuli-küüslauguvorm.  Selle jaoks, et vormi teha, on vaja kartuleid, küüslauku (meil läks, kui õigesti mäletan, kokku 10 küünt), 3dl kohvikoort ja maitseaineid. Kuna viimasel ajal olen igale poole, kus vähegi võimalik lisanud ka sibulat, ei olnud seegi vorm erand.  Alustuseks koori ja tükelda kartulid. Siinkohal vali ise, kas teed kuubikud või hoopis viilutad. Toimib mõlemat pidi. Kuigi tehes eriti õhukesed viilud, valmib ilmselt kiiremini. Ahjuvormi läheb esimeseks kihiks kartul, selle peale küüslauk, sibul ja maitseained. Siis jälle kartulid, küüslauk, sibul, maitseained, jätka, kuni sul on vorm täis või piisav kogus. Kõige peale peaks jääma kartulikiht. Vorm vala üle kohvikooreg

Nädalavahetusel võtsin ette porgandisupi tegemise. Südames oli mul hea meel, et vedas ja veel mõni vähest ettevalmistust vajav toit oli järjekorras. Noh, ütleme nii, et Meheraasu peaks õnnelik olema oma eemalviibimise pärast. Ta oleks ilmselt eelistanud nälgida :D Õnneks lapsed ikkagi sõid. Hoolimata sellest, et mulle meenutas valmis roog pigem beebi mähkme sisu, kui meeldivat õhtusööki. Mudilane ja Pisike pole muidugi mähkmevahetust pidanud tegema, seega neil selline seos õnneks puudus :D See on ka põhjus, miks siin ei saa olema sellest pilti. Mulle lihtsalt ei meeldinud. Samas kirja panemata ka ei taha jätta. Tuleviku tarbeks hea teada, et ei tasu jamada sellega.  A tahad proovida, et ehk tuleb paremini ja kenamalt välja? Ole lahke. Selle jaoks too koju porgandit (kogus vali ise olenevalt porgandite suurusest ja sellest, kui suurt kogust suppi tahad. Mina kasutasin ühe paki porgandeid. Teate küll neid kenasti juba eelnevalt pestud porkse), kimp rohelist sibulat (või sellerivars.

Lõpuks ometi on aega maha istuda ja lihtsalt jutustada veidi. Eks sellega ole ikka nii, et aega peab võtma, ise ei teki teda kunagi. Praegu siis vägivaldselt võtan selle aja. Kuigi võiksin hoopis naadi, tähendab lillepeenart, rohida. Aga ma olen hästi õppinud silma kinni pigistama selle koha pealt.... ausalt hakkan ühel päeval tubliks ja teen ära. Või siis võtan lõpuks trimmeri :D Kevadepoole mõtlesin, et topiks igast asju maha, teeks ja värki, aga lõpuks sinnamaani ei jõudnudki omadega. Ju siis polnud seekord projekt nimega aialapike minu jaoks mõeldud. Küll aga õnnestus mul maasikad maha panna. Kärusse panna. Keeldusin igasugusest uue peenra tegemisest, sest ei näinud sellel mõtet. Kasutasime ära hoopis ühe vana aiakäru, millega enam eriti edukalt tööd teha ei saanud. Maasikataimi polnud samuti väga palju, seega win-win olukord.  Korraks tekkis kartus, et need taimed on omadega õhtul, sest noh, ma unustasin need sõbranna juurde koridori ja kätte sain nad alles järgmisel p

Nädala sees juhtus selline imelugu, et ühel hommikul tundsin, et tahaks kooki teha. Okei, see ei ole oluline, et kohupiima viimane taks hakkas kukkuma ja naaatuke nagu hakkas kiireks minema. Piimatooted on selline kraam, mille säilivusajaga ma eriti nagu ei taha jamada. Eespool mainitud ime oli see, et ma ei oodanud Meheraasu kojujõudmist, vaid tegin kenasti Pisikesega koos.  Selle koogiga oli lõpuks selline lugu, et...esiteks sain üsna ruttu aru, et ahjuvorm jääb liiga suureks. Väiksemat koogivormi mul endal ei ole kodus ja teisele poolele otsima ka ei viitsinud minna, kuigi ma korra vist olen seal silmanud küll ühte. Pisikest pärast tuppa tagasi saada oleks olnud räigem ettevõtmine, seega pidin muu lahenduse leidma. Jah, ideepoolest oleks saanud lihtsalt koguseid suurendada, aga kuna see oli minu esimene selline katsetus, otsustasin mitte riskida. Lõpuks kasutasin üht kaussi. Muidu oli kõik ilus ja kena, ainult üks pisike probleemike. Kook jäi ju ka kausikujuliseks. Muidu ot

Korra nädalas halastan inimestele enda ümber ja pakun makarone. Seegi nädal ei olnud mingi erand, sest näppu hakkas makaroni-hakklihavorm. Kui eelmine kord tegin  tomatitega  versiooni, siis seekord jäi asi täitsa lihtsaks. Meheraasu oli lausa veidi pettunud, kui nägi, et topin ahju ka veel, sest ta oma väidete kohaselt igatseb korraks tavalist keedetud makaroni ja hakkliha kombot. Las ootab sügiseni, siis pean korra kuus nädal aega kiireid asju vorpima, küll jõuab järg ka nendeni :D Kuidas feikida, et teed uhket makaronirooga? Alustuseks on sul vaja makarone (no nii 1-2 pakki), veidi õli, 1-2 sibulat, 3 küüslauguküünt, pakk hakkliha, pisut ketšupit, maitseaineid/maitsetaimed. Vormi peale tuleb valada ka kooresegu. Selle jaoks on vaja koju muretseda 6 muna, 2,5dl vahukoort, pakk riivjuustu ja soola/pipart.  Alustuseks keeda ära makaron, kasuta ka maitseaineid ja puljongikuubikut. Kui need on pehmed, kurna. Nüüd on paras aeg panna pannile sibul, küüslauk ja hakkliha nin

Juba sellest ajast, kui selle välja võtsin on tunne, et olen varasemalt midagi sarnast teinud. Kahjuks praegu ei õnnestunud kiiresti leida. Ega otseselt vahet ei olegi, aga lihtsalt oleks hea olnud linkida sarnasele retseptile. Ma arvan, et see on peidus mõnes pikas nädalamenüü postituses. Kellel huvi, siis saate ise vaadata :)  Selle konkreetse versiooni jaoks läheb vaja kahte suuremat suvikõrvitsat (või siis 3-4 väiksemat, eks igaüks teab ise palju tema pannitäie jaoks täpselt kulub), kartulit (taaskord, vastavalt oma ahjuvorrmi suurusele. Minul kulus 16 väiksemat kartulit), kaks sibulat, kaks küüslauguküünt, pakk hakkliha (või kaks, oleneb, kui palju hakkliha soovid), neli suuremat tomatit, pakk riivjuustu, soola, pipart või muid maitseaineid.  Alustuseks pese ja koori suvikõrvits ja kartul. Kuna suvikõrvits on vormi kõige alumiseks kihiks, haki (või viiluta) ning pane ahjuvormi. Järgmiseks haki (või viiluta) kartul ning pane see suvikõrvitsa peale. Nüüd võta sibul

Meheraasu on mitu korda öelnud, et võiksin teha sibulasuppi. Minu senine reaktsioon oli lihtsalt meh. No kurat, mis pagana sibulasupp? Aeg läks mööda ja kuhugi kuklasse ikka jäi tiksuma see sibulasupi soov. Mingil hetkel tõstsin selle virna, millest valin, mida teha. Nüüd kui viimati otsuseid tegin, mõtlesin, et pekki kah.  Just in case valisin päeva, kui sõbranna grillima tahtis hakata ja ise muffineid tegin. Vähemalt teadsin, et saan kõhu muust kraamist ka täis süüa, mitte ei sõltu supist :D  Tahad proovida? Lippa poodi ja too endale 4 suurt sibulat, veidi võid/õli, jahu (supile kulub 2spl) ja pakk riivjuustu. Kui soovid võid lisada ka puljongikuubiku.  Alustuseks koori ja haki sibul ning prae seda poti põhjas võis/õlis kuni värv muutub pruunikaks. Seejärel lisa jahu ja sega korralikult läbi. Soovitatav oleks mitte lasta kõrbema. Nüüd on paras aeg lisada vett. Nii umbes 1-1,5 liitrit. Mina panin oma neljale, pigem väiksele sibulale, liitri ja supp jäi parajalt paks. Või ve

Suure suuga küll lubasin, et enam mitte kunagi ei tee maasikamuffineid. Aga inimese mälu on mõne koha pealt lühike. Seega rabasin jälle endale ühe sealt va retseptikastist. Oi, kus ma sajatasin lõpuks, sest halloo, ma ei saa läbi maasikamuffinitega ju! Seekord ka ei saanud, aga kuna kasutasin pulbrit taigna tegemiseks, siis nii vihane enda peale ei olnud, kui eelmine kord. Õiget kuju ei suutnud ka seekord neist välja võluda, aga pole hullu. Maitse ise oli hea ja keegi stiilipunkte ei jaganud :D Kahe plaaditäie tegemiseks on sul vaja ühte pakki muffinipulbrit (mina kasutasin šokolaadimuffini oma, aga sa saad ise valida), pakk sulatatud juustu, 1dl suhkrut, 1 muna, 1tl vanillisuhkrut ja pakk maasikaid (300g pakist piisab täiesti, kui soovid rohkem, siis vast pole ka hullul). Muide, sulatatud juust võiks olla ilma maitseta. Samas ei ole väga hullu ka, kui satub maitsega olema. Võtsin kogemata lõhemaitselise sulajuustu, aga lõpptulemuse maitses seda tunda ei ole.  Alustu

Šokolaad, mida pidin kasutama nendes küpsistes seisis kaks nädalat ja muudkui vähenes. Ikka iga päev väike jupike. Emadepäeva puhul sain ühe tahvli veel, õnneks oli see tume šokolaad, mida ma niisama ei söö. See oli vihje universumi poolt! Kuna eelmine nädal oli emotsionaalselt ikka kohutavalt madal, teadsin, et lõpuks läheb see tume "mitte söödav" ka käiku. Seega otsustasin ühel õhtupoolikul, et kasutan ära, enne kui ei saagi. Lisaks olid küpsised palju parem lohutussöök, kui šokolaad. Või noh, neid jätkus pisut kauemaks, kui tunnikeseks.  Kuidas teha neid eriti nämmasid pirakaid lohutusküpsiseid? No alustuseks sea sammud poe poole ja too endale vähemalt (rõhutan seda sõna, sest alati võib koguseid topelt panna ja rohkem teha) 90g võid, 2 muna, 100g suhkrut, 1tl vanillisuhkrut, 230g kaerahelbeid, 70g nisujahu, 2tl küpsetuspulbrit, 75g sarapuupähkleid ja 75g šokolaadi.  Alustuseks haki šokolaad ja pähklid. Aseta need kaussi. Seejärel sega omavahel kokku kõik k

Viimstel päevadel olen oma kirjutamisega õige "pisut" jänni jäänud. See on ka põhjus, miks siin praegu olen kerge saripostitaja. Lohutan teid mõttega, et kohe-kohe on kõik, sest nädal numbriga 9 on lõppenud ning kirja panna on jäänud veel viimased paar vaprat.  Eelviimasena, lubage esitleda, hakklihasupp sulatatud juustuga.  Ütlen kohe ära, et vahelduseks juhtus meie majas olukord, mil kõigile teistele meeldis, aga mind jättis külmaks. Tundub kuidagi vähevõitu neid koostisosi seal sees. Ah, ehk oleks pidanud lihtsalt rohkem makaroni lisama. Praegu tundub küll, et tegin mingisuguse maisi-herne segusupi :D  Selle supi jaoks pead poest tooma paki hakkliha, natuke makarone, 1 sibula, veidi toiduõli, hernest ja maisi, 100g sulatatud juustu, maitseaineid/maitsetaimi.  Alustuseks tegele sibulaga. Koori ning haki ja pane potti. Potipõhjas prae sibul ja hakkliha läbi. Vali ise, kas (ning millises) õlis või hoopistükkis võis. Sibul võiks muutuda klaasjaks, aga see

Ma tegelikult ei osanud sellele üldse nime panna. Hautis ta nagu ei ole, pada on ka kuidagi imelik kirjutada. Samas lihtsalt kartulitoit oleks veel imelikum kirjutada :D Miks just laisa päeva? See lihtsalt valmib kiirelt, ei nõua väga pikka ettevalmistusaega ja üleüldse oli kõige aeganõudvam osa kartuli koorimine ja tükeldamine.  Kuigi toit valmib kiirelt, ei kannata selle all maitse absoluutselt. Nendest kogustest, mis allpool kirja panen, saab teha ühe mõnusa potitäie. Vaja on 12 kartulit, pakk viinereid, 1 sibulat, karp kirsstomateid, tsutike pitsamaitseainet, soola ja puljongikuubikut.  Alustuseks koori ja tükelda kartul. Pane see soolaga maitsestatud vette keema, lisa ka puljongikuubik. Järgmisena tükelda kirsstomatid, lisa potti. Tükelda ka sibul ja viinerid ning pane samuti potti. Maitsesta soola ja pitsamaitseainega. Või kasuta teisi endale meelepäraseid maitseained/maitsetaimi.  Lase toidul pliidil podiseda nii kaua, kuni kartul pehmeks saab. Seejärel kurna ja va

Tegin taaskord julgustüki ja kasutasin midagi esimest korda. Seekord oli selleks õnnelikuks siis lillkapsas. Kui nüüd mõtlema hakata, siis lillkapsast on paar korda varem ka mõne toidu sees olnud. Siis, kui seda on olnud külmutatud juurviljade hulgas. Aga nii, et see on põhiline komponent, seda pole varem juhtunud. Ja polnudki üldse külmutatud versioonis. Pidin kohe täitsa ise suure tüdruku kombel ta lahti lahkama tükeldamise jaoks.  Selle supipoisi jaoks on sul vaja törts õli praadimiseks, supilusikatäis võid, 1 sibulat, 2 küüslauguküünt, umbes kilo lillkapsast, puljongikuubikut, üks pakk sinihallitusjuustu, 100ml vahukoort ja maitseaineid.  Alustuseks haki sibul, küüslauk ning prae neid potipõhjas õlis ja võis. Seejärel lisa väiksemateks tükkideks tehtud lillkapsas, vesi ja puljongikuubik. Keeda lillkapsas täiesti pehmeks. See võtab umbes pool tunnikest. Seejärel püreesta supp. Nüüd on paras aeg lisada potti sinihallitusjuust ja vahukoor ning uuesti kuumutada. Seda tuleb

See oli nädala kõige üllatuslikum toit. Ma olin jumala kindel, et tuleb draamat, aga ei. Hoopis surpriiiis tuli, sest Mudilane ei nokkinudki mitte üht seent sealt välja. Ma ikka hakin need seened, nii harva, kui neid kasutan, hästi väikeseks. Lootuses, et ta ei viitsi neid välja nokkida. Iga kord viitsib. Suur oli minu üllatus, kui seekord läks kõik ludinal.  Mõnusa suure plaaditäie vormi saab, kui ostad 2 pakki šampinjone, 2 sibulat, 3-4 porgandit, natuke õli, vähemalt 400g kodujuustu, aga hea, kui seda oleks rohkem, 4 muna, 4dl piima, pakk riivitud juustu, soola ja sidrunipipart.  Alustuseks haki seened ja sibul ning pruunista need pannil. Kui need on valmis, lisa pannile riivitud porgand ja lase veidi haududa. See on paras aeg, et segada kokku kodujuust, muna ja piim. Maitsesta segu soola ja sidrunipipraga. Sega ka see segu pannile olevaga kokku, lisa ka pool riivjuustust.  Kui sul on väike pann, nagu minul, võid võtta teise veel ning jagada kogused pooleks. Siis

Kuigi nüüd otsustasin hakata eraldi kirjutama, siis need kaks toitu lähevad veel omavahel siiski kenasti kokku. Mitte seetõttu, et nad kuidagi omavahel seotud oleksid, aga "nädala" alguses ma veel ei mõelnud formaadimuutuse peale ja eraldi oleksid need postitused väga nirud tulnud.  Alustan rõõmsalt supiga. Ma ei ole varem oasuppi teinud. Või üldse eriti ubasid kuskil kasutanud. Korra või paar on olnud aedube toidus, aga see on tavaliselt kaasa toonud palju..kriitikat. Seekord kiitis maja suurim kriitik kahe suupoolega ubasid matsutades, miks neid siin sees nii vähe on. Samas see, kes kõike sööb oleks tahtnud mind ubadega ainult loopida :D Saa siis neist lastest aru, eks.  Selle supi jaoks peaksid koju varuma 400g hakkliha, 1 sibula, 2 küüslauguküünt, puljongikuubiku, vähemalt 1 purgi konservube soolvees, vähemalt 1 purgi purustatud tomateid, natuke makarone, paki külmutatud aedube ja maitseaineid.  Alustuseks pruunista potipõhjas hakkliha koos sibula ja küüs

Mm, mulle praegu tuli meelde, kui imemaitsvad need olid. See retsept on pärit minu ema sulest. Vähemalt paberile on see kirjutatud tema käekirjaga. Veidral kombel pole ta mitte kunagi neid teinud. Mina, täielik kotletipraadimise põlgur, võtsin kätte ja proovisin ära. Puhtalt selle pärast, et nädalas oleks vähemalt üks toit, millega 100% pole mingit vingumist. Noh, nii vahelduse mõttes :D  Nende ülinämmade kotletide tegemiseks läheb sul vaja 1kg hakkliha, keedetud kartulit (5), keedetud peeti (5), Riivitud sibulat (5 spl), muna (5), riivsaia (10 spl), maitseaineid ja praadimiseks õli. Riivsaia on hiljem vaja ka eraldi paneerimiseks.   Taaskord, tahad rohkem, paned rohkem. Tahad vähem, paned vähem. Simple as that.  Tunnistan nüüd ausalt ülesse, et kartulit hulka ei pannud. Ma nimelt unustasin alguses ära, et seda vaja on. Aga kell läks juba paljuks ja mul oli vaja tegutseda võimalikult kiiresti. Seega langetasin otsuse, et las see va kartul seekord jääb. Oleks toorest vaja

Nagu võite näha, otsustasin nädalamenüü kirjapaneku formaati muuta. Edaspidi ei hakka nad tulema ühe pika postitusena, vaid eraldi. Tundub mulle veidi mugavam variant.  Esimesena panen kirja makaronivormi tomatitega, mis küll ei olnud nädala alustajaks, aga praegu hakkas esimesena kätte. Lihtne makaroniroog, mis saab võrdlemisi lihtsa vaevaga valmis, aga maitseb väga hästi. Selle toidu tegemise jaoks läheb sul vaja: makaroni (või mõnd muud pastat), vett selle keetmiseks, vähemalt 400g hakkliha, 1-2 sibulat, 2 küüslauguküünt, tomateid (nii kirsstomateid, kui neid tavalisi), riivjuustu, 5dl piima, 2 muna, maitseaineid. Lisaks tavalisele soola-pipra kooslusele, võib maitsestamiseks kasutada ka paprikapulbrit, basiilikut või muid endale meeldivaid aineid. Mina kahjuks ei saagi teada, kuidas paprikapulbriga maitse jääks. Poes ütlesin, et oleks vaja ja mind vaadati sellise näoga, nagu oleksin just öelnud, et kuuuule veits rotimürki on ka vaja lisada :D Nagu olen varemgi korduvalt

Pisike otsustas eile hommikul pikemalt magada, seega kasutasin juhust ja tegin blogilugemisringi. Nägin, et Pille, Britt ja Mallukas olid vastanud mõnedele vahvatele küsimustele emaduse kohta. Mul lõi lambipirni põlema, tahan ka ahvida. Hea mõne aasta pärast lugeda ja võrrelda, kuidas mõtted ajas muutunud on.  Kas magad laste lõunaune ajal koos nendega? Ei. Kui Pisike oli veel päris beebi, siis vahepeal paar korda vajusin koos temaga magama, aga see oli selline oih olukord. Üldiselt mulle ei meeldi päeval magada, sest kogu ärkamisprotsess algab siis uuesti. Piisab sellest, kui pean hommikul endast inimese tegema, rohkem ei viitsi väga. Samuti kasutan lõunaune aega selle jaoks, et teha neid toimetusi, mida koos Pisikesega eriti teha ei saa. Näiteks korjan kuiva pesu õuest ära või kasutan juhust ja söön vahelduseks nii, et keegi ei loe suutäisi või ei taha ampsu saada. Milline beebitarvik oli sinu jaoks kindel must have ?  Lutt ja lamamistool. Nagu näha, siis lutt on si

Üleeile küsis sõbranna, kas ma õunakooki ei viitsi teha? Täpsemalt siis kohupiima-õunakooki. Mis sai minul selle vastu olla. Polegi ammu kooki teha saanud. Kuna see oli minu esmakordne õunakoogi tegu, siis otsisin välja  retsepti , lasin tuua mõned asjad juurde ja hakkasime toimetama.  Taigna jaoks on vaja nisujahu (5dl), suhkrut(1,75dl), küpsetuspulbrit(2tl), vanillisuhkrut(2tl), sulatatud võid (150g), muna (1) ja piima (1dl) Alustuseks tuleb kokku segada jahu, suhkrud ja küpsetuspulber. Seejärel tuleb sinna lisada sulatatud või. Siinkohal soovitan soojalt või esimese asjana pliidile panna. Ma ei kannata ülearust ootamist. Nii toimides oli või selleks ajaks kenasti sulanud, kui kõik asjad välja otsitud ja kokku segatud said. Sega kogu kausi sisu purutaoliseks tainaks.  Nüüd võta veel üks kauss, sest taigna peab jagama pooleks. Üks pool tõsta kõrvale ja teisele poolele sega juurde lahtiklopitud muna ja piim. Nüüd kalla segu kõrgete servadega ahjuplaadile. Minu vormi suurus

Alates sellest, kui menüüdega mässama hakkasin, olen pitsarulle tõstnud pidevalt silma alt ära. Ma ei ole eriline rullikeste ja saiakeste tegija. Mitte, et ma neid eriti tihti teeks, aga millegi pärast on selline arvamus kujunenud. Viimasel paaril korral olen juba rohkem mõelnud, et ehk võiks. Seekord otsustasin, et saagu mis saab, aga ära ma proovin.  Tegemiseks kasutasin seda  retsepti .  Nende rõõmuks, kes lugeda ei viitsi, tegin vajaminevast ühe pildikese ka. Nagu näha on vaja pitsapõhjapulbrit, ketšupit, törts suhkrut, pitsamaitseainet, sinki, riivjuustu, muna ja tomatit. Tegelikult on vett ja õli ka vaja, aga ei hakanud neid pildile rabama. Originaalis tegelikult ei ole sees tomatit, on hoopis paprika. Kes on varem lugenud, see ilmselt juba teab, et siinmail ei olda paprikaga sinasõpruses, seega tomat it is jällegi.  Alustuseks võta üks kauss ja pane sinna pitsapõhjapulber. Sega see kokku vee ja õliga. Täpsed kogused on kirjas pulbripakil. Sõtku ühtlaseks ja jä