Otsi blogist

teisipäev, 8. mai 2018

Maasikamuffinid: vahel lihtsalt läheb veidi pekki

Ma otsustasin seekord traditsioone muuta ning võtsin küpsetuskatsetuse ette hoopis laupäeval. Mul oli lihtsalt üliigav, sest Meheraasu aitas kolida ja passisime Pisikesega lihtsalt tühja. Vaatasin, mõtlesin. Vaatasin veel veidi ja siis otsustasin, et katsetan maasikamuffinitega. Ma võiks tegelikult muffinikestega juba alla anda, sest midagi läheb iga kord pekki, aga mingi haiglane jonn ikka viib alati tagasi nendeni. 


Nende tegemiseks läheb vaja 100g pehmet võid, 1,5dl suhkrut, veidi soola, stl vanillsuhkrut, 2 muna, 1,5dl maitsestamata jogurtit, 200g maasikaid, 3,5dl nisujahu, 2tl küpsetuspulbrit. Kreemi valmistamiseks kulub 250g mascraponet, 1dl rõõska koort ja 3-4sl sidrunivõiet. 

Nüüd tuleb see osa, kus ma tunnistan ausalt ülesse oma patud. Ehk siis mascrapone vahetasin heaga poes hoopis toorjuustu vastu ning kuna ma ei suutnud leida sidrunivõiet, otsustasin panna sisse hoopis sidrunhapet, mis jätkuvalt külmikus kasutamist ootab. Siinkohal pean mainima, et kreem tuli tõesti hea. Hoolimata sellest, et enamus koostisosi polnud need, mis oleks pidanud. 


Alustuseks vahusta pehme või suhkrute ja soolaga. Ma alles hiljem mõtlesin, et oleks pidanud hoopis sulatama ja siis edasi tegelema. Mikserda ükshaaval juurde munad. Sega hulka jogurt ja küpsetuspulbriga segatud jahu. Kõige viimasena lähevad sisse tükeldatud maasikad. Pane tainas vormi ja küpseta 200kraadi juures 25-30 minutit. 

Kreemi tegemiseks tuleb rõõsk koor mikserdada kergelt vahule. Seejärel lisa toasoe mascrapone ja sidrunivõie. Või siis minu moodi: lisa toorjuust ja sidrunihape. Kreemita kõik muffinid sisse. Kaunistada võiks mõne väikese maasikaga. 


Nagu näete, siis 1)mina ei pannud maasikaid ja 2)need ei näe üldse välja, nagu peaksid. Esimene pannitäis ei kerkinud üldse. Mitte natukesegi. Lihtsalt olidki sellised....junnid. Teisel satsil uhasin tainast rohkem vormi ja need ikka kerkisid. Täpselt nii kaua, kuni ahjust välja võtsin. Siis käis plöts ja nad olid omadega aukus. 


Sellised nägid nad välja enne seda, kui kreemiga petta üritasin. Silmale pole just eriti kena vaadata. Õnneks maitse ei kannatanud. Paha tunne oli ikkagi, sest mulle ei meeldi ebaõnnestuda. Tahaks praegu öelda, et järgmisel korral katsetan sellega, et ei võta neid kohe ahjust välja, vaid lasen veidi veel soojas seista ennem. Samas olen ma peaaegu kindel, et nendega järgmist korda ei tule. Vähemalt mitte sama retsepti järgi. 

Oskab keegi arvata, miks nad kokku kukkusid? Hoolimata suurest tusameelest ja nende enam mitte iialgi tegemisest, tahaks teada, et MIKS OMETI!? :D

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar