Nädalamenüü #8

Eelmise ringiga tundsin, kuidas asi lihtsalt venis. Füüsiliselt oli juba kopp ees, sest kuidagi nagu ei tahtnud edeneda see värk. Seekord läks nii ruttu, et ma ei saanud arugi. Kuigi ajaliselt läks mõlemaga umbes sama pikalt. Ei tea, millest selline erinevus tingitud on.

Mul paluti teha pilti, kui olen tagavarasid käinud täiendamas. Need asjad olid siis vajalikud selle jaoks, et nädalamenüüd teha saaks. Loomulikult mitte ainult. Näiteks kohv ja kaneel sinna alla ei käinud. Samuti olid osad asjad juba kodus olemas. Ei hakanud nüüd suurt kartulikotti pildile lohistama.

Alustasime nädalat laisalt, ehk siis supiga. See kord siis peedisupiga. Selle supi jaoks on vaja peeti, mina ostsin riivitud ja keedetud variandi. Ei viitsinud ise jamama hakata. Peediga mässamine on jube tüütu ja ehk on asi ainult minus, aga pool elamist on pärast punane. Lisaks peedile tuleb lisada sibulat, porgandit, kartulit, puljongikuubik, maitseained ja sidrunimahl. Ei hakanud sidrunit selle jaoks ostma, kodus oli olemas veel mingist korrast sidrunhapet, seega läks see käiku. 

Valmistamine ei vaja samuti erilist vaeva. Viskad rohkem keetmist vajavad juurikad potti keema koos puljongikuubikuga. Mõne aja pärast lisad sibula ja peedi, maitsestad. Siis keedad supi valmis. Imelihtne. Kes eelistab püreesuppi, siis see supp on sobilik ka püreestamiseks. Lisada võib ka kana-või veiseliha ning köömenid ja loorberilehte. Minu jaoks tundusid need üleliigsed. Siis oleks olnud liiga palju valikuid pirtsutamiseks :D

Kuna motivatsiooni ikka ei tulnud, et midagi suurt vaaritada, sai järgmisena valituks pasta spinati ja parmesaniga. Toon muidugi kohe välja, et Meheraasu tungival soovil sai spinat vahetatud lehtsalati vastu. Ma ei tea, mis teema tal ja spinatil omavahel on. 

Igatahes, selle toidu valmistamiseks on vaja makaroni (või mõnd muud pastalist), spinatit (või lehtsalatit), võid, kodujuustu, maitseaineid ja parmesanijuustu (või riivjuustu). 

Keeda makaron (pastaline). Samal ajal kuumuta pannil või ja hauta selles spinat (lehtsalat). Maitsesta soola, pipra ja soovi korral ka muskaatpähkliga. Valminud pasta kurna ja nõruta. Lisa potti juurde ka kodujuust, spinat (lehtsalat) ja riivjuust. 

Järgmisel söögitegemiskorral oli küll tahtmist, aga kuna sellel päeval oli menüüs ka leivakotlet(millest rääkisin eelmises postituses siin), otsustasin, et õhtusöögiks tuleb midagi kiiret ja lihtsalt. Seetõttu osutus valituks kartulipudru porgandiga. Selle jaoks on vaja kartulit, porgandit, piima, võid, maitseaineid/maitsetaimi. 

Puhasta, tükelda ja pane keema kartul ning porgand. Maitsesta. Kui juurviljad on valmis, vala suurem osa vett ära. Lisa potti võid ja piima ning püreesta. 

Pudru jäi seekord veidi vedelam, kui tavaliselt. Olin hooletu ja ei vaadanud täpselt palju jäi keeduvett alles. Samuti vääratas käsi piima valamisel. Ah, mis seal ikka päris suppi veel ei meenutanud. Peaaegu oleksin unustanud! Keetmise ajal võib lisada juurde ka puljongikuubiku, maitse tuleb kohe hoopis parem siis. 

Pärast kahte praepäeva, langes valik jälle supi kasuks. See kord aedvilja-minestrone. Loomulikult on selle jaoks vaja vett. Samuti puljongikuubikut, üks küüslauguküüs, tomatipüree (mina suskasin terve purgi purustatud tomateid), makarone (mida väiksemad, seda parem), külmutatud juurviljasegu (meie kasutasime segu, mis koosneb lillkapsast, rohelisest oast, porgandist, rohelisest hernest ja brokolist) Olgu tegelikult oli vist hoopis kaks erinevat pakki, aga need aedviljad olid esindatud. Veel on vaja purk valgeid ube tomatikastmes. Omaltpoolt lisasin tilli, natuke kartulit ja sibulat.

Pane kartulid keema. Kui need on poolpehmed, lisa juurde külmutatud köögiviljad, sibul, küüslauk ja tomatipüree. Mõne aja pärast lisa juurde valged oad ja maitsesta suppi. Kui kartul on pehme, lisa juurde makaron. Keeda, kuni see on valmis. Supile võib lisada ka tükeldatud keedusinki/peekonit. Samuti võib serveerimisel kasutada hapukoort. 

Kuna kõik lihtsamad valikud olid juba tehtud, sai järgmiseks õnnelikuks kartuli-hakklihavorm. Selle valmistamiseks on vaja kartulit, sibulat, hakkliha, rõõska koort (vähemalt 0,5l), riivjuustu ja maitseaineid. 

Ilmselgelt on pildilt näha ainult hunnik juustu. Samas võib aimata, et midagi seal all siiski on veel. Koori kartul ja lõika sellest õhukesed viilud. Või tee hoopis kuubikud nagu mina. Pane need ahjuvormi alumiseks kihiks. Seejärel haki sibul ja prae seda pannil koos hakklihaga. Maitsesta. Kartulikihile pane peale valmis hakkliha ja selle peale uuesti kartulid. Vala vorm üle rõõsa koorega (või piimaga). Vormi peab küpsetama ahjus 45 minutit (vajadusel ka kauem) 160 kraadi juures. Seejärel lisa peale riivjuust. Toit on valmis, kui juust on sulanud. 

Vajadusel võib vormi enne määrida ka või/õliga. Mina seda ei teinud. Panin alla küpsetuspaberi ja see õli, mis tuli kaasa hakklihaga, oli täiesti piisav. Samuti peaks vormi külge jäämist aitama ära hoida kohvikoor. 

See meenutas sellist pisiasja, et kui kasutada 10% kohvikoort, võiks segada selle hulka ka ühe (või kaks) muna. Siis seob vedelik paremini. 

Eelviimane õnnelik oli taaskord supp. Suvikõrvitsasupp. Selle jaoks on vaja vähemalt kahte keskmist suvikõrvitsat, võid, sibulat, kahte küüslauguküünt, peterselli ja tüümiani (mille mina asendasin tilli ja murulauguga), puljongikuubikut, kartulit ja maitseaineid. Kuna supp tundus mulle veidi lahjavõitu, lisasin teiste meeleheaks ka mõne viilu vorsti. 

Alustuseks tuleks potipõhja panna või ning selle sees praadida klaasjaks sibul ja küüslauk. Lisa potti ka till, murulauk (või petersell ja tüümian). Koori kartul, lõika kuubikuteks ning viska potti. Pane potti ka puljongikuubik. Kui kartulid on keema pandud, tükelda suvikõrvits ning lisa supile. Keeda supp valmis. Ära unusta maitsestada. 

Supile võib lisada ka krõbedaid saiakuubikuid, mida saab osta poest või siis edukalt teha ka kodus ahjus. Selle jaoks peab lõikama saiast kuubikud, asetama need võiga praetud ahjuplaadile ja panna ahju. Krõbesta krutoone 190kraadi juures 10 minutit. Vahepeal võid neid segada. Saiakuubikutele võib lisada ka juustu ja maitseaineid. 

Viimaseks õnnelikus osutus kihiline aedviljavorm, mille ettevalmistusprotsess oli kõige pikem ja kõige tüütum. Samas maitse oli i-me-li-ne. Selle nädala lemmiku valmistamiseks on vaja porgandit, kartulit, peeti, suvikõrvitsat, hakkliha, riivitud juustu, muna, piima, tilli, karripulbrit. 

Värvid jäid eriti ilusad. Siin muidugi pole hästi näha, sest valgus oli halb. Praegu vaadates tundub, et käsi ka veidi värises. Minnes nüüd valmistamise juurde, siis see on järgmine: alumiseks kihiks läheb riivitud peet (kasutasin jälle juba eelnevalt riivitud ja keedetud peeti), selle peale riivitud kartul. Siis tuleb vormi täitmisse teha väikene paus. Hakkliha tuleks pannil ära praadida. Hakkliha hulka lisasin ka ühe sibula, mida ülesse kirja ei saanud. Samuti kasutasin kõiki maitseaineid ainult hakkliha kihis. Nendeks olid sool, törts pipart, till ja karripulber. 

Kui hakkliha on valminud ja see kiht on vormi panud, lisa riivitud porgand ning sinna peale riivitud suvikõrvits. Vala see üle muna-piima seguga (1 muna, klaas piima) ja pane ahju 45 minutiks 200kraadi juures. Seejärel lisa peale riivjuust ning lase sellel ära sulada. 

Järgmise nädala osas olen elevil nagu laps kommipoes, sest proovin teha pitsarulle. Ma kujutan ette, kui hea see võib olla. 

Muide, kui keegi proovib mõnda retsepti, siis jätke tagasisidet ka. Mida lisasite juurde või võtsite ära. Kuidas meeldis..jagame kogemusi!