Jõudsin mingil hetkel sinna punkti, et väga tahaks midagi teha enda heaks. Viimasel viiel aastal olen väga tihti jätnud ennast, enda soove ja tahtmisi kuhugi kaugemale. Kõik need mägiraudteed enda emotsioonide ja kõige muuga on jätnud ilmselgelt oma jälje, aga kuidagi samm-sammult olen tervenemas. Suur abi on olnud sisust, mida sotsiaalmeedias jälgin ja ka raamatutest, mida olen lugenud. Need, kes raamatupostitusi on lugenud, teavad minu usku sellesse, et teatud sorti teosed jõuavad õigel ajal minuni. Hakkan jälle heietama, aga mu mõte oli selles, et ümbritsedes ennast motiveeriva ja tegudele suunava sisuga, olen hakanud ka endas arendama neid külgi, mida ammu olen soovinud. Üheks suureks juurde lisandunud asjaks on positiivselt mõtlemine. Muudkui saadan universumile häid mõtteid ja olen kindel, et ühel päeval tuleb kõik hea minuni tagasi. See muidugi pole üldse selle postituse teema, haha. Natuke mitte nii universumiga seotud asi on see, et nädal tagasi hakkasin t e a...