Nii me siin elame

Täna oli sihuke veidi ulmeline päevake. Üks preili arvas, et tema on juba piisavalt suur ja ei pea päeval magama. Mina seevastu arvasin, et ta siiski vajaks uinakut. Tekkis selline pisike huvide konflikt eksole. Pisikese lõunaunele sättimine algab enamasti kell 11.15 ja umbes pool 12 on ta omadega audis. Tänagi toimisin samamoodi. Ainus vahe oli selles, et tema ei suvatsenud uinuda. Kussutasin, kõndisin mööda tuba, kiigutasin istudes, igasugu trikke tegin, mis tavaliselt toimivad. Seekord siiski mitte. Või pigem oleks õigem öelda, et korraks nagu juba uinus, aga nii kui panin voodisse, hakkas nutt pihta. Tund aega hiljem andsin alla. See oli katse number 1. Ootasin umbes tunnike. Ta hakkas haigutama ja silmi hõõruma. Jõudsin juba rõõmustada, sest ta ju ometi tundus väsinud. Võtsin sülle, kussutasin, istusin voodil temaga. Pani silmad kinni, minu rõõm jälle muutus suuremaks. Panin voodisse, hakkas karjuma. Võtsin sülle, panin igemegeeli, sest äkki hambad tegid haiget. Pani ...

Eile päeval tõi naabritädi mulle suuuuuuure kausitäie kreeke. Ma siis mõtlesin, et ära süüa tervet seda portsu me ei jõua. Isegi mitte siis, kui kaks päeva ainult kreeke näost sisse ajaks. Alguses tahtsin moosi teha. Rääkisin juba emaga ka, et davai, ma toon sa keeda. Mul endal kogemused puuduvad moosikeetmisega ja nii oleks olnud päris mitu korda lihtsam.  Hing aga ei andnud rahu, sest ikkagi oleks tahtnud ise ka pusida. Mõtlesin siis googeldada, et kuidas täpsemalt see asi ikkagi käib. Leidsin selle  retsepti . Seal nägin sõna püree ja voilaa, otsustasin hoopis Pisikesele seda keeta. Selle jaoks ei tahtnud enam ema segama hakata, sest tundus hullult lihtne.  Välja kukkus nagu seiklus omaette. Esimesele potitäiele ma suhkrut ei lisanud. See tuli niiiiii hapu, et ma ei tea, kes selle ära sööb :D Teisele panin törtsu ikkagi sisse, et natukenegi parem oleks. Keetsin pool tundi. Siis hakkasin läbi sõela sõtkuma ja kive välja kiskuma. Sain ainult vedelikku sea...

Meie juurest astusid pühapäeval läbi mõned inimesed. Nad ei ole just minu isiklikud lemmikud ja ega suurt austust nende vastu ei tunne. Ma küll üritan olla inimene, kes mõistab, mitte ei mõista hukka, aga raske on aru saada, mis nende konkreetsete inimeste peas toimub. Üldiselt oleksin ma lihtsalt hambad ristis ära kannatanud, ilmselt natukene puhisenud ja siis ära unustanud, et üldse käidi. Aga on inimesi, kes joogisena on täielikud pelmeenid. Lühidalt sai Meheraasust suss ja naise käpaalune, sest ta keeldus keset õndsat pühapäeva pärastlõunat paari õlut tegemast. Ma ei ole üldiselt selle vastu, kui inimene teeb nädalavahetusel paar õlut või käib väljas. Ikka on hea ja lausa vajalik ennast tuulutada. Samas pean oluliseks ka seda, et saaksin seltskonda usaldada. See konkreetne grupp inimesi on selline, et enne, kui kodu meelde tuleb, jõutakse käia pool Eestit läbi ja vot see mulle nagu hästi ei istu. Ma oleksin selles osas kindlasti leplikum, kui me oleksime kahekesi. Aga ...

See nädalavahetus oli kuidagi üllatavalt tihe, arvestades, et viimasel ajal oleme olnud kuidagi eriti kodused. Reedel otsustasime, et lähme käime Rakveres. Mudilasele oli nii kui nii vaja rohud ära osta ja Tapale tellides oleks alles esmaspäeval saanud. Kasutasime käiku kasulikul eesmärgil ka: käisime turvatoole vaatamas, et aimu saada, mida pakutakse. Laupäeval oli Jänedal sügislaat. Meheraasu teatas, et tema ei ole kakssada aastat juba ühelgi laadal käinud ja nüüd on minek. Mis sai minul selle vastu olla, eriti arvestades seda, et nii kui nii plaanime Pisikese lõunaune aega nihutada hilisemaks. On näha, et talle piisab ühest pikemast unest üldiselt, aga pool 12 magama minnes, ärkab ta hiljemalt kell 14. Mis omakorda tähendab seda, et enne ööund on ta üliväsinud, aga vahepeal magama panna ka nagu ei saa, sest 1)ta ei ole unine, kui on normaalne aeg 2)ta jääb uniseks siis, kui enam ei ole mõtet magama panna. Praegu igatahes tundub, et nädalavahetus mõjus hästi ja saab uue uneaja p...

Ma rääkisin palju, kuidas ei jõua ära oodata, millal akadeemiline läbi saab, et saaks lõpuks kodust välja ja teha midagi muud. Mitte, et ainult kodune ema olla oleks häbiasi, aga hing tahab ikkagi teha midagi veel. Praegu siiski on seis selline, et koolilaps minust sellel sügisel uuesti ei saanud. Alguses hakkasin küll asju ajama, et akadeemiline varem ära lõpetada, aga kuna mul olid kooliga kerged kommunikatsiooniprobleemid, jäi see soiku. Ideepoolest oleks esimene sess olnud nüüd, sellel nädalal. Varem lõpetamise mõte kadus ära sel hetkel, kui mulle saabus kiri natukene liiga hilja selle jaoks, et avaldus rahuldatud oleks saanud. Okei, ilma selleta oleksin kaotanud ainult kaks päeva, mis ei ole katastroof, AGA ma ei teadnud, mis grupis ma olen ja milline on loenguplaan. Kirjale, milles uurisin nende küsimuste kohta, pole ma siiani vastust saanud. Ma pean ausalt tunnistama, et mida lähemale tuli september, seda suuremas stressis ma olin. Kõik kuidagi survestasid sellega, et m...