Nii me siin elame

Kuigi oma töö sain valmis kirjutatud, tundsin soovi läbi lugeda ka need raamatud, mis veel olid käes, aga seal ei kajastu. Üheks selliseks oli  Laura Markham'i Rahumeelne lapsevanem, rõõmsad lapsed . Eelmises raamatupostituses ilmselt kirjutasin ka, et kasvatusalaseid raamatuid vaadates ei kirjuta ma ilmselgelt ülesse erinevaid punktikesi, vaid lasen loodusel teha oma töö ja võtan kaasa selle, mis meelde jääb.  Selles raamatus pöörati eriti palju tähelepanu sellele, kui oluline on õige kiitmine. Õige selles mõttes, et kui laps tuleb pildiga, siis ei tohiks kiita mitte seda pilti, vaid seda, et laps üldse joonistas. Näiteks: "oi, tubli, see on väga ilus pilt" asemel võiks öelda, et "sa nägid kõvasti vaeva, räägi mulle, mis pildil on". Laps saab kiituse selle eest, et nägi vaeva mitte selle eest, et ta joonistas. Lõpptulemuse kiitmine tekitab lapses lõpuks tunde, et ta on tubli ainult siis kui asi on hästi välja tulnud. Lapsevanema ülesanne võiks pigem olla t...

Seiklen siin ikka hambaarsti vahet oma tagumise hambaga. Eile oli eelviimane kord ja minuga juhtus midagi huvitavat. Olgu-olgu, huvitavat on palju öeldud, sest hambaarsti jaoks oli see suht igav olukord ja kellelgi lõug maani ei vajunud, kui rääkisin. Mulle aga oli see täiesti vau hetk, sest olen ma seal toolis varem ka istunud, aga tuimestuseta pole hammaste ravimist veel ette võetud.  Eile pärast arsti sain muidugi aru, et tuimestuse tegemine oleks olnud üpris mõtetu raha raiskamine. Närvid suretas arst ära juba esimesel visiidil, et üldse midagi teha saaks. Räägin sellest seiklusest täpsemalt  siin , kui kedagi peaks huvitama. See, et paaril üksikul korral käis valusähvakas läbi, oli täiesti üleelatav. Selles mõttes, et siin ma ju olen.  Ma tegelikult ise raudselt kutsusin seda issaristikest endale kaela, sest mitu päeva muud ei rääkinud, kui seda, et üldse ei taha süsti. Esimene tuimestus on niisamagi üpris ebamugav, aga kui seda tehakse täitsa taha, siis jah...

Ma võtsin vastu ühe otsuse. Mitte küll eluliselt olulise, aga sellise, mis mõjutab blogi. No niivõrd-kuivõrd mõjutab. Mõni ilmselt ei pane tähelegi, teine ehk tänab taevaisa, et tema piinad lõpetati. Mina olen korraga nii kurb kui rõõmus. Nimelt on mul plaanis teha pausi nädalamenüüdes. Kuigi kodus toimetan endist viisi köögis edasi ja planeerin toidukordi nädalamenüü ja poenimekirja abil, siis siin see enam täismahus kajastust ei leia.  Tekkinud on kergekujuline ajapuudus, sest tegutsemist on palju ja leida seda aega, et kirjutada põhjalikke postitusi seitsme päeva toidust, on kujunenud ootamatult raskeks. Eriti kui arvestada, et soov lihtsalt jutustada ja mõtteid jagada on muutunud ajaga järjest suuremaks. Ma ei taha, et siia kirjutamisest saaks tüütu kohustus, aga sinnapoole on olukord hetkel liikunud retseptide osas, sest tunnen teatavat survet, justkui ma PEAKSIN iga viimse kui õhtusöögi siia kirja panema. Tegelikult ei ole keegi seda käskinud/palunud/anunud, vaid see oli...

Detsember. Mul ei ole selle kuuga üldse sooje suhteid. Peamiseks põhjuseks on paljude lemmikpüha, jõulud. Eelmisel aastal vist isegi korra vestsin sel teemal siin juttu, aga kordamine on tarkuse ema. Mulle ei meeldi kogu see päkapikutamise, kaunistamise ja kinkimise jura. Lastele võib see oluline olla, aga ma suren seest iga korda, kui kogu see jõulutrall pihta hakkab.  Praegu on tegelikult isegi hea seis. Sellesmõttes, et 6,5aastaga olen jõudnud sellest "jumal tänatud, et sul on 24.detsember sünnipäev, ma ei pea enam jõule pidama" selleni, et mul on lausa kaks jõululinikut, üks tuluke ja lastele ostsin jõulusokid ka kardina külge. Isegi kuusele ei ole päris vastu. Kuigi ma luban selle sisse tuua ilmselt 24.12 ja välja viskan kaks päeva hiljem. Ma lihtsalt ei saa aru, mis tunnet see mulle tekitama peaks, et mingi kobakas kuuks toanurgas ruumi võtab ja okkaid korjan pool aastat hiljem kõige veidramatest kohtadest. Ühel aastal oli kuusk täpselt tugitooli juures. Teate miks...

Ma ei tea, mis asi see viimasel ajal on, aga nii paljud asjad lähevad untsu. Või noh, isegi mitte niivõrd untsu, aga täiega feil ja naeruväärne. Ööl vastu neljapäeva ma konkreetselt ei suutnud otsustada, kas naerda või nutta. Pisike otsustas, et magamine on nõrkadele ja pool ööd jooksime Meheraasuga võidu. Kord tuli ta meile voodisse, koos umbes viie kaisukaga, siis jälle läks minema. Siis tuli tagasi, siis läks jälle ära. Ja muudkui need paganama kaisukad! Tõsimeeli, meil ei ole voodi nii suur, et sinna nii palju pehmeid loomi mahuks. Loomulikult tuli talle keset ööd meelde, et tugitoolis on neid veel ja väga raske oli end tagasi hoida, et mitte akent avada ja neid järjest välja viskama hakata.... Parim oli muidugi see, kuidas ta nii viiel korral vähemalt tekitas lootust, et uinus. Ja siis kostis läbi öise vaikuse "karu ka". Ma reaalselt mõtlesin sel hetkel, et purskan naerma, sest see olukord oli juba ajuvabaks muutunud. Neljapäev oli see päev, kui käisin prak...

Ma pidin tegema ühel päeval suppi. Praegu olen vaikselt menüüsse tagasi lülitamas riisi. Vahepeal viskasin ta kõrvale, sest see ei läinud hästi peale ja mulle väga tõsiselt tundus, et riis tekitas Pisikesele ka kõhuprobleeme. Samas nüüd lasteaias on iga nädal vähemalt korra riis menüüs ja ei tundu, et midagi eriti muutuks. Seega julgesin ka kodus proovida. Minnes nüüd tagasi selle juurde, et supp pidi olema, siis seisin riisi lisamise ajal pliidi ees ja mõtlesin, et kas üks pakk või kaks pakki (meil oli see riis, mis on varem valmis tehtud ja siis on karbi sees 5-6 väiksemat pakikest, teate küll neid, eks). Otsustasin siis, et davai, panen kaks, savi, et ilmselt liiga palju. Polnudki ammu risotot teinud.  Supi/risoto jaoks on vaja pakki hakkliha, kahte sibulat, rohelist sibulat, kolme porgandit, purki purustatud tomateid, riisi, vett, soola, teelusikatäis suhkrut, sidrunipipart, hakklihamaitseainet, ühte puljongikuubikut ja imepisike törts tšillikastet. Soovi korral sulle meel...

See ilmselgelt ei ole esimene kord, kui valmib toit, mis paneb kulme kergitama. Mitte küll kõiki inimesi, aga meie majas küll. Isegi mu ema kergitas natuke kulmu, kui rääkisin, et teen seenepada, kuhu panen muuhulgas lillkapsast ja suvikõrvitsat ning pakun seda kastmena. Üldiselt vast sobib sinna see, mis iga inimene ise heaks arvab, aga meil läksid käiku nuudlid. Mida nad ikka passivad seal kapis tühja.  Selle jaoks, et üks mõnus seenepada/kaste valmis teha on vaja pakki hakkliha, väikest pakki šampinjone, ühte väiksemat lillkapsast, ühte väiksemat suvikõrvitsat, kahte küüslauguküünt, sibulat, rohelist sibulat, vett, puljongikuubikut, soola, sidrunipipart, hakklihamaitseainet, tilli ja soovi korral ka teisi sulle meeldivaid maitseaineid või maitsetaimi. Pane pannile hakkliha koos maitseainete, maitserohelise, küüslaugu ja sibulaga. Prae hakkliha läbi ja seejärel lisa juurde seened. Prae edasi kuni seentest on vesi välja läinud. Pane juurde puhastatud ja tükeldatud lillkap...

Tegelikult pidi sellest saama järjekordne hakkliha-kartulisupp, aga ma vaatasin, et ega endiselt ei istu mulle see värk, kui supp koosneb hakklihast, kartulist ja sibulast. Kuna törtsuke rohelist sibulat oleks nii kui nii hulka läinud sügavkülmast, vaatasin seal veel veidi ringi ja jooksvalt lisandus päris palju supi hulka.  Lisaks pakile hakklihale, kuuele kartulile ja veele, läks hulka ka kaks sibulat, pakike sulatatud juustu (200g), teelusikatäis suhkrut, soola, sidrunipipart, hakklihamaitseainet ja puljongikuubik. Sügavkülmast viskasin sekka ka peotäie kapsast, paar peotäit porgandit ja rohelist sibulat.  Alustuseks prae potipõhjas ära hakkliha. Lisa praadimise juurde ka kõik maitseained/maitseroheline, mida soovid kasutada ja sibul (tavaline, mitte roheline). Prae hakkliha läbi ja seejärel lisa vesi, puljongikuubik, kooritud ja tükeldatud porgand, kapsas, kartul. Keeda juurviljad peaaegu pehmeks ja lisa roheline sibul. Sega läbi ja seejärel lisa sisse sulatatud j...

Minu jaoks on saiavorm alati olnud midagi magusat. See, et panna saiale moosi asemel soolast kraami, tundus alguses väga võõras, aga lõpptulemus oli väga minu maitse järgi.  Selle jaoks, et üks maitsev seene-saiavorm valmiks, on vaja kaks pakki hakkliha, kaks sibulat, kaks karpi šampinjone, 250g hapukoort, pakk riivjuustu, saia, rohelist sibulat, soola, sidrunipipart, tilli, hakkliha maitseainet. Sekka võib lisada ka teisi meelepäraseid maitseaineid/maitsetaimi.  Prae panni koos sibula ja maitseainetega hakkliha. Kui see on peaaegu valmis, lisa hulka ka seened ning prae neid seni, kuni ka seened on valmis. Seejärel viska hulka roheline sibul, soovi korral veidi tšillikastet ja hapukoor. Kui kogu kupatus on ühtlaselt läbi segatud, võta pliidilt ja jäta seisma. Tükelda sai kuubikuteks ning pane need küpsetuspaberiga kaetud ahjuvormi põhja. Jälgi, et vormi põhi oleks ilusti kaetud. Pigem olgu kaks kuubikut rohkem, kui üks vähem. Tõsta peale hakkliha-seenesegu ja puista v...

Meil oli siin selline tore olukord, et ühel päeval tulid külalised. No hea võõrustajana peab ikka süüa ka pakkuma. Kuna mul oli tõsine õppimisepäev sellele eelnenud, ei viitsinud üldse pikalt pliidi ääres passida. Vaatasin siis valitud võimalusi ja sõelale jäid lõpuks nuudlid porgandiga. Juba menüüd kokku pannes visksin sinna kõrvale ka frikadellikastme, sest kes niisama neid va nuudleid näost sisse ajada tahab. Väikese, täiesti ebaolulise infona: nuudlite purustamine on niiiiiii tüütu töö. Lausa teisel kohal minu jaoks. Esimesel on kõrvitsa, lillkapsa ja kapsa tükeldamine...  Nuudlid mingi raketiteadus ei ole. Kuigi-kuigi, seekord ei saa üldse alustada sellest, et keeda vesi ära. Seekord hoopis peab esimese sammuna koorima ja tükeldama porgandid, panema need vette ja ootama, kuni pehmeks lähevad. Seejärel alles saab lisada nuudlid ja needki valmis keeta. Kes soovib võib lisada ka hakkliha, see tuleks siis enne pannil ära praadida koos sibula ja maitseainetega ning lisada pära...

Kuna mul mitte midagi tarka ei ole siia algusesse kirjutada, siis hakkame kohe otsast pihta. Sobib? Ega ma vastust ei kuulnud, aga minu arust hea plaan küll :D Nagu ikka, kiire ja lihtne. Muidugi võib elu ka keerulisemaks elada ja osta toored juurikad..., no kui keegi juhuslikult tahab end piinata vms. Üldiselt läheb supi jaoks vaja kaks 400g porgandi-lillkapsa-brokoli segu (ma ehk olen ainus, aga mind õiiiiige pisut ärritab see fakt, et juurviljatükid on nii suured ja pean iga jumala kord väiksemaks lõikama neid. Tänamatu muidugi vinguda, niigi on elu lihtsaks tehtud, aga natuke ju võib vast. Ega ost sellest tegemata järgmine kord ei jää), tunde järgi spinatit (vali ise, kas terved lehed või teed nad väiksemaks), üks sibul, rohelist sibulat, üks puljongikuubik, karbitäis sulatatud juustu, soola ja sidrunipipart. Soovi korral ka teisi maitseaineid/maitsetaimi.  Lisa potti külmutatud juurikad, sibul, puljongikuubik ja maitseained/maitsetaimed. Keeda need poolpehmeks ja seej...

Mul tuli salati isu. Üldiselt ma ei viitsi väga salateid teha, sest ajalugu on näidanud, et ma olen ainus, kes neid tarbib. Olgu, Pisike ka, aga see on tegelikult nii väike kogus, mis talle läheb, et põhimõtteliselt langeb kogu söömiskohustus mulle. Ma ka lõputult ei jõua, eks :D Teine variant oleks ära õppida, kuidas teha väiksemat kogust, aga ee, sellega vähe keerulisem teema. Alati kui mõtlen, et olgu, seekord teen vähe, jääb puudu. Ja pigem olgu siis juba rohkem.  Salati kõrvale vali, mis sulle meeldib. Mina tegin keedetud kartuleid. Aga makaron, riis, tatar, mis iganes sulle meelepärane on, sobib sinna juurde.  Vaja läheb purki purustatud tomateid (või pakki kirsstomateid), üks värske kurk, rohelist sibulat, kuivatatud tilli, üks väike purk marineeritud kurki, kaks sibulat, kaks väikest pakki rediseid, kolm paprikat, veidi suhkrut, soola, sidrunipipart, hapukoort ja majoneesi.  Alustuseks keeda ära see, mille iganes juurde sa salatit soovid süüa. Sel aja...

taibanud, kui kasulik on lugeda raamatuid! Tähendab, lugeda mulle meeldib, see ei ole mingi saladus. Praegu pean siiski seda silmas, et oleks ma ometi varem taibanud lugeda raamatuid, mis on seotud lastega ja inimloomusega! Täiendan praegu oma kursusetööd, seega võtsin pataka raamatuid. Valiku tegin selle järgi, mis tundusid huvitavad ja kasulikud ka muuks eluks. Kui kaks aastat tagasi kevadel oma tööd kirjutasin, vaatasin lihtsalt pealiskaudselt üle, kus kohast võiks leida vajaminevat infot, aga päriselt ei süvenenud neisse. Praegu aga väga teadlikult olen valinud selle tee, et loen teosed läbi ka. Mõne kohaga nõustun, mõnel kohal tahaksin väga palju vastu vaielda. Milleni aga üsna ruttu jõudsin oli tõdemus, et ma oleks võinud neid lugeda juba siis, kui alles rase olin või kohe pärast Pisikese sündi. Mul oleks olnud aega piisavalt, hoolimata tõsiasjast, et enamus rasedusest käisin koolis. Tegelikult oleks jõudnud isegi viimase pooleteise kuuga omajagu sirvida.... Tõstan kaks kätt...

Nagu on juba tavaks saanud, ei täida meie majas pajaroog mitte niivõrd õhtusöögi osa, vaid pigem kastme või lisandi rolli. Olen kunagi varem juba ka öelnud: me jääks nälga, kui teha väike kogus pajarooga. Lisaks see ka, et ma võiks pea anda, kui palju kuuleksin juttu, et kartul on puudu :D Seega, kartulit ma sinna kõrvale keetsin ja kõik olid rahul, no peaaegu rahul.  Viineri-seenepaja jaoks on vaja pakki viinereid (või hoopis vorsti, sinki, hakkliha, you name it), väike törts toiduõli, kaks sibulat, väike pakk šampinjone, kaks supilusikatäit jahu, pakike tomatipastat, veidi vett, 200ml piima, rohelist sibulat, tšillikastet, soola, sidrunipipart, tilli, peterselli, liha üldmaitseainet, ühte puljongi kuubikut. Maitseaineid võid julgelt vahetada vastavalt enda maitse-eelistustele.  Algus on klassikaline: tükelda viinerit ning prae neid pannil koos sibulaga. Lisa ka kõik maitseained/maitserohelised. Kui viinerid on praetud nii palju, kui soovid, lisa juurde ka tükeldatud...

...millest sai hoopis mingisugune juurvilja- ja frikadellisupi ristsugutis, sest nädal hakkas läbi saama ja mul oli sügavkülmas ikka veel hunnik asju, mida tahtsin ära kasutada, et nad seisma ei jääks. Ega nad halvaks ei oleks läinud, aga tundus veidi mõtetu hoida neid jumal-teab-kui-kaua, sest uues nädalas neid asju tegelikult vaja ei läinud. Olgu, frikadelle oleks saanud, aga kõik muu oleks lihtsalt jalgu passima jäänud. Seega, selle huvitava supi jaoks, millele ma ei oskagi mingisugust õiget nime anda, läheb vaja järgnevat: umbes 6-10 kartulit (olenevalt sellest, kui tummist soovid ja kui suured on kartulid), Peotäis rohelist sibulat, vett, pool pakki külmutatud herneid, üks pakk (200g) sulatatud juustu, 2-3 porgandit, üks sibul ja pakk frikadelle. Lisaks veel puljongikuubik, sool, sidrunipipar, till, liha üldmaitseaine ja soovi korral võid omaltpoolt meeldivaid maitseaineid/maitsetaimi lisada.  Ega tegemise kohta polegi muud öelda, kui et koori ja tükelda kõik, mis seda va...

Ülikoolis käimise juures on see tore asi, et saab kergemal kujul tutvuda ka paljude muude valdkondadega, mis ei ole otseselt erialaga seotud. Hoolimata sellest, et mina õpin sotsiaaltööd, saan heita pilgu ka ettevõtlusele ja majandusele. Teate, mida see tähendab? Palju keerulisi sõnu, esiteks. Teiseks aga seda, et meile tutvustatakse väga minimaalselt raamatupidamist. Taevas teab, et ma ei saa numbritega eriti läbi. Olgu, nii hull päris ei ole, aga gümnaasiumi lõputunnistusel oli see ainus kolm, mis vastu vaatas. Hoolimata sellest, et õpetaja ütles korduvalt, et potentsiaali on ja ma võiks rohkem pingutada. Kuna enamat ma siiski välja ei pigistanud, siis sain veel lõpuaktusel ka kuulda, et oleks ikka võinud ju õiiiiige pisut veel, aga see selleks (tegelikult ütles seda ka mu põhikooliaegne õpetaja, nii et võta nüüd siis kinni, kas pingutasin või mitte :D) Tõsiasi on siiski see, et reaalainetega ma läbi ei saanud toona ja ei saa nüüd ka väga. Tulles nüüd tagasi olevikku, siis ma täna...

See ei ole mingi saladus, et vahel on hea pöörduda tagasi vana hea toidu juurde. Seegi kord leidis tee lauale värskekapsahautis. Aga olen varemgi öelnud, et ega mulle ei meeldi, kui kõik on ainult vana hea. Mingi põnevus peab ka säilima, muidu läheb pliidi taga igavaks.  Lisaks tavapärasele kapsale (mis võiks olla selline keskmine. Samas oleneb see ka sellest, millised on sinu pere vajadused. Ega üle ei tasu pingutada. Samas võib ülejäägi ka veidikeseks sügavkülma panna tükeldatud kujul, hea kohe võtta, kui tuju tuleb ja on plaanis seda ära kasutada mõnes muus toidus) on vaja ka pakki riivjuustu, kahte sibulat, tunde järgi piima (tunde järgi, sest vedelik ise võiks minna veidi heledamaks, aga mul tõesti ei ole õrna aimugi palju sinna sisse lõpuks panin :D), pakk või kaks hakkliha, lisaks ka üks puljongikuubik, maitseained (sool, sidrunipipar, hakklihamaitseaine), maitsetaimed. Soovi korral ka muid sulle meelepäraseid maitseaineid.  Kõigepealt pane potipõhja hakkliha, ...

Ma ei saa aru, mis toimub, aga no üldse ei saa joonele oma postitamistega :D Aga see selleks, kes tasa sõuab, see kaugele jõuab ja eks ma siin vaikselt ikka üritan elule järgi jõuda. Vahet pole, et ainult nädala jagu vähemalt olen retseptidega maas ja no muud postitused ka. Vähemalt on, millest kirjutada. Aga mis siin enam ikka sissejuhatusele aega raisata, parem kohe pihta hakata.  See kiiresti valmiv makaroniroog sai valituks selle õhtu tarbeks, kui olin oodatud õhtul sõbranna juurde, et natuke juttu rääkida. Kuna päev oli kiire-kiire-kiire, aga näljased näod vaatasid vastu, pidi midagi ju tegema. Kuna meie kena elektrisüsteem absoluutselt koostööd ei tee, kui pesu pesta, siis  jah, muud asjad pidid ootama. Aga see elektrijutt on sihuke pikk lugu, et üldse ei hakka siin ja praegu vaevama ennast.  Olgu nüüd tuli ikka üks eriti pikk sissejuhatus :D Selle jaoks on vaja makarone (ilmselgelt ja nii umbes 1,5 pakki), lisaks veel pakk viinereid, kaks sibulat, kaht...

Eelmise nädala tihedasse koolivahet sõelumisse, sattus sekka ka üks vaba päev. Kui üldiselt tõid need kaks õppekavade muudatust ainult häda ja viletsust, siis üks positiivne külg oli ka. Mina olen juba läbinud aine nimega õigusrikkujate resotsialiseerimine, seega sinna minema ei pidanud. Veetsin selle kenasti Tapal. Kuna mul oli paari asja vaja, otsustasin minna realiseerimiskeskusesse. Lööge mind või maha, aga mulle väga meeldib see pood. Seega jah, läksin. Laenasin veel isalt kotti, et ostma ei peaks. Lõpuks muidugi pidin ostma, sest üht oli vaja ja teist oli vaja ning see kotike, mis kaasa sai, oli kahjuks liiga väike. Tulin siis koju ja hakkasin mossitama, et näääh, tahtsin head aga läks ikka nii nagu alati. Selle peale küsis mu isa, pooleldi naljatledes, et kas ma olen ka mingiks roheliseks hakanud või? Pilt leitud google otsingut kasutades Ma jäin hetkeks täitsa vait. Siis sain aru, et ega ta ei mõelnud seda kuidagi mõnitavalt või halvaga. Ikkagi haritud inimene, kes mõist...

Nagu juba eelmise kõrvitsasupi juures ütlesin: ma vaimustusin. Kuigi pärast seda kolmandat varianti võtsin vastu otsuse, et aitab nüüd natukeseks ajaks küll. Muidu varsti öeldakse, et võta oma kõrvits ja pista kassi saab alla. Supi jaoks on vajalik vähemalt 700g kõrvitsat. Mina võtsin lihtsalt ühe, mis tundus olevat sobivas suuruses. Mitte grammide järgi, aga meie söögikogusele sobivas mõõdus. Mis oli umbes poolevõrra suurem. Lisaks oleks vaja 6-7 väiksemat õuna või nii umbes neli suuremat, kaks porgandit, kolm sibulat, puljongikuubik, pakk sulatatud juustu (võib olla nii klassikaline kui ka mingisuguse maitsega), pakk riivjuustu, soola, sidrunipipart. Soovi korral võib lisada ka teisi meeldivaid maitseaineid/maitsetaimi või erinevaid seemneid.  Koori ja tükelda kõik, mis seda vajab ehk siis kõrvits, õun, sibul ja porgand. Pane potti, lisa vesi, puljongikuubik ning maitseained/maitsetaimed. Keeda kõik koostisosad enam-vähem pehmeks. Seejärel sega hulka sulatatud juust. Jälgi...

Ma vist ei pea ütlema, kuidas spagette keetma peab, eks? Sest see on täiesti esimene asi, mida selle toidu juures tegema pead. Lased vee keema, lisa sinna soola ja puljongikuubiku ning seejärel pudistad sisse pakitäie spagette. Tegelikult võib need ilma purustamata ka ära keeta, aga mul endal puudub huvi pikki spagette kaheaastasele sisse sööta :D  Selle jaoks, et teha tomati-hakklihakastet, läheb vaja pakki hakkiliha, ühte purki purustatud tomateid, ühte sibulat, kahte küüslauguküünt, ühte väikest karpi šampinjone, pakki riivjuustu, soola, sidrunipipart, tšillikastet, rohelist sibulat, hakklihamaitseainet või teisi meeldivaid maitseaineid/maitsetaimi.  Alustuseks pane pannile hakkliha, sibul ja küüslauk. Prae seni, kuni hakkliha on peaaegu valmis ning seejärel lisa juurde tükeldatud šampinjonid ja maitseained/maitseroheline. Nüüd prae seni, kuni hakkliha on valmis ning seentest enamus vedelikku aurustunud. Sega hulka ka purustatud tomatid ja väike törtsuke tšillikaste...

Oi, frikadellisupid toredad. Kerge teha, maitsevad hästi. Väga raske on mööda panna, kui koostisosadeks on kõik head juuriviljad. Olgu, maitsestades annab ikka pange panna, aga no üldiselt ikkagi üpris keeruline feilida.  Vaja läheb vett, kahte puljongikuubikut, ühte sibulat, kuute kartulit, kolme porgandit, veidi suhkrut, sidrunipipart, soola, kahte väikest pakki (300g) frikadelle, pool pakki külmutatud herneid, peotäis rohelist sibulat ja tilli või muud maitserohelist. Soovi korral võib omal vabal valikult lisada ka muid maitseaineid, näiteks lihaüldmaitseainet.  Lähme lõbusa osa juurde. Mäletate ma ütlesin, et frikadellisuppi on kerge teha? Kohe tõestan! Koori ja tükelda kõik, mis seda vajab (sibul, kartul, porgand) ning pane potti. Lisa sinna ka frikadellid, herned, roheline sibul, puljongikuubikud ja maitseained/maitseroheline. Keeda kuni kõik koostisosad on pehmeks saanud. Vajadusel timmi lõpus maitseainetega. Suhkruga ära liialda, muidu saad ühe kena magusa sup...

Oh kuidas ma igatsesin seda, et saaks lihtsalt arvuti taha istuda ja veidi kirjutada. Seljatatud sai teine õppesessioon, mis tähendab, et neid on järgi jäänud veel neli, enne kui saan öelda, et nendega ongi päriselt ühelpool. Isegi juhul, kui kõik ei lähe plaanipäraselt ja lõpp kevadel ikkagi ametlikult kätte ei jõua, saavad loengud siiski läbitud. Veidi on kurb, rohkem siiski rõõmus, ilmselgelt. Üldiselt ei olnudki hullu. Koormus ei ole tappev, aga täiesti ausalt: mul olid reedeks reied juba haiged istumisest. Praktikakohta ka veel endiselt ei ole, aga see eest sain lõpueksami avalduse ära anda, mis tähendab jälle üht asja vähem, millele mõtlema peab hetkel. Varem olen ka öelnud, et proovin erinevaid olukordi võtta nii, et ju need on siis millegi jaoks head. Sellel nädalal sain lõpuks aru, miks kogu see seiklus akadeemilise puhkusega vajalik oli. Need kaks aastat, mil kodus olin, arendasid märkamatult neid külgi, mis arendamist vajasid. Esiteks, ei tule mul enam nii suurt blokki et...

See, et ühte nädalasse sattus lausa kaks kõrvitsasuppi, oli puhas juhus. See, et uude nädalasse ka üks kõrvitsasupp sattus, ei olnud enam juhus, selle otsuse tegin teadlikult. Ma ju ütlesin, et mulle hakkas meeldima! :D Kuidas see #18 juhus juhtus? Tunnistan ausalt, et ma enamasti ei loe valikut tehes läbi retsepte. Ma vaatan, mis mind nime järgi kõnetab ja siis teen oma muudatused. Vahel saan alles hiljem aru, et pekki, suht sama asi ju :D  Selle supi jaoks on vaja ühte sibulat, kolme porgandit, 400g kõrvitsat, pakk riivjuustu, 200ml piima, üks puljongikuubik, pakk hakkliha, rohelist sibulat, karp kirsstomateid, soola, sidrunipipart, hakklihamaitseained ja soovi korral teisi meelepäraseid maitseaineid.  Pane hakkliha potti ja prae see potipõhjas läbi. Lisa praadimise juurde ka sibul ja maitseained. Kui hakkliha on valmis, lisa vesi, puljongikuubik ja tükeldatud porgand, kõrvits. Keeda kuni köögiviljad on poolpehmed ja seejärel lisa juurde tükeldatud kirsstomatid, roh...

Ütlen täiesti ausalt, et see kaste jääks tavalise, ilma lisanditega makaroni/spagettidega parem. Parem selles mõttes, et maitseomadused tuleksid palju paremini esile ja päriselt saaksid ka aru, et tegu on ikkagi kastmega. Kui makaron on lisanditega, siis kaob kaste sinna vahele täitsa ära ja üldiselt oleksin võinud selle lihtsalt kõik ühte suurde potti valada. Otsustasin siiski kangekaelselt seda kastmena pakkuda :D Pasta jaoks on vaja pakki hakkliha, pakk või poolteist makarone, 200ml piima, kaks küüslauguküünt, karp kirsstomateid, üks sibul, veidi rohelist sibulat, pakk riivjuustu, soola, sidrunipipart, hakklihamaitseainet, tilli ja ühte puljongikuubikut. Soovi korral võib lisada ka teisi meelepäraseid maitseaineid.  Pane makaron potti keema soolaga maitsestatud vette. Lisa sinna ka puljongikuubik. Sel ajal kui makaron omaette toimetab, pane pannile hakkliha. Lisa sinna ka kooritud ja tükeldatud sibul, küüslauk ja prae seni, kuni hakkliha on valmis saanud. Seejärel lisa ...

Ma vahel ikka osalen nendes loosimistes, mis tehakse erinevates blogides ja facebookis. Varem tihedamini, nüüd harvem. Enamasti muidugi siis, kui jääb silma midagi lahedat lapsele. Vahel ka siis, kui midagi lahedat endale. Mõnda aega tagasi loosis  lipsuke  oma blogis välja 4x100 tasuta pilti  photopoint  lehelt. Ma seal kommentaariumis kirjutasin, et see on täielik universumi märk, sest ma juba niiiii pikka aega heietan seda mõtet, et peaks hakkama ilmutama. Muidu on ühel hetkel terve hunnik neid. Lõpuks tuli välja, et mina osutusin üheks õnnelikus võitjaks. Aiiiii, kui hea meel mul oli selle üle!  See oli üldse hea päev piltidele. Lisaks võiduteatele sain sõnumi selle kohta, et Pisikese lasteaiapildid on tellimiseks valmis. Neid muidugi veel kätte saanud ei ole, aga no varsti. Mulle ikka tohutult meeldib see tänapäevane elu, et ei tule sulle patakat pilte koju kätte, vaid saad sõnumi, logid sisse, mõtled-vaatad, teed paar klikki, siis maksad ära ja voilaa...