Singi-juustumuffinid

Nagu eile lubatud, siis õige pea on nüüd käes. Lubage esitleda: Singi-juustumuffinid!

Seekord lasin Meheraasul välja valida, millist boonust ta menüü juurde soovib. Alguses olin küll pettunud valikus. Kõik katsetused teha soolaseid muffineid on läinud täiesti pekki. Ega ma nendest rohkemat ei oodanud. Aga kuna olin juba palunud teda valima, ei saanud enam taganeda. Nii ma siis vajaliku kraami välja korjasin kapist.

Väga vabandan kahe asja eest. Esiteks see, et mul paistab ühe rätiku must serv, see on sihuke suvaline rätt, millega on hea näiteks kapile läinud kohvi ära pühkida. Ainus häda on sellest, et puhtaks enam minna ei taha. Ega ma väga pole üritanud ka, kodus on savi. Teiseks selle eest, et võipakk nii närakas seal on. Ma tegelikult panin juba margariini sulama ja siis mõtlesin, et teeks pilti. Pooleldi sulanud variant sellest paistaks ilmselt hullem, kui tühi pakk. 

Nagu ikka läks kõike rohkem ja tunde järgi. Peterselli jätsin üldse välja, asendasin selle tilliga. Üks viga, mille tegin oli see, et ma ei praadinud sibulat läbi. Mitte, et maitse halb oleks olnud, aga ehk oleks see veidi päästnud ja paber oleks paremini ümbert ära tulnud. 

Üheks suureks hädaks on see, et ma ei oska tainast normaalselt doseerida. Igas vormis on erinev kogus ja lõpuks on üks muffin ülisuur ja teine vaevu üle serva kerkinud. Äkki ühel heal päeval saan selgeks. 

Nagu juba esimeselt pildilt tegelikult näha on, läks peaaegu kõike rohkem, kui originaalretseptis kirjas on. Juustu terve pakk, sinki 200g, neli muna, hapukoort pool pakki, margariini terve pakk...

Hoolimata sellest, et muud oli rohkem ja jahu nagu ette nähtud, jäid muffinid pisut jahuseks ning veidi kuivaks. Hiljem sõbrannaga arutasime, et ehk oleks võinud olla muna või võid rohkem Eks järgmine kord saan katsetada, kas siis jääb parem.