Hambasaaga jätkub: kas nõgesest on abi?

Kuna ma eile käisin oma hambaga ringi nagu oleksin suremas, sain igast suunast nõuandeid, mida sellega teha võiks. No näiteks soovitas mu ema, et oleks see tavaline auk, siis võib sinna panna pipart või nelki. Ma tänan õnne, et see ei ole auk, sest ma vist ei julgeks seda pipart sinna sisse toppida. Kummeli kompress pidavat ka aitama. Seda mul ka kodus pole, nii et äkki mõni teine kord.

Sõitsime eile Triinuga natukene ringi ka ja tanklas näiteks soovitati nõges pudiks teha ja see mass hambale asetada. Jap, ma olin just täpselt nii meeleheitele aetud, et ma proovisin seda. Maitses nagu lehtsalat, aga minu jaoks oli kohutavalt ebamugav ja tekitas okserefleksi. Samas ma rääkisin ka samal ajal, ehk on need kaks asja omavahel seotud? Üllatus oli suur, kui avastasin, et see isegi aitas. Väga lühikese perioodi jooksul. Aga ma ei suutnud lihtsalt minna seda juurde otsima hoovist ja vingusin oma tablettide järgi edasi. Täna küll õnneks ei ole enam nii hull see asi, aga kui õhtupoole peaks jälle rohkem tunda andma, siis lähen nõgeserallit tegema, sest tablakaid rohkem ei julge sisse süüa.

Nõgesekatse ajaks olin ma piinelnud peaaegu 13 tundi, hakkas nagu aitama kah. Õnneks Meheraasu tõi lõpuks, pärast suurt vingumist, oma ema käest valukat mulle. Meil endal oli kodus üks palavikualandaja/valuvaigist, alla 12 aastastele lastele kusjuures, aga no ega ma siis seda jumala pärast ju võtta ei võinud. Tänks, et kõik maailma ravimid tehakse sellised, et raseduse ajal ime näppu. Et siis viimasel trimestril istungi valudes lihtsalt? Sest siiani on kõik rohud, mida näinud olen, sel ajal mittesoovitatavad.

Tuleb vist hakata veel variante otsima loodusliku ravi poole pealt. Kunagi ostis ema hästi palju igasugu ajakirju, kus olid need looduslikud raviviisid ja asjad sees. Mis neist saanud on ma enam ei tea, sest mingil hetkel andis ta need mulle ja praegu on nad teadmata kadunud. Kolimise käigus sai need kuhugi ära pandud ja.. jah, rohkem pole ma neid kohanud.

Ma tegelikult kahte asja oskan sealt soovitada küll. Esiteks: jalaseene vastu äädikavann. Ma küll enda kogemusi ei oska öelda, aga see kellele soovitasin jäi rahule, probleem kadus. Alguses tuleb seda tihedamini teha, hiljem korra mõne kuu jooksul ja lõpuks ehk paar korda aastas ainult. Teiseks: peedivedelik nohu vastu. Jap, ma olen olnud nii meeleheitel, et tõmbasin kõrrega peedivedelikku ninna :D

See oli mõned head aastad tagasi juba, kui mul oli räme nohu. Millegipärast ei suvatsenud keegi minna päeval apteeki ja siis kui öö kätte jõudis, avastasin, et elamises ei ole mitte ühtegi rohtu, mis võiks leevendada mu muret. Piinlesin päris mitu tundi ja keset ööd mõtlesin, et persse, mulle aitab. Ma olin magamata, tusane ja järgmine päev pidin kooli ka minema. Tõusin ülesse, võtsin külmkapist peedipurgi, köögist kõrre ja tassi. Valasin vedeliku tassi, istusin elutuppa laua taha maha. Kõigepealt võtsin 10 minti hoogu ja kaalusin oma valikuid, kuna neid oli kaks: piinelda või proovida, jäin viimase juurde. Ema nägu oli muidugi hindamatu, kui ta keset protsessi ülesse tõusis ja vetsu läks. Ta oli veendunud, et mu viimengi mõistus on ära jalutanud ja peaks vist mõne haigla numbri ülesse otsima...

Kuigi see oli megarõve ja äädikane kogemus, siis see aitas. Ma sain magada ja järgmisel päeval ei olnud ka väga hullu. Pohlad, et pidin unesegasena nuusates rabanduse saama, sest kõik oli punane :D Õnneks suvatsesid vanemad järgmisel päeval korralikku kraami ka osta ja ma ei pidanud protsessi rohkem kordama.

Igatahes, minnes tagasi teemasse, siis kas keegi on proovinud ise mõnda looduslikku variant hambavalu leevendamiseks? On üldse mõni lehekülg, kust ma võiks abi saada vms? Ma ausalt ei viitsi googeldada ja mõtetuid artikkleid läbi kobada, et peale nelja tundi see üks ainuke abistav ülesse leida :D