103. Tom Valsberg "Eluterve pohhuist", kirjastus OÜ Maailmamuusika 2019, 440lk. ⭐⭐⭐⭐⭐
Täitsa selline omamoodi ja huvitav. Mitte klassikaline eneseabiõpik, kuigi mõte jääb samaks. Sai huumorit ja tõsist juttu. Soovitan lugeda küll, kuigi lehekülgede arv tundub ehmatavalt suur. See on totaalne tillikas 🙃
104. Yrsa Sigurdardottir "Lüllikivi", kirjastus Varrak 2020, 350lk. ⭐⭐⭐⭐
Üsna okei raamat. Mitte kõige parem krimi, mida sel aastal lugenud olen, aga ka mitte kõige halvem. Räigelt häirisid mõned kirjavead, mis olid kellelgi kahe silma vahele jäänud. Kõige häirivam oli see, et kapuutsi asemel kasutati sõna peakott. Mis asi see on nagu? Tükk aega sügasin kukalt, enne kui aru sain. Aga kui need vead välja jätta, siis täitsa loetav.
105. Kairi Ennok "Lapse emotsionaalne arendamine", kirjastus Atlex 2012, 152lk. ⭐⭐⭐⭐⭐
Ühele lasteaiaõpetajale väga vajalik lugemine ja kokku koondatud materjalid, mida kasutada. Kui olen töös lastega midagi õppinud, siis seda, et jalgratast pole vaja leiutada ja mõistlik on kasutada võimalusi, mis juba on loodud. Kavatsen tulevikus nii mõndagi kasutada.
106. Jonas Bonnier "Lasud Knutbys", Helios kirjastus 2021, 319lk. ⭐⭐⭐⭐⭐
Väga-väga põnev oli lugeda. Oma panuse lisas kindlasti ka see fakt, et raamat põhineb päriselt aset leidnud sündmustel. Tõesti väga kaasakiskuv ja olgem ausad, paneb ka omajagu mõtlema. Mis küll peab inimesega juhtuma, et ta on nii aldis aju loputamisele? Müstika minu jaoks.
107. Paula Hawkins "Vete sügavusse", Helios kirjastus 2017, 358lk. ⭐⭐⭐⭐
Lugu ise oli hoogne, aga see ei köitnud mind piisavalt. Ma ei ütle, et tegu oleks olnud aja raiskamisega, aga miskit nagu jäi vajaka. Lisaks häiris see, et peatükid olid erinevate inimeste lood. Üks paras körtpärtlisärk sai kokku. Aga õnneks ei hüpatud väga tihti mineviku-oleviku vahet ja need hüpped, mis olid ei seganud lugemist ja loetust arusaamist.
108. Laura Evisalu "Juhused", kirjastus Tänapäev 2021, 172lk. ⭐⭐⭐⭐
Hea lihtne lugemine, aga ma ei ole sihtgrupp ja seetõttu jääb see viies tärnike ikka panemata. Muidu selline tore noortekas.
109. Merca "Mees", kirjastus A-Disain 2009, 179lk. ⭐⭐⭐⭐
Üsna humoorikas kirjatükk. Nii mõnigi koht ajas muigama ja noogutama. Samas mõni asi hakkas häirima, näiteks ropendamine või sõnakujude muutmine ku=q jne. Õnneks on raamat nii õhuke, samas kaasahaarav, et suutsin silma kinni pigistada.
110. Caroline Kepnes "Sina", kirjastus Tänapäev 2020, 384lk. ⭐⭐⭐
Ei olnud minu tassike teed. Lool endal oli ideepoolest potentsiaali ja kindlasti leidub palju neid, kellele lugu meeldib, aga.. Minu jaoks oli tegu ühe jube aeglase looga. Tegevuse edasi liikumine võttis kohutavalt palju aega ja oma peas jõudsin korduvalt juba lõpust mõelda. Noh, nüüd on igatahes läbi ja saan uue raamatu ette võtta.
111. Margaret Atwood "Süda vaikib viimasena", kirjastus Eesti Raamat 2016, 352lk. ⭐⭐⭐⭐
Iseenesest ei olnud halb lugemine, aga sisu ise oli täielik ulme ja fantaasia. Kohati kaotasin järje ja mõnda kohta lugesin mitu korda. Samas mulle meeldis, et raamat kandis endas mitmeid olulisi ühiskondlike ja sotsiaalseid väärtushinnanguid ning näitas väga hästi, kuidas inimene võib tegutseda vajaduse korral. Ja olgem ausad - peab nõustuma, et aju on üks paras segane organ, mida annab hästi programmeerida.
112. Anu Elmer-Ehin "Minu Šveits. Kahepaikne vahejaamas", kirjastus Petrone Print 2018, 200lk. ⭐⭐⭐⭐⭐
Alustuseks: kaanepilt on nii tohutult ilus mu jaoks. Raamat ise oli ka tore. Jutt jooksis, oli nalja, oli rõõmu. Kordagi ei hakanud igav. Õnneks polnud sel korral tegu tuima faktiraamatuga, kus välja toodud ajaloolised sündmused koos kohtadega, mida peaks külastama. Seda viimast küll sai lõpuks, aga põhifookus oli siiski autori kogemustel.
113. Susan Luitsalu "Minu maailm. Seiklused ei hüüa tulles.", kirjastus Petrone Print 2020, 223lk. ⭐⭐⭐⭐⭐
Taas üks tore Minu sarja raamat. Mulle väga meeldis ka sama autori Minu Dubai ja oskasin juba oodata, mis tulemas on. Ilmselgelt ei pidanud pettuma. Nalja sai, seiklusi jätkus, nagu pealkiri lubas.
114. Eia Uus "Minu Prantsusmaa. Elu nagu sirelivein", kirjastus Petrone Print 2013, 326lk. ⭐⭐⭐⭐
Autor oskab ilmselgelt kirjutada, aga...
Minu jaoks muutus lõpuks kuidagi üksluiseks ja kordavaks. Kuskil poole raamatu pealt mõtlesin, et ei jaksa enam lugeda lossidest, loodusest ja söögist. Aga läbi ta sai ja üldemotsioon on siiski pigem positiivne.
115. Joseph Heller "Nõks-22", kirjastus Tänapäev 2020, 582lk. ⭐⭐
Raamat võis esmailmumisel küll muuta maailmakirjanduse ajalugu (väide tagakaanel), aga minust läks lugu mööda. Ei köitnud mind mitte üks asi ja enamiku ajast sain aru, et ma ei saa mitte midagi aru. Jube keeruliseks olid kõik liinid ja seosed aetud ning pigem eelistaksin midagi lihtsamat tarbida.
116. Thomas Erikson "Psühhopaadid minu ümber. Kuidas vältida ärakasutamise ohvriks langemist.", kirjastus Varrak 2019, 270lk. ⭐⭐⭐⭐⭐
Väga asjalik ja huvitav ülevaade inimloomusest. Andis väga häid näpunäiteid, kuidas enda eest paremini seista ja teistele kuuldavaks teha. Samuti aitab paremini mõista miks inimesed on sellised nagu nad on.
31.12.2022
Ongi käes aasta viimane päev. Detsember oli lugemise osas väga hea kuu: 14 raamatut ja 4367lehekülge. Jooksvalt polnud üldse aru saada, et nii kiirelt teosed käest läbi käisid.
See aasta edestas eelmist ikka usinalt. 2021 lugesin läbi 82 raamatut, sel aastal 116, mis tundub nii suur number, et vaevalt seda edestada suudan 2023. Aga mine tea, arvasin ka seda, et kolmekohalist numbrit ma saavutada ei suuda.
Lehekülgi tuli aasta jooksul 36 766 (2021 oli selleks 23 578).
Lähen nüüd alustan selle raamatu lugemist, millega tervitan uut (lugemis)aastat.
Kõike toredat nii lõppu kui algusesse! Loodetavasti täituvad kõik teie soovid.
Kommentaarid
Postita kommentaar