24. Lionel Shriver "Me peame rääkima Kevinist", kirjastus Varrak 2008, 496lk. ⭐⭐
Ma ei mäleta enam põhjust miks see raamat mu lugemislisti jõudis. Eeldatavasti kellegi hästi kirjutatud arvustuse tõttu.
See raamat ei imponeerinud mulle mitte üks raas. Lugemine oli paras enese sundimine (olen üks nendest, kes naljalt pooleli ei jäta ja hambad ristis läbi loeb). Okei, seal oli mõningaid kohti ja lõike, mis kirjutatud huvitavalt ja tõmbavalt. Aga suurem osa...
Kohe kindlasti ei ole esimeste hulgas, mida teistele soovitaksin.
25. Angela Marsons "Vaikne karje", kirjastus Pegasus 2017, 400lk ⭐⭐⭐⭐
Üldiselt täitsa kabe krimka. Lugeda oli hea, ladus ja loogiline. Lõppu otseselt ära ei arvanud, aga aimasin. Soovitan soojalt krimisõpradele, aga ei saa täistärne, sest veidi vähe oli närvikõdi. Kuigi ei saa salata, et hoidis enda haardes mind päris hästi. Pole ammu lugenud poole üheni öösel.
26. Benedict Wells "Üksilduse lõpp", kirjastus Rahva Raamat AS 2021, 272lk. ⭐⭐⭐⭐⭐
Tagakaanele on välja toodud järgnev arvustus, mis minu arust võtab raamatu väga hästi kokku: "Õrn liigutav romaan, üks neist, mille õhukeste kaante vahele mahub nii palju."
Nõustun 100% selle väitega ja soovitan lugeda. Raamatus on küll palju kurbust ja üldine tonaalsus pigem nukrameelne, aga see on täiesti mõtlemapanev ning ehk saab keegi indu vaadelda ka oma elu teise nurga alt.
27. Tui Hirv "Minu Reykjavik. Kõik on kaasas", kirjastus Petrone Print 2015, 240lk. ⭐⭐⭐⭐⭐
Üks tore lugemine, mis annab toreda ülevaate Islandi elust. Island on olnud väga pikalt riik, kuhu tahan minna, seega põhimõtteliselt oleks seal võinud ükskõik miks kirjas olla ja ma ilmselt oleks ikka läbi ragistanud. Praegu küll oli väga meeldiv kulgemine. Eriti meeldis mulle see, et autor ei tegelenud ainult enesekiitmisega, mis mind mõne teise Minu sarja raamatuga häirinud on.
28. Cara Hunter "Pimeduse kütkes", kirjastus Rahva Raamat 2019, 416lk. ⭐⭐⭐⭐⭐
Väga põnev lugemine. Päris lõpuni välja oli pinget ning ega süüdlane end kergelt kätte ei andnud. Mind häiris ainult see, et peatükke polnud. Isiklikult mulle meeldib peatükk lõpuni lugeda ja siis lõpetada, aga nüüd nõudis jube palju enesekontrolli, et mõistlikul ajal raamat ära panna ja magama heita.
29. Gedi Põder "Õpetaja. Otse ja ausalt", JES kirjastus 2022, 208lk. ⭐⭐⭐⭐⭐
Mul oli tore seda raamatut lugeda. Näha, et on inimesi, kes siiralt tahavad ja kelle entusiasmi pole suudetud ära tappa. Mu ümber on väga palju ägedaid inimesi, kes on valinud õpetajaameti ja üle ühe on näha, et süsteem tapab vaikselt aga kindlalt tahet jätkata.
Aga minnes raamatu juurde tagasi: haruldaselt palju mõtestatud teksti, mis haaras kaasa. Lõpuks ei häirinud isegi need mõned mõttekordused, mis iga paari lehekülje tagant tulid. Tõi hoopis mõnusa naeratuse näole ja südamesse kerguse.
30. Virginie Grimaldi "Viimane aeg on tähed uuesti põlema süüdata", kirjastus Varrak 2021, 216lk. ⭐⭐⭐⭐⭐
Tegemist on väga sõnaosava autoriga. Juba tema eelmine raamat kõnetas hingekeeli ja ega seegi maha ei jäänud. Ma nutsin tänusõnade lugemisel. TÄNUSÕNADE. Seda pole veel varem juhtunud.
See lugu ise oli küll kohati veidi liiga ilus, aga ega alati ei peagi iga raamat olema koos kohutavate õnnetustega, mis pealiini tegelasi tabavad. Mine loe ka ühe üksikema ja tema kahe tütre seiklustest, mis viivad nad lõpuks paremasse homsesse.
31. Lucinda Berry "Täiuslik laps", kirjastus Rahva Raamat AS 2021, 400lk ⭐⭐⭐⭐⭐
Uuh, mida ma just lugesin. See oli ikka üks täitsa pekkis lugu. Üsna karm, aga eks tõi välja ka ühiskonna valupunktid üsna tabavalt. No alustuseks sotsiaalvaldkonna alarahastatus (mis on nii räige teema, et üldse ei alustagi) ja siis muidugi paarisuhe ja abi keerulise lapse kasvatamise kontekstis.
Ühesõnaga...julm lugemine, kohati kurb lugemine. Aga hoiab täiesti 200% enda haardes kui korra kätte juba võtta.
32. Ants Rootslane "Seitsme põlve müsteerium", JES kirjastus 2021, 269lk. ⭐⭐⭐⭐⭐
Ülikooli ajal ühes loengus tutvustati meile konstellatsiooni ja selle olulisust, olen isegi Tiiu Bolzmanni raamatu pidanud läbi lugema. Aga ega selle oma rolli tähtsus suguvõsas ei tundunud toona kuidagi olulisena. Ma ei tea, kas asi on selles, et olen ise vanemaks saanud ja vaimselt edasi arenenud, aga kõik tundus nii loogiline kuidagi.
Ühesõnaga, raamat on loogiline, mõistlik, ei jäta arusaamatuid kohti. Kuidagi väga mõnusalt kulgeb kogu jutt. Lisan plussiks hea suure kirja. Ma juba selles vanuses, et ei jaksa kirbukirja pikalt lugeda.
33. Sarah Pearse "Sanatoorium", kirjastus Helios 2022, 392lk.⭐⭐⭐⭐⭐
See oli nüüd küll väga hea ja põnev raamat! Teate õudukate juures neid hetki, mil laksad käed silmadele ja ei julge edasi vaadata? Mul juhtus seda lugedes kolmel korral! Ja seda tõepoolest üldiselt ei juhtu. Väga-väga super põnev ja huvitav lugemine. Soovitan soojalt. Lõpp ei olnud aimatav ja oli üsna selline, mitte ootamatu, aga huvitav. Häirima jäi vihje justkui võiks tulla järg. Vot see ei meeldi, ma ei taha sarju lugeda 😅
01.05.2022
Aprill oli eriti tihe lugemiskuu: kümme raamatut ja 3309 lehekülge. Kuidas see võimalik on, ma ei tea. Uskumatul kombel ei olnud sellel kuul mitte ühtegi haiguslehte, et aega vabamalt ja laiemalt käes oleks, aga õnnestus rohkem läbi lugeda, kui muidu. Olen muidugi õnnelik, endiselt heietan võimalust senine isiklik aasta tippmark ületada.
Nelja kuu jooksul olen läbi lugenud 33 raamatut ja keeranud 9985 lehekülge.
Toredaid lugemiselamusi maikuus ning kohtumiseni juba juunis!
Kuhu see aeg nii kiiresti küll lippab?!?
Kommentaarid
Postita kommentaar