Loetud raamatud 2022: juuli

 51. Lars Kepler "Küülikukütt", kirjastus Pegasus 2017, 416lk.⭐⭐⭐⭐⭐

Natuke on nagu kurb ka, et lugeda on jäänud vaid üks osa. Et armas külastaja ei peaks otsima juunikuu postitust, siis jätkuvalt on tegemist väga hea krimiraamatuga, mis hoiab põnevust algusest lõpuni ning omab mitmeid pöördeid. Märgin siiski ära, et antud raamatus tuli kurjategija isik üsna palju enne lõppu välja, aga ega see raamatut halvemaks ei muutnud. 

52. Lars Kepler "Laatsarus", kirjastus Pegasus 2018, 432lk. ⭐⭐⭐⭐⭐

Avastasin vahepeal, et Joona Linna sarjas on veel raamatuid ilmunud. Aga mu vererõhk vajab väikest pausi, enne kui jätkan. 

Raamatu enda kohta ei ole midagi uut öelda, endiselt põnevalt kirjutatud. Samas, tõele au andes hakkab see ümber ühe liini käimine vaikselt ära tüütama. Ma vist eelistaksin, kui igas osas oleks uus kuritegu ja lahendus, veidi selline Agathe Christie stiilis värk. Seitsmenda osa lõpus lugeda, et sarimõrvari abilist keegi kinni ei püüdnud ja ta proovib edasi Joonat tappa...noh, ajas veidi ahastusse. 

53. Thomas Gordon "Tark lapsevanem: kuidas luua ja säilitada oma lapsega terviklik suhe", kirjastus Väike Vanker 2003, 350lk. ⭐⭐⭐⭐⭐

Nagu eneseabi raamatud, keskenduvad ka enamik tänapäevaseid lastekasvatusalaseid  raamatuid üldjoontes samadele punktidele. Mida muidugi ei ole paha aeg-ajalt üle lugeda ja meelde tuletada, arenemisruumi on ju alati. 

Mis mulle Gordoni raamatu juures meeldis? See ei olnud kuiv. Üsna mitu varasemalt loetud raamatut on olnud igav faktide rada, mis ajab haigutama. Seda hoolimata soovist saada päriselt asjast kasu. 

54. Stefan Ahnhem "Ilma näota ohver", kirjastus Helios 2019, 472lk. ⭐⭐⭐

Lool kui sellisel ei olnud iseenesest viga midagi, üsna kabe krimi. Aga kui nüüd võrrelda seda äsjaloetud Joona Linna sarja raamatutega.. siis uimane ja veniv. Rääkimata sellest, et väga mitmel korral suutsin ära arvata, mis edasi juhtuma hakkab. 

Üldiselt ma loen ka Fabian Riski sarja läbi, aga paari kuu pärast ma seda enam ilmselt ei mäleta.

55. Ane Riel "Vaik", kirjastus Eesti Raamat 2017, 240lk. ⭐⭐⭐⭐⭐

Imetabaselt kaunis ja kohutavalt kole üheaegselt. Nii palju kannatusi, vaeva ja hingevalu on nende kaante vahele sattunud. See on taas selline hetk, kus üsna vähestel lehekülgedel on öeldud nii nii palju. 

Lõppakord oli kurb, aga kõik said enda jaoks parima võimaliku lahenduse. 

Raske on lugeda sellist raamatut, mis raputab sind inimesena, oma siiruse, naiivsuse ja armastusega. 

Väga väga soovitan lugeda. 

56. Diana Lotus "Minu New York. Läbi taeva ja põrgu.", kirjastus Petrone Print 2016, 264lk. ⭐⭐⭐⭐⭐

Selline tore seiklus. Oluliselt midagi minu elule juurde ei pakkunud, aga aja sisustamiseks suurepärane valik. Sujuvalt loetav ja hästi kirjutatud. 

57. Danielle Graf, Katja Seide "Väikesed kuradikesed. Rahulikke mooduseid trotsiaegadest ülesaamiseks.", kirjastus Pegasus 2018, 256lk. ⭐⭐⭐⭐⭐

Lihtsa sõnastusega ja hästi loetav raamat lastekasvatusest. Ei ole kasutatud palju keerulisi sõnu, kõik on täitsa inimlikult lahti seletatud. Annab nii mõnegi mõtte, kuidas saaks erimevaid olukordi lahendada. 

58. Joel Jans "Tondilatern", kirjastus Lummur OÜ 2019, 264lk. ⭐⭐⭐

Kolm tähekest eelkõige seetõttu, et ma ei olnud sihtgrupp ja raamat kohe üldse ei kõnetanud. Samas, teismelisele poisile ilmselt vägagi sobiv ja huvitav lugemine. 

59. Mirjam Johannes "Minu Barcelona. Mäe ja mere embuses.", kirjastus Petrone Print 2015, 256lk. ⭐⭐⭐⭐⭐

Selline mõnus ja tore lugemine. Võrdselt isiklikke kogemusi, mis mõnusalt segatud üldise elu-olu kirjeldustega. Mõnus seiklus ja tekitas endalgi tahtmise üks tiir katalaanide juurde teha. 

60. Manona Paris "Minu Moskva. Kõigi vimkade kiuste.", kirjastus Petrone Print 2011, 264lk. ⭐⭐⭐⭐⭐

Ütleme nii, et kui ma ei loeks praegu lihtsalt järjest oma paberkandjal TBR listi, siis Moskva-raamat poleks kohe kindlasti valituks osutunud. 

Ja olgu muuga kuidas on, aga autori näol on ikkagi tegemist inimesega, kes oskab sõnu ritta seada üle keskmise hästi. Raamat läks ludinal ning lõpp jõudis kummaliselt kiiresti kätte.    

61. Lars Kepler "Peegelmees", kirjastus Pegasus 2020, 408lk. ⭐⭐⭐⭐

Üsna loetav põnevik, aga midagi jäi puudu. Nagu ei olnud enam seda särtsu ja sära sellel kaheksandal osal. Või siis olen mina lihtsalt natuke väsinud Joona Linna seiklustest. Soovitada siiski julgen küll. 

01.08.2022

Heihoo, toredat augustikuud! Juulis lugesin läbi uskumatuna tunduvad 11 raamatut, milledes oli 3622 lehekülge. See teeb, kiire arvutuse järgi, seitsme kuuga 61 raamatut ja 19 687 lehekülge. Ise olen ka väga üllatunud, et selline tulemus tuli. Arvasin, et jõuan vähem, sest lastega oli puhkusekuul omajagu tegemist, aga võta näpust. Tundub hoopis, et aasta viljakaim lugemiskuu. 

Nautige seda viimast suvekuud (mis on ühtlasi ka minu sünnipäeva kuu jipikajee!) ja kohtume kui on aeg taas võtta kokku lugemiskuu!