Maakeeli tõlgituna kõlab pealkiri järgnevalt: Vaid rumalad inimesed on õnnelikud". Interneti andmetel on seda öelnud Courtney Love.
Ma olen mitu päeva hoogu võtnud, et anda ka muud elumärki, kui retseptid. Noh, ma olen elus!
Vaikimise põhjuseid on mitu. Esiteks, jube palju on teha kogu aeg. Teiseks, üldiselt katsun siis vait olla, kui midagi head öelda ei ole. Kuidagi on juhtunud nii, et kõik, mis tahaks suust (või sõrmede alt) välja tulla, on pigem negatiivne ja emotsioonidest täiesti kuumaks köetud. Aga ma ei taha siia panna kirja sellist täiesti toorest ja julma juttu.
Ma muide kuulsin hiljuti, et see pidavat jube ko-hu-tav olema, et EMA nii vähe kogu aeg lastega tegeleb. Tõesti, huvitav miks see on nii? Ei tea kas hüpoteetiliselt võiks põhjuseks olla täiskohaga töö? Ehk peaks hakkama seitsmekuust lasteaeda kaasa võtma. Ega üks laps rühmas ees või taga, vahet ju pole. Mirteli ka kaasa, keda see huvitab, et see muudab töö tegemise suhteliselt keeruliseks, sest ka seal olen ema, mitte ei digimuutu tema jaoks õptajaks sel hetkel, kui maja ette jõuame.
Aga äkki on see hoopis suurem põhjus, et ma keeldun, KEELDUN laps puusal toimetamast, kui on vähegi võimalik. Nagu... mul on vaja nõudepesuks kahte kätt, ühega nagu hästi ei vea välja. Miks, oh miks ma peaks valima keerulisema variandi või lapse röökimise?
Lihtsalt väike news flash - mu lastel on isa. Ma ei saanud neid anonüümse spermadoonoriga, kelle isik on saladus. Neil on kahe käe, kahe jala ja mõtleva peaga isa, kes muide täitsa vabatahtlikult on kodus ja toimetab. Kes nüüd muretsema hakkasid, siis ei, ma ei ole temast veel täielikku "emast" teinud. Ikka annan valida, kas peseb õhtul nõud või vaatab lapsi. Kuna ükski suur sõnasepp ei ole veel ennast välja pakkunud ise meie nõusid pesema või kodu koristama, siis jääb hetkel nii. Aga jään pakkumisi meeleldi ootama, tore oleks ise ka natuke puhata või lastega mängida ilma, et mõni tegemata töö kuklas tiksuks.
Seda unustasin öelda, et ta enamasti valib lapsed mitte nõud.
Pagana ühiskond oma normidega.
Ma võin olla täiesti tühjaks pigistatud ja ikka keegi leiab, et see ei ole piisav.
Üldiselt see mind ei häiri, sest kõigiga ei peagi hästi läbi saama. Jumala eest, kõigiga ei pea isegi mitte suhtlema. Aga mis mulle absoluutselt ei meeldi, on inimeste mitu tagumikku. Mina isiklikult ei vaevu enda jaoks ebameeldivate inimestega suhtlema rohkem, kui on hädapärast vaja või on elementaarselt viisakas. Suhtlemiseks vajamineva energia võiks põhiosas kulutada ikkagi neile, kes seda iga indiviidi jaoks väärt on, aga see vaid minu tagasihoidlik arvamus.
Viimasel ajal ongi kuidagi hästi informatiivne aeg olnud, et palju huvitavat on kõrvu jõudnud. Vahel lausa vaatan peeglisse ja mõtlen omaette, et kas rumal olen mina või teised. Arvestades kõikide teiste kõrget intelligentsi ja omavahelist klikki, siis vastus on vist mina.
Hah, ikka läks veits emotsiooni pealt kirjutamiseks.
Aga.. lollide päralt on maailma ja mingil hetkel on igal oinal oma mihklipäev. Me ajame seni oma asja edasi, et ühel päeval raske töö vilju koristada.
Aitäh neile, kes soigumise lõpuni viitsisid lugeda. Palju kergem hakkas.
Ah, peaaegu läks meelest. Mulle see pidevalt-mitte-millegi tegemise stress on hakanud tekitama uneprobleeme. Füüsiliselt olen väsinud, aga uinuda ei suuda. Võin minna voodisse kell 22, aga päriselt magama jään ikka kuskil kell 1 või 2 öösel. Arvestades, et äratus on enamasti kell 6, siis pisut väheks hakkab unetunde jääma. Siit ka minu küsimus. Kas keegi oskab soovitada mõnda looduslikku vahendit, mis võiks aidata? Ma saan aru, et probleem on mingil hetkel mööduv ja pigem seotud stressi ja sellega, et ma ei suuda mõistust välja lülitada, seega nagu päris unerohtu tarvitada ei taha. Aga suurima hea meelega prooviksin mõnd teed vms, mis soodustaks uinumist.
Nüüd päriselt on kõik.
Kommentaarid
Postita kommentaar