Veebruar hakkab läbi saama, juhei! Sel kuul sain läbi seitse raamatut, mis on nüüd teie ees. Ma küll ei ole kindel, kuidas on võimalik, et lühikesele kuul tuli kokku rohkem, kui pikal, aga see vist tuleneb sellest, et mida suurem stress, seda rohkem istun ninapidi raamatutes.
7. Marek Liinev "Suhtekiskjad", Jes kirjastus 2020, 368lk. ⭐⭐⭐
Mul on selle raamatuga kahetised tunded. Ühest küljest on tegu täitsa asjaliku ja õpetliku lektüüriga ja autor on ära teinud suure töö selle kõige kokku kirjutamisel. Teisest küljest...ma olen inimene, kes teab, mis on kiindumussuhe. Ma tean ka palju teisi keerulisi või vähem keerulisi sõnu, mis seotud sotsiaalvaldkonnaga. Aga ikka ei suutnud kohati aru saada, mida on mõeldud või öeldud. Siinkohal ei tulnud absoluutselt kasuks õhtune aeg, mil tahaks pigem kergemat ampsu nagu Jes kirjastuse käest tavaliselt saab.
Toon välja veel kaks miinust: 1) peatükid on nii kohutavalt pikad. Näitelood niivõrd probleemiks ei olnudki. Pigem häiris pärastine kokkuvõte/seletus/kirjeldus või jumal teab, mida oleks õige selle kohta öelda.
2) raamat on suur ja raske. Ma kannan alati käekotis vähemalt üht raamatut, et oleks midagi teha kui midagi pole teha. Nagu telliskivi oleks endaga kaasa tarinud. Seega olin sunnitud tegema tavatu aga teadliku otsuse raamat koju maha jätta. Ei kõla nagu suur probleem, tean, aga ma pole 10 aastat majast lahkunud pikemaks ajaks ilma raamatuta, nii eksinud oli olla kohe 🤭
8. Kaire Vilgats, Dagmar Oja "Ilusad suured tüdrukud", kirjastus Pilgrim 2020, 160lk. ⭐⭐⭐
Alustuseks...kui selle raamatu lugemine võtab 3h ning sinna mahub ka söögi-ja vetsupaus, kuidas on võimalik, et nii pikalt järjekorras ootasin raamatukogus?
Ega väga palju rohkem polegi öelda selle kohta. Vilgats ja Oja on toredad, andekad ja võimsad naised, see oli juba varemgi teada. Midagi faktiliselt uut ja põnevat teada ei saanud. Ka elulooraamatuna jäi nõrgaks. Jah, kehapositiivsus on oluline sõnum, aga tegelikult ei leidunud seal ka ühtegi unikaalset ideed, mis võiks aidata enesearmastuse teel.
Ma pigem liigitaksin selle naistechatiks veiniklaasi taga. Iseasi küsimus muidugi on kas igast vestlusest peaks raamat kujunema.
Ja ma ei taha olla üldse mingi nõme netikommentaator, aga tõesti absoluutselt ei kõdidanud mu meeli. See võib muidugi seotud olla ka sellega, et mu ootus oli kõrge. Oleks ootus olnud madal, siis ilmselt ei oleks nüüd nii kriitiline.
9. Jenn Granneman "Introvertide salajane elu. Meie varjatud maailm", kirjastus Tänapäev 2018, 240lk. ⭐⭐⭐
Üsna kahetised tunded. Ühest küljest oli see raamat tuim ja läks üsna visalt. Eelkõige seetõttu, et lugesin õhtuti ja no nii uni tikkus peale pärast paari lehekülge. Teisest küljest õppisin üsna palju enda kui introverdi kohta (jah, julgesin end sinna liigitada juba enne lugemist, aga nüüd veel julgemalt). Olen suisa hakanud Raidole rohkem kirjeldama oma mõtteid, tundeid ja nende põhjuseid. Äkki lõpuks õpib mu isiklik ekstravert paremini mõistma kogu seda virrvarri, mis mu peas toimub ning miks toimin nii nagu toimin.
10. Marie Kondo "Jaapani korrastuskunst. Korrastamise elumuutev vägi", kirjastus Tänapäev 2015, 216lk. ⭐⭐⭐
Nii, okei. Ma sain üsna palju motivatsiooni hakata päriselt korrastamisega tegelema. Jooksvalt ikka sätin, paigutan ja viskan ära, aga lugemise ajal hakkasid näpud nii sügelema, et päriselt asjade virna enda ümber vähendada. Olgem ausad, kui majas on viis inimest, siis üht-teist ikka koguneb eks... julgelt poole vähemate asjadega kannataks tegelikult hakkama saada. Seega siit sündis otsus hakata tööga pihta ja kunagi valmis ka saada.
Mul päris KonMari meetodi alguseks enne puhkust aega ei ole, aga seni katsun ühendada neid mõtteid enda eluga, et klapitada mingisugune süsteem, mille abiga maja vabamaks saada üleliigsest.
Et poleks ainult ilus jutt, siis kas kellegi arust veel oli autori kirjutis üsna tihti ülbe ja ennastkiitva alatooniga? Esimese poole lugemise muutis üsna ebameeldivaks. Hiljem juba proovisin mööda vaadata sellest, aga no üle kolme tärni ei anna ikkagi.
11. Kate Elizabeth Russell "Minu sünge Vanessa", kirjastus Helios 2020, 416lk. ⭐⭐⭐⭐⭐
Tõsisel temaatikal kirjutatud romaan. Väga hea kirjatükk, ma ütleks, et suisa sõltuvust tekitav. Väga raske panna käest ära või saada üldse olustikust välja. Mina, õnneks, ei oska suhestuda ahistamise või väärkohtlemisega, aga see valu ja katkine olek, mis Vanessat saatsid, need olid tõesti täiesti äratuntavad. Me ei tea eemalt, mis on teiste lugu, mis neid saadab või millest nad on läbi käinud.
Teismelise ja keskealise suhe ei saa kuidagi olla võrdne või ilma manipulatsioonideta. Võim on selgelt kaldu vanema poole, sest tema taga on kogemused ja teadmised, mis noorel puuduvad.
Nii palju emotsioone, et suisa keeruline on sõnadesse kõiki mõtteid seada. Aga soovitan julgelt lugemiseks, ei aja haigutama ja kohe kindlasti ei pea pettuma.
12. Herkki Ruubel "Mees 5. Köögikurat", Jes kirjastus 2020, 240lk. ⭐⭐⭐
Veebruaris olen kuidagi eriti kriitiline olnud. Puhta puuks kuu on ka olnud, ehk tuleneb sellest, agaaaa, see ei ole hetkel see teema.
Minnes nüüd raamatu juurde, siis okei, seda oli hea lugeda. Ses mõttes, et otseselt ei olnud igav ega vastumeelne. Samas ei olnud ka just ülearu muid emotsioone tekitav. Polnud põmevust ega naeru. Ühes kohas hakkasin muigama veits, see oli kõik. Selline lihtsalt loed armastusest lugemise kui tegevuse vastu, et kui juba võtsin, siis saan ka läbi. Seda enam, et otseselt midagi ka ei häirinud.
Midagi lihtsalt oli puudu noh.
13. Robert Bryndza "Viimne hingetõmme", kirjastus Pegasus 2018, 368lk. ⭐⭐⭐⭐
Oeh. Pean taaskord ütlema, et Bryndza on kindla peale minek - lugu on täitsa okei. Aga olen viimasel ajal sattunud mõnele tõesti üliheale ja algusest lõpuni põnevust hoidvale raamatule ja pärast neid on raske lugeda raamatuid, mis ei kruvi. Jälle selline emotsioonitu lihtsalt läbi lugemine, et saaks nimekirjast maha tõmmata.
Olen tõesti fännanud Bryndza kirjutamist - stiili ja tegevusliini ning kohe üldse ei taha maha teha kuidagi. Soovitada julgen, aga ülearust põnevust või kaasaelamist ei ole paaril viimasel korral leidnud. Märtsi alustan tema Nine Elmsi mõrvariga, loodan, et see taastab mu armastuse.
28.02.21:
Kui nüüd teha kiire arvutus ja liita kokku jaanuari ja veebruari leheküljed, tuleb number 4158. Taas lisan juurde ka fotokollaaži esikaantega. Toredaid lugemiselamusi märtsikuusse! 
Kommentaarid
Postita kommentaar