10. Lisa Jewell "Ülakorruse pere", kirjastus Eesti Raamat 2021, 304lk. ⭐⭐⭐⭐⭐
Mulle väga meeldis. Hästi kirjutatud, nüansirikas ja põnev lugemine. Järge ei tasunud ära kaotada, sest muidu läksid seosed ikka väga sassi. Üks asi siiski häiris. Nimelt see, et Henry nii salapäraseks jäi. Oleks tahtnud kohe rohkem selle tegelaskuju mõttemaailmas seigelda ja aru saada mis värk oli. Ega lõpp ka minu maitse järgi polnud. Eelistan konkreetsust mitte lahtisi otsi. Üldjoontes siiski meeldiv lugemine.
11. Imogen Kealey "Vabastamine", kirjastus Varrak 2020, 392lk. ⭐⭐⭐⭐⭐
Üle pika aja taas üks sõjaromaan, mis on kirjutatud tõsielubaasil ja räägib meile Nancy Wake'i elust ja natsivastasest võitlusest II maailmasõja ajal. Loodetavasti on mu alateadvus selle paariaastase pausiga rahunenud ja ma ei näe sel korral kurje saksa sõdureid unes.
Minnes nüüd raamatu juurde, siis ilmselgelt ei ole mul midagi halba öelda. Suisa neelan selliseid lugusid. Ladusalt kirja pandud ning sujuv lugemine. Loodetavasti ei anna järgnevad aastakümned võimalust selliste kangelaslugude tekkeks ja kirja panekuks.
Noh, märtsi esimesel päeval juba teame, et ilmselt ainest sellisteks lugudeks siiski tuleb...
12. Mark Edwards "Harakad", kirjastus Pegasus 2019, 304lk. ⭐⭐⭐
Ei jätnud kõige paremat muljet. Halb otseselt ei olnud, aga ei sümpatiseerinud just ka eriti. Eelmine Edwardsi raamat, mida lugesin oli palju pingelisem ja meeldejäävam. Harakad ei jää millegagi eriti meelde. Kui siis ehk sellega, et lõpp ei olnud traditsiooniliselt õnnelik. Kokkuvõtvalt: lugeda kannatab, aga midagi erilist ei ole.
13. Maria Lepmaa "Oled paremat väärt", kirjastus Hea Tegu 2019, 128lk. ⭐⭐⭐⭐⭐
Sügavamõtteline. Vajusin raamatusse väga sisse. Seda juhtub tegelikult harva, et nii kaasa kistud olen loost ja selle arengust. Lugu on lihtsasti loetav ja kaasa mõeldav, aga see mõte. Tegelikult on algusest peale teada, kuidas raamat ja Kerstini lugu lõppevad, isegi seda emotsiooni oskasin oodata, aga viimane lause lõi ikka kuidagi nii tugevalt ja valusalt. Lugesin seda lauset kohe mitu-mitu korda, sest see julm tõde niimoodi välja öelduna oli...rabav? Väga mõtlevapanev ja vajab isegi veidi seedimist enne kui suudan päriselt uude raamatusse süveneda.
14. Courtney Evan Tate "Need hämarad tunded", Ersen 2018, 344lk. ⭐⭐⭐
Mingi põnevus raamatus oli. Nii hästi tsipake. Aga minu jaoks oli seal üsna palju keerutamist ja pisut liiga palju erootikat, mida kirjeldati veidi liiga detailselt. Ilmselgelt ma ei ole moraalijünger, aga kui tekib soov lugeda pornograafilist materjali, leidub ka teisi lektüüre, mida sirvida. Seksuaalsed kirjeldused hõivasid liiga suure rolli minu jaoks. Aga ehk mõnda teist see ei häiri. Üsna kuiv ja väga rahulikult kulgev teos. Aa, mis veel häiris: mineviku ja oleviku vahel hüplemine. Issand kuidas mulle ei istu need raamatud, kus pean nii mitut joont meeles pidama. Lõpuks tundub kõik ainult üks suur segapudru mu peas.
15. Mailis Hudilainen "Minu Peterburi. Optimismi lühikursus", kirjastus Petrone Print 2014, 316lk. ⭐⭐⭐⭐
Selline täitsa okei lugemine. Üsna mitme Minu sarja raamatuga olen tundnud, et ei taha lugeda ja kisub tüütuks ruttu. Hudilainen suutis oma juhtumiste ja kirjutamisoskusega hoida mind huvitatuna pea lõpuni. Oma osa oli ilmselt ka sellel, et olen kõva kümme aastat tagasi Peterburis koolireisil käinud ja sain oma mälusoppides sobrada. Lõpuks ikkagi vajus veidi ära minu jaoks, aga üldmuljet see siiski liiga palju ei mõjutanud.
16. Jeanine Cummins "Ameerika pind", kirjastus Rahva Raamat AS 2021, 488lk.⭐⭐⭐⭐⭐
Oh issand jumal. Seda raamatut ei saa kirjeldada lihtsalt niisama, seda peab lugema. See oli kohutav ja tundeküllane ja täiesti segane. Korduvalt mõtlesin, et edasi lihtsalt ei suuda lugeda ja panen käest ära. See võis olla väljamõeldud lugu, inimesed ja juhtumid. Aga kui palju on täpselt selliseid päriselulugusid? Mnjah, lugege ja saage vapustatud.
01.03.2022
Veebruarikuusse mahtus seitse raamatut, milles oli 2276 lehekülge. Peaaegu oleks ühe raamatu veel suutnud ära mahutada, aga kord olin üksinda kõigis rollides, sest Raido oli pea 40kraadise palavikuga siruli ja siis jäin ise haigeks ning lihtsalt ei jaksanud raamatut kätte võtta. Selle asemel vahtisin lihtsalt tühjal pilgul telekat ja ootasin, millal paracetamol mõjuma hakkab :D
Aga ka seitse raamatut on täitsa tore number. Aasta peale teeb see 16 raamatut ja 4796lehekülge.
Uute lugemiselamusteni märtsikuu kokkuvõttes!
Kommentaarid
Postita kommentaar