133. Barbara Unell, Jerry Wyckoff "Armatsuse ja piiridega distsiplineerimine", kirjastus Pegasus 2021, 300lk. ⭐⭐
Issand halasta kui kuivalt see oli kirjutatud. Pole ammu ühtegi raamatut niimoodi konkreetselt läbi närinud. Palju asju kordus ja lõpuks oli ikka kõik sassis. Oleks võinud sarnased peatükid ja ühesugused soovitused koondada kokku ja muuta raamat vähemalt 100lk lühemaks. Ausalt, on nii palju paremaid raamatuid, millest saada nippe ja trikke, ilma seejuures igavusse ära surres.
134. Tyler James "Minu Amy. Elu, mida jagasime", kirjastus Varrak 2022, 320lk. ⭐⭐⭐
Ma ei oska öelda, mida ootasin. Aga mitte seda tunnet, nagu tahaks autor lihtsalt rahaks teha oma teadmised Amy kohta. Usun täiesti, et nad olid lähedased ja üksteisele olulised, aga kuidagi jäi selline mekk juurde, et ...jah. kui Avicii kohta lugesin, oli tunne teine, aga siin.. ah las see jääda. Usun, et see on oluline osa laulja elust, aga oleks tahtnud midagi rohkemat.
135. David Foenkinos "Delikaatsus", kirjastus Tänapäev 2013, 173lk. ⭐⭐⭐⭐⭐
Ühe armastuse surma ja uue armastuse leidmise lugu. Iseäralik alatoon. Mulle meeldis autori kirjutamise stiil ja seda raamatut lugeda. Midagi üleliigset ei olnud, kõike parasjagu.
136. Kahtleen Smith "Ärevuse nähtamatud ahelad", kirjastus Väike Vanker 2022, 262lk. ⭐⭐⭐⭐⭐
Mulle meeldis, et raamatus olid lihtsad ja inimlikud näites. Mulle meeldis, et siin ei olnud palju keerulisi sõnu, mille vahelt tuleb tuttavaid fraase otsida. Mulle meeldis, et see näitas ärevust inimliku asjana, millega saab tegeleda.
137. E. A. Jameson "Miljonid ei millestki", kirjastus Leguar Capital 2019, 216lk. ⭐⭐⭐
Silmaringi laiendamiseks tore raamat. Inspiratsiooni siiski ei saanud ja üsna mitu asja häiris lugedes. Näiteks see, et mõned laused olid nii pagana segased ja pärast 15x üle lugemist andsin lihtsalt alla ning sujuvalt liikusin edasi. Vahel oli lõike, mis lihtsalt ... olid. Nagu sisutäide, et lihtsalt lehekülgede arvu täis saada. Aga jätkuvalt, silmaringi veidi ikka avardas.
138. Marianne Suurmaa "Minu Saksamaa. Kirju lapitekk", kirjastus Petrone Print 2016, 304lk. ⭐⭐⭐⭐
Mulle meeldis. Mitte nii palju, et panna viis tähekest, aga piisavalt. Kunagi olen käinud kooliga Baierimaal ja nii tuli silme ette, mis tookord näha sai. Hoopis teine tunne lugeda, kui film silme ees lahti kerib. Väga meeldis, et autor oli kenasti tasakaalu saanud isiklikud kogemused ja riigi tutvustuse. Jubedalt häirib, kui selle sarja raamatud on rohkem turismibrožüür, kui aus sissevaade autori kogemusse.
139. Ekke Lainsalu "Kuidas jõuda müügis tippu?", kirjastus OÜ Müügitreeningute Keskus 2015, 279lk. ⭐⭐⭐⭐
Ma küll ei plaani hommepäev karjäärimuutust ette võtta, aga mine sa hullu tea, mis kunagi juhtuda võib.. Müügiinimesele kindlasti tänuväärt lektüür, mida tudeerida ja enda kasuks tööle panna. Jutt oli arusaadavas keeles ja minusugusele samuti hästi mõistetav. Aga ütleme nii, et kobe lugemine. Neli tärni selle eest, et äkki leian mõne konkurendi teose, mis võib veel terviklikum olla 🤭
140. Kristel Halman "Minu Tšehhi. Parajad švejkid.", kirjastus Petrone Print 2017, 304lk. ⭐⭐⭐⭐⭐
Taas üks tore Minu sarja raamat, mida oli tore lugeda. Paras annus nalja ja tõsielu segatuna argipäeva ja faktidega. Kõike oli täpselt parasjagu.
141. Catherine Ryan Howard "56 päeva", kirjastus Ühinenud Ajakirjad 2022, 400lk. ⭐⭐⭐⭐⭐
Need 400 lehekülge lugesid ennast ise läbi, jumala ausalt! Ääretult kaasakiskuv lugemine ja huvi püsis lõpuni välja. Hoolimata sellest, et mingit tohutult põnevat lõppu nagu polnudki. Plusspunktid ka hea suure kirjafondi eest, minusugune pensionieelik ei kannata enam väga väikest trükki, mis nägemist kurnab.
142. JP Delaney "Eelmine tüdruk", kirjastus Varrak 2017, 325lk. ⭐⭐⭐⭐
Lugemiseks väga huvitavalt kirja pandud raamat. Põnevus oli õhus ja käest oli väga keeruline ära panna. Mis mulle ei meeldinud, oli raamatu lõpp. See jäi minu jaoks kuidagi poolikuks. Aga muidu hea idee ja teostus.
143. Sigrid Suu-Peica "Minu Horvaatia. Varjupaik kotkasaarel", kirjastus Petrone Print 2010, 256lk. ⭐⭐⭐⭐⭐
Jällegi üks tore minu sarja raamat. Horvaatia on minu jaoks täiesti võõras riik, seega oli põnev avastada riigi ja rahva kohta. Mõnusalt tasakaalus kirjatükk, mis võtab endaga kaasa ühele unustamatule seiklusele. Mini jaoks oli ägedaks juhuseks, et eelmine Minu sarja raamat oli Tšehhist, kus räägiti pasteediturismist, ning sama oli välja toodud ka Horvaatia raamatus. Äge äratundmine ja kokkusattumus.
29.11.2023
Homme ükski raamat läbi ei saa, seega kokkuvõtte aeg! Novembris sain läbi 11 raamatut, milledes oli 3139 lehekülge. Aasta peale teeb see kokku 143 raamatut ja 44782 lehekülge. Endiselt olen üllatunud, kui suureks on need numbrid paisunud sel aastal 🤭 järgmisel korral panen oma selle aasta saavutuse eelmise aastaga joonele (vahepeal saab muidugi ka ühe eraelulise aasta kokkuvõtte), aga endal on küll juba põnev.
Aga egas midagi, nautige jõulukuud ja pidustusi ning ärge unustage vahel ka heas raamatut endale seltsi võtta.
Kommentaarid
Postita kommentaar