1. Lia Louis "Kallis Emmie Blue", kirjastus Rahva Raamat 2021, 351lk. ⭐⭐⭐⭐⭐
Lollakalt imal ja nõme armastusromaan, mis oli oma olemuselt nii ettearvatav, aga mida sellegi poolest jumaldasin! Vahepeal võttis pisara silmanurka, siis suu muigele, siis jälle olid Emmie ja Elioti tunded nii tuttavad. Oh, see hetk, kui aasta esimene raamat on vägevalt mõnus lugemine. Ja kui mõni selline lugu tekitab igavust, siis siin olin täiesti lummuses.
2. Daniel Vaarik "Vapilõvi", Levila 2022, 170lk. ⭐⭐⭐⭐⭐
Kersti Kaljulaid presidendina inimlikus võtmes. Ei olnud tegemist kiidulauluga, vaid realistliku vaatega ühe inimese tööellu. Mulle meeldis - nii president Kaljulaid kui ka kõnealune dokumentaalromaan.
3. Taavi Turk "Minu Taani. Eesti viiking trussikuid õmblemas", kirjastus Petrone Print 2022, 200lk. ⭐⭐⭐⭐
Iseenesest ei olnud kõige hullem Minu sarja kirjatükk. Midagi siiski jäi minu jaoks puudu. Eluolust Taani ülikoolis oli tore lugeda, aga Taani ise jättis üsna külmaks. Õnneks seda osa palju ei olnud. Samuti tundus, et autor ise ei ole üldse rahul ei Taani riigi ega õpingutega või tööalase arenguga. Täiega negatiivne vibe õhkus mulle sealt. Sissetulekuga töötutele oli ta siiski rahul. Aga vabalt võib olla ka see, et teen autorile lihtsalt liiga..
4. Jon Ronson "Ah et sind on avalikult häbistatud", kirjastus Hea Lugu 2017, 239lk. ⭐⭐⭐
Mind raamat ei kõnetanud. Lootsin saada mingit huvitavat ja sidusat juttu, aga minu jaoks oli siin üks paras pudru ja kapsad. Näitelood olid iseenesest põnevad - mind paeluvad tõsielul põhinevad lood. Kõik muu jättis üsna külmaks. Autori mõte lohises kohati nii pikaks, et lõpuks polnud enam algus meeles. Vahepeal hakkasin mõtlema, et olen ise ohmakas, aga siis tuli meelde, et teised vähe keerukama sõnastusega teosed pole sellist mõtet veel tekitanud. Heietan siis lootust, et asi oli lihtsalt minu ja raamatu vahelise sobimatusega.
5. Henry Miller "Vähi pöörijoon", kirjastus Tänapäev 2006, 307lk. ⭐
Issarist, mida ma just lugesin. Alustuseks - mõistan miks see raamat aastaid keelatud oli. Ma ei ole just veenuse verstapost, aga silmad hakkasid juba verd jooksma lõpuks. Üldse mitte minu tassike teed. Üle pika aja üks neist raamatutest, mille lihtsalt tahtejõuga läbi lugesin, sest oman kiiksu, mis ei lase pooleli jätta ühtegi teost. Räigelt igav, järge ei jaksanud pidada. Iga kord, kui lugemisest pausi tegin, oleks nagu esimest korda kätte võtnud, sest mitte muhvigi polnud meeles varasemast. Ko-hu-tav.
6. Torey Hayden "Tiigri tütar", kirjastus Koolibri 2012, 261lk. ⭐⭐⭐⭐⭐
Nii valus raamat, aga õnneks hea lõpuga. Jätkuvalt arvan, et päriselu lood on karmid ja raputavad. Aga neid on vaja, väga vaja. Ühest küljest näitavad need, mis meie ühiskonnas toimub, viitab valupunktidele. Teisest küljest jälle annab lootust ja inspiratsiooni. Ja lootus on vahel nii väga vajalik.
7. Kene Vernik "Hea une teejuht", kirjastus Pilgrim 2019, 224lk. ⭐⭐⭐⭐⭐
Informatiivne ja arusaadav. Lükkasin lugemist pikalt edasi, sest kartsin, et see on üks igav lugemine, aga võta näpust. Kene on kirjutanud unest hoopis põnevalt. Olen igal juhul rahul, et kätte võtsin - jälle natuke targem.
8. Ann Cleeves "Kulutuli", kirjastus Varrak 2020, 334lk. ⭐⭐⭐⭐
Selline ninnunännu poolpidune krimka, nagu eelnevad seitse osa. Mitte otseselt halb, põnevust ikka pisut oli. Aga mulle endiselt passib rohkem Skandinaavia krimi, mis paneb judisema. Raamatu lõpp iseenesest oli veidi ootamatu. Aimasin, et süüdlane on Emma tööandja perekonnast, aga kes täpselt, oli üllatus. Õnneks autor liiga palju vihjeid ei andnud.
9. John Marrs "Üks ja ainus", kirjastus Turdus 2022, 392lk. ⭐⭐⭐⭐⭐
Oo, see oli põnev lugemine. Kuidagi omamoodi. Paeluv. Üldiselt mind häirib, kui jutt hüppab ajateljel või erinevate tegelaskujude vahel, aga huvitaval kombel, siin see mind ei seganud. Raamat tõmbas mind endasse ja peaaegu olin valmis unetunde lugemisele ohverdama.
10. James Redfield, Carol Adrienne "Taevane ettekuulutus. Kogemuslik teejuht", kirjastus Pilgrim 2008, 349lk. ⭐⭐
Tore kokkusattumus, et raamatu eessõna on kirjutatud minu sündimise päeval. Sellega rõõm ka piirdus. Annab tunda, et paljud asjad, mis 30aastat tagasi olid vaid unistus, on nüüd igapäevased. Mul oli seda igav lugeda. Ei mingit vaimustust, pigem unejutt.
11. Rebecca Serle "Viie aasta pärast", kirjastus Rahva Raamat 2022, 285lk. ⭐⭐⭐⭐⭐
Üks armas ja emotsioone pakkuv raamat. Kui lugesin kaanelt sõna armastuslugu, tuli kerge oksemaik suhu. Ma ei kannata üldse neid üdini armsaid ja roosamannaseid naistekaid. Aga see ei olnud üldse selline. Kirjeldaksin raamatut hoopis nii: realistlik igapäevaelu, mis vahel on ootamatu, siis jälle ilus, valus ja kibemagus.
12. Sarah Pearse "Kuurort", kirjastus Helios 2023, 352lk. ⭐⭐⭐
Algus oli paljulubav, pöördeid oli omajagu, aga teostus jäi ikkagi lõpuks minu jaoks lahjaks. Kuidagi veniv ja tüütu üldmulje. Autor oleks võinud veidi aega ja ruumi säästa ning raamatu poole lühemaks kirjutada.
13. Simon Beckett "Surma keemia", OÜ Krimiraamat 2022, 334lk. ⭐⭐⭐⭐
Parem kui eelmine loetud raamat, aga ikkagi jäi väheks. Selline veniv ja suurema pingeta. Oli mitmeid hetki, mil hakkas asi huvitavaks minema, aga siis ikkagi vajus ära. Olen nendest Skandinaavia krimidest ikkagi nii rikutud, et ei suuda rahulikumat kulgemist vist enam nautida.
14. Karsten Dusse "Eneseabimõrvad", kirjastus Tänapäev 2020, 314lk. ⭐⭐⭐⭐⭐
Tõesti rahustav krimi. Naersin üsna palju lugemise ajal. Just seetõttu, et krimi peaks üldiselt olema veidi hirmutav ja dramaatiline. Segatuna eneseabi ka kohaloluharjutustega, sai kokku selline kompott, mis mõjus huumorina. Tõsiselt mõnus lugemine vahelduseks (ja ärgem siis unustagem igal hetkel kohal olla).
15. Fredrik Backman "Võitjad", kirjastus Varrak 2023, 599lk. ⭐⭐⭐⭐
Mulle meeldib Backman. Mulle meeldib ka Karulinna triloogia. Aga paraku, nagu kipub ikka juhtuma, lähevad osad järjest kehvemaks. Jah, see oli hea lugemine. Palju emotsioone, pisaraid. Üldiselt ma ei nuta raamatuid lugedes aga Backman kohe oskab sõnu seada nii, et pisarakanalid saavad tööd. Samas tundus üsna tihti, et pea 600 lehekülge suuri tundeid on palju seedida.
16. Sandie Jones "Teine naine", kirjastus Rahva Raamat 2023, 367lk. ⭐⭐
Üsna igav ja ajule valulik lugemine. Midagi põnevuse laadset toimus alles raamatu neljal viimasel leheküljel. Ja kui autor tänas, et tal paluti lehekülgi juurde kirjutada, siis minu poolest oleks võinud täitsa mõned lehed vähem olla. Emily oli raamatus nii opakalt naiivne ja Pammie ka täitsa..omamoodi kuju. Ütleme nii, et see raamat läks mu põhimõtetega ja isikuomadustega nii vastuollu, et ei oskagi midagi head välja tuua.
17. Annie Ernaux "Koht", kirjastus Tänapäev 2023, 72lk. ⭐⭐⭐⭐⭐
Lühike ja tabav. Lugu on täiesti aktuaalne ka tänapäeval - milline vanem ei tahaks näha, et lapsel läheb paremini, et ta saavutab rohkem? Milline vanem ei ole lapsest kaugenenud täiskasvanuea algul? Milline laps ei ole tundnud, et vanemad teevad häbi, temast ei saada aru? Milline laps ei ole arvanud, et on ise kõige targem? Ja milline laps kõige lõpus ei ole kohutavalt igatsenud oma surnud vanemat?
18. Maria Kupinskaja "Minu Alaska. Kasvatamas kelgukoeri ja iseennast.", kirjastus Petrone Print 2008, 256lk. ⭐⭐⭐⭐
Ladusalt kirjutatud, hea lugeda. Kuna inglise keel on suus, polnud ka (koha)nimed mingi eriline kunsttükk. Kelgukoerad ja Alaska on raamatuna huvitav lugemine, samas midagi nagu ikkagi veidi jäi puudu. Ma ei oska öelda, mis täpselt. Ju see säde minu ja raamatu vahel.
30.01.2024
Nonii, saabki aasta esimese kuu lugemiselamused kokku võtta. Pooleliolev raamat ilmselt homse jooksul läbi ei saa ja mis siin ikka venitada.
Olen super üllatunud, et sain läbi 18 raamatut! Polegi vist varem ühegi kuu lõikes nii palju läbi lugenud. Lehekülgi tuli kokku 5406. Rääkides lehekülgede arvust, siis ilmselt jäävad jaanuarikuusse selle aasta kõige paksem (599lk) ja kõige kleenum (72lk) raamat.
Natuke naltsi ka: olen raamatukogus, ilmselgelt, püsiklient. Nüüd sattus nii, et kaks päeva järjest viisin kaks raamatut tagasi. Raamatukoguhoidja naeris, et kas mul kogu aeg on ööpäevas kaks raamatut või? Oskasin vaid häbelikult vastata, et see eriti õhuke ju peaaegu polegi raamatu mõõtu. 😅
Igatahes, toredaid lugemiselamusi ja kohtume veebruari lõpus! (Kus number ilmselt jääb kõvasti väiksemaks, sest pool kuud on juba umbe bookitud igasuguste võistluste ja sünnipäevadega. Ei, mitte minul, lastel. Neil suurem seltsielu ja hobitegevus. Meie oleme lihtsalt stilistid, logistikud, ostjad ja autojuhid 😃
Kommentaarid
Postita kommentaar