19. Vahur Laiapea "Ukraina päevikud", Postimehe kirjastus OÜ 2023, 279lk. ⭐⭐⭐⭐⭐
Ilmselgelt on juba pealkirjast aru saada, millest raamat räägib. Ilmselgelt ei ole põhjust üldse täpsemalt midagi kirjeldada. Kes tahab see loeb. Emotsioone on palju, üldiselt mitte positiivseid, jällegi, ilmselgelt. Anda hinnangut on samuti tänamatu - juttu on ju siiski teiste inimeste kannatustest. Aga annan siiski viis tähekest. Eelkõige selle eest, et tegemist on ajaloo talletamisega, mis on oluline. Et ei unustataks.
20. Freida McFadden "Koduabiline", kirjastus OÜ Krimiraamat 2022, 329lk. ⭐⭐⭐
Loetav, aga vaimustust ei tekitanud. Ei saa nõustuda raamatu kaanega, mis ütleb, et tegemist on põnevikuga, mida on raske käest panna. Enamik raamatust lihtsalt keris üht ja sama joru ning viimaseks vaatuseks olin lõputult kurnatud sellele eelnevast. Ega ei jaksa mitukümmend lehekülge järge hoida samal draamal. Jah, lõpplahendus oli huvitavam, aga ei saa öelda, et ootamatu. Pingest jäi puudu.
21. Hal Elrod "Imede hommik", kirjastus Million Mindset OÜ 2017, 184lk. ⭐⭐⭐⭐
Ei väsi kordamast, et mingist hetkest sisaldavad kõik eneseabi raamatud täpselt sama sisu veidi teises kastmes. Aga aeg-ajalt on hea põhitõed meelde tuletada. Lühikokkuvõte: ärka vara, ole tänulik, tegele enese arendamisega, mediteeri, loe afirmatsioone ja liigu. Pikemalt loe raamatust.
22. Kadi Georg "Absurdist armumiseni", kirjastus Tete dor OÜ 2022, 176lk. ⭐⭐⭐⭐⭐
Üks omamoodi põnev reisilugu. Mulle väga meeldis, et see ei olnud selline turismiteatmik, vaid autor jagas ehedalt oma kogemust Egiptuses elamisest ja töötamist. Neid absurdilugusid olen varemgi kuulnud ning palju oli tuttavat. Muigama ajas ikkagi.
23. Donatella Di Pietrantonio "Arminuta. Tüdruk, kes tuli tagasi", Päikese kirjastus 2022, 208lk. ⭐⭐⭐⭐⭐
Jälle üks omamoodi lugu elust ja sellega seotud valust. Perekonnad on ühed keerulised üksused ja see on üks keeruline lugu lapsest, keda alguses tahtsid kõik ja hiljem mitte keegi. Samas ei saa öelda, et kõik muud tegelased ümber Arminuta oleksid olnud südametud.
24. Jaan Aru "Ajust ja arust", kirjastus Argo 2019, 159lk. ⭐⭐⭐⭐⭐
Taas üks asjalik ja maakeeles raamat inimese ajust ja selle toimimisest. Tõesti põnev lugemine. Võib vist öelda, et lühike aga lööv.
25. Teele Rebane "Minu Hongkong. Veel õli tulle!", kirjastus Petrone Print 2021, 248lk. ⭐⭐⭐⭐⭐
Selliseid raamatuid lugedes, avastan end tihti mõttelt, et mis sõjardist revolutsionäär eelmises elus küll olin. Põnev on noh. Valus muidugi ka ja selle raamatu viimane peatükk oli eriti hinge minev. Polnud mingi tavaline peo ja pillerkaare raamat - pigem ikka kärtsu, mürtsu ja madina.
26. Elena Ferrante "Kadunud tütar", kirjastus Varrak 2023, 151lk. ⭐⭐
Üsna...mitte huvitav. Mulle jäi arusaamatuks, mis oli selle raamatu mõte ja põhjus kirjutamiseks. Saan aru, et siin peaks olema taga mingi sügavam idee, aga.. mis kättesaamatu, see kättesaamatu. Mind ei kõnetanud.
27. Amanda Prowse "Puhtalt lehelt", kirjastus Pegasus 2022, 320lk. ⭐⭐⭐
Peredraamat sai küll. Ja lahendus oli nii ninnu nännu, kui arvasin. Kõige igavam raamat ei olnud, aga vapustavalt põnev ka mitte. Sõbrale ei soovitaks, aga ma pole ka erilist roosamanna usku, kui asi puudutab lugemist.
28. Christy Lefteri "Aleppo linna mesinik", Postimees kirjastus 2021, 304lk. ⭐⭐⭐⭐⭐
Painav tõesti, nagu esikaas lubab. See aasta on viinud mind rändama nii mitmele rajale, mis on palistatud sõja ja vägivallaga, et lihtsalt kurb on. Jah, tegemist on ilukirjandusliku teosega, aga aines on pärit autori kogemusest, kui ta töötas pagulaslaagris vabatahtlikuna. Ehk et jah, maailm on julm.
29. Anna Gavalda "35 kilo lootust", kirjastus Koolibri 2021, 79lk. ⭐⭐⭐⭐
Noortele vast läheb peale küll. Juhtmõte? Kõik on võimalik, kui ise usud ja pingutad. Keeleliselt väga lihtne, mis pani mind mõtlema... kas.. tänapäeva noored ei jaksa enam üldse mõelda? Tõesti väga-väga lihtne. Aga mis sest ikka, ma teise aja laps ja ilmselgelt mitte sihtgrupp. Õnneks minusuguse vanuri jaoks hea suure kirjaga tunniaja lugemine.
30. Phyllida Law "Märkmed minu ämmale", kirjastus Argo 2022, 111lk. ⭐⭐⭐
Omamoodi armas lugemine. Raamat on sõna-sõnalt pealkiri. Tegemist ongi autori märkmekirjadega ämmale. Kas neist oleks pidanud raamatu kokku panema? Ütleksin, et pigem mitte. Võõra jaoks ei tähenda need ülestähendused just palju.
31. Nicci French "Sinine esmaspäev", kirjastus OÜ Krimiraamat 2022, 354lk. ⭐⭐⭐
Loetav, aga vaimustusest õhku ahmima ei pannud. Mulle meeldis, et loo keskmes olev psühhoterapeut oli üks isemoodi tegelane. Külm ja hooliv ühekorraga. Samas tuleb viimasel ajal nii palju selliseid põnevikke, kus lahendajaks on hoopis keegi teine või kolmas, mitte politsei. Iseenesest ei ole halb, aga lõpuks ka natuke tüütu.
32. Kai Aareleid "Linnade põletamine", kirjastus Varrak 2016, 327lk. ⭐⭐⭐⭐⭐
Mõni raamat kohe läheb hinge. See siin samuti. Seal ei olnud suuri draamasid, oki ainult ühe tegelase elu minevikus ja olevikus. Mis õigesti kirja pannes poeb lugeja sisse ja teeb seal endale pesa. See siin juhtuski, et ühe väljamõeldud tegelase elu ilu ja valu puges mu sisse. Soovitan, kogu südamest.
33. Chris Carter "Krutsifiksimõrvad", kirjastus OÜ Krimiraamat 2023, 365lk. ⭐⭐⭐⭐⭐
Siin oli küll põnevust! Kohati rohkem, kui vajagi. Joona Linnale küll järgi ei jõua, aga palju puudu ka ei jää. Üldiselt jätavad Suurbritannia krimid üsna külmaks, aga see Carter pakub Skandinaavia krimile hüva konkurentsi. Ülimalt kaasahaarav, aga kohati ülimalt rõvedate kirjeldustega. Aga ei, ladus lugeda (kui kõik need musttuhat erinevat nime välja jätta) ja hoiab enda kütkes.
34. Oliver Sacks "Mees, kes pidas oma naist kübaraks", kirjastus Tänapäev 2003, 292lk. ⭐⭐
Võiks olla põnev teema ja lugemine. Mulle üldiselt meeldivad tõsielu lood. Aga see oli nii kuiv ja igav ning segatud erialase keelega, et lugemine oli paras peavalu. Pool juttu oli nii keeruliselt kirjapandud, et lauseid lugesin mitu korda üle, enne kui aru sain. Seega jah, loe ainult siis, kui mõistad neuroloogide žargooni.
35. Amy Harmon "Mida tuul teab", kirjastus Rahva Raamat 2021, 423lk. ⭐⭐⭐⭐
Armastusloona loetav. Veidi roosamanna segatud väga lendava fantaasiaga, mis jäi mulle kättesaamatuks. Ma muidugi pole hetkel ka ülepeakaela armunud. Äkki siis oleksid teised emotsioonid. Kui võtta seda kui lugu, mis kajastab minevikku ja seal elavaid inimesi, siis ainult kiidusõnad. Südamlik, kurbust tekitav. Võiks isegi öelda, et nostalgiline.
36. Kaisa Masso "Minu Portugal. Igatsedes kadunud aega.", kirjastus Petrone Print 2015, 246lk. ⭐⭐⭐
Keskpärane lugemine. Portugali tutvustav osa oli eeskujulikult esitatud. Oleks nagu turismivoldikut lugenud. Puudu jäi see isiklik faktor, mis oleks loo huvitavamaks muutnud. Isiklikku küll oli, aga see jäi pinnapealseks ja kaugeks.
28.02.2024
Kuna homme ei ole aega kokkuvõtet teha, siis paneme veebruari täna purki ära 🙂
Teist kuud järjest lugesin läbi 18 raamatut. Kokku siis kahe kuuga...36.
Lehekülgi oli sel kuul siiski vähem, 4555. Jaanuariga kokku teeb see 9961lk.
Ei teagi kas olla enda üle uhke või tunda muret. Oh well, eks siis annan teada, kui välja mõtlen.
Seni nautige veebruari kollaaži ja uute elamusteni märtsis!
Kommentaarid
Postita kommentaar