55. Toimetaja Äli Leijen "Kaasav haridus", Tartu Ülikooli kirjastus 2024, 447lk. ⭐⭐⭐⭐⭐
Tohutult informatiivne ja detailirohke, nagu üks õpik olema peab. Ametialane sõnavara laienes hoolega ning juba jagan millimeeter rohkem "matsu". Uute teadmiste saamine on meeletult äge, isegi kui see toimub omal käel tudeerides. Nagu pealkirjast võib järeldada, keskendub raamat kaasavale haridusele, mis on hetkel haridusmaastikul meeletult suure tähtsusega. Väga asjalik lektüür koolitöötajatele, kes igapäevaselt peavad nõuete ja reeglite vahelt oma teed läbi murdma.
Tooksin välja ka selle, et see pole kindlasti "ühe õhtu lugemine". Kõik vajab seedimist, töötlemist ja enda jaoks mõtestamist.
56. Arnaldur Indridason "Klaasikamber", kirjastus NyNorden 2011, 318lk. ⭐⭐⭐⭐
Huvitav aga lahja. Põnevust oli, liinid olid head ja lõpuni välja püsis ka salapära, aga vürtsi jäi väheks. Lugu ise kulges kiiresti ja lugemine läks veelgi kiiremini. Siin täiesti tegu "ühe õhtu lugemisega".
57. Tina Frennstedt "Viimane foto", kirjastus Eesti Raamat 2024, 354lk. ⭐⭐⭐⭐
Lugeda kannatas, põnevust oli nagu ka ja pahalast ära ei suutnud arvata, kuigi üsna ruttu oli aru saada, kellega kogu lugu seotud on. Hoolimata positiivsetest külgedest jäi ikkagi midagi puudu. Algus ja keskosa olid pisut aeglase kulgemisega võrreldes lõpuga ja seetõttu läks lugemine kohati raskelt. Lihtsalt ei tõmmanud kaasa. Samas ei tunne ka seda, et oleks lihtsalt aega raisanud.
58. Tina Baker "Puhasta mind patust", kirjastus Ühinenud Ajakirjad 2024, 383lk. ⭐⭐⭐
Ajaviiteks kõlbab lugeda küll. Kas ta oli ka mingi hea lugemiselamus? Pigem mitte. Sisu oli selline enam-vähem, aga tempo üsna olematu ja liinid pigem nõrgad. Lõppu ka pigem ei olnud. Jättis tugeva lõpetamatuse tunde. Ilmselt üks nendest lugudest, mille kohta aasta pärast ei mäleta, et oleks lugenud.
59. Pamela Anderson "Armastusega, Pamela", kirjastus Varrak 2023, 234lk. ⭐⭐
Läheb listi pealkirjaga "Miks ometi lugesin". Lootsin midagi ... põnevamat. Eeldasin, et maailmaklassi kuulsusel on palju, mida öelda: kuidas ta jõudis tippu; mis paneb hinge helisema ja südame põksuma; millised tarkuseterad temaga kaasa rändavad; millised hetked on teda raputanud jne. Eeldasin, et raamatus on..sügavust. aga ega ei olnud. Oli hoopis palju pealiskaudset. Kõigest oleks justkui räägitud, aga sujuvalt üle libisedes. Ehk et ega rohkem teada ei saanud, kui internetist saaks lugeda.
60. Matthew Perry "Sõbrad, kallimad ja suur hirmus asi", kirjastus Tänapäev 2022, 286lk. ⭐⭐⭐⭐
Kes siis Chandlerit ei tea...
Siin oli sügavaid mõtteid, eneseanalüüsi ja sissevaadet iseendasse. Aga oli ka huumorit, nii näpuotsaga. Me kõik teame, kuidas Matthew lugu lõppes, aga siit saad teada, miks ja kuidas see algas.
61. Edgar Krull "Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat", Tartu Ülikooli Kirjastus 2018, 743lk. ⭐⭐⭐⭐⭐
Otsustasin, et puhkus on parim aeg, mil ennast sellest raamatust läbi närida ja sügiseks natuke baasteadmisi koguda. Infot on seal palju, aga õnneks on taas tegemist õpikuga, mis tähendab, et seletused on asjakohased, kergesti mõistetavad ja loogilised. Kuna see on väga mahukas ja informatiivne, ei ole kiiresti lugemine võimalik. Vaja on filtreerida, süstematiseerida ja lasta mõtetel settida seoste kujunemiseks. Aga väga silmaringi rikastav lugemine.
62.Margit Prantsus "Minu Iisrael. Kuidas tõlkida sabatit", kirjastus Petrone print 2017, 279lk. ⭐⭐⭐⭐
Raamat oli ladus ja meeleolukas. Annab kena ülevaate Iisraelist ja tema inimestest. Rõhutan siinjuures, et juttu on raamatust, mitte poliitikast. Ka autor ise tõi lõppsõnas välja, et see tahk on teadlikult välja jäänud ja mul on selle üle hea meel. Sai kogeda seda ehedat kogemust. Lõpuosa kiskus natuke liiga...kinnismõtteliseks minu jaoks, aga see on juba minu probleem. Iseenesest on ju tore, kui inimesel on kirge mõne temaatika vastu ja Margitil jätkub kirge Iisraeli ja judismi jaoks.
63. Viktoria Ladõnskaja "Lasnamäe valge laev", kirjastus Petrone Print 2013, 134lk. ⭐⭐⭐⭐
Mulle meeldis ladus kirjastiil. Ja võimalus samastuda. Enamiku elust Tapal elanuna tuli nii mõnigi stereotüüp ja juhtum meelde. Minu nooruses enam sellist möllu küll ei olnud, aga venna noorusest mäletan mitut sinist silma.. Minu pubeka-aastate põhiline stereotüüp oli, et kuidas te seal vanglas küll elada saate (sest erikool) ja issand siin saab eesti keeles ka rääkida? (ma ei oska siiani teed juhatada või asjalikku vestlus pidada vene keeles). Aga lugejana puudus eriline mõte, sest polnud nagu ei algust ega lõppu. Need on Ladõnskaja jaoks kindlasti olema, sest tegemist on tema looga. Aga kõrvalseisja jaoks on need lihtsalt mingid seigad, mis kunagi juhtusid kellegi teisega ja sidet ei tekita.
31.07.2025
Uh, jälle üks kuu mööda saanud. Üllatav kui kiiresti see aasta läheb. Juuli on olnud, ühest küljest, täiesti igav. Ja teisest küljest nii tegus ja uuele sihitud, et tulevikus ilmselt mõtlen, kuidas see kõik ühele kuule mahtuda jõudis. Aga jõudis. Ja jõudsid ka üheksa loetud raamatut 3178 leheküljega. Seitsme kuu peale teeb see 63 teost ja 18 749 lehekülge.
Näeme augusti lõpus!
Kommentaarid
Postita kommentaar