87. Osho " Mindfulness. Teadvelolek tänapäeva maailmas. Kuidas teha meditatsioonist oma igapäevaelu osa? ", kirjastus Pilgrim 2017, 287lk. ⭐️⭐️ Nii nagu lohiseb raamatu pealkiri, lohises ka lugemine. Nii palju hetki, mil oleks tahtnud vaielda ja arutleda. Teadvelolek on väga huvitav ettevõtmine, aga selle raamatu kastmes natuke liiga huvitav. Mulle jäi pähe pidama mõte, et elus annab kõike, ka vaimsust, teadvelolekut ja meditsiooni, edasi anda nii, et lugedes ei hakka aju valutama. Aga võib ka olla, et mu meeled ja teadvus lihtsalt ei olnud valmis. 30.11.2025 November oli väga...töine. Ja kuna kõike muud oli väga palju, siis raamatud sinna vahele ei mahtunud. Läbi häda õnnestus läbi saada üks õnnetuke, mis lippu kõrgel hoiab. Mis tähendab siis seda, et november lõppeb numbritega 1 ja 287lk, mis aasta peale teeb 87 raamatut ja 25 631 lehekülge. Loodetavasti tuleb detsembris natuke rohkem vaba aega ja sisukam postitus.
Raamatud seisavad riiulitel. Nagu sõnad, mis on juba öeldud, aga tahaksid uuesti kuuldud saada. Valgus tuleb aknast sisse iga päev isemoodi. Vahel ilma varjuta, vahel katkestusteta. Vahel ei tule üldse. Akna ees on kardinad. Mitte selle jaoks, et hoida valgust väljas, vaid selle jaoks, et hoida valgust sees. Hoidmaks valgust, mis lubab lugeda, teha märkmeid, mõelda ja tunda sügiskaamoses end hubasemalt. Mõnikord, üksi teetassi taga istudes, läheb pilk aknale. Vaatlen ja mõtisklen, milline see sisemist valgust hoidev aknakate võiks olla. Pehme või kare? Sirge või kroogitud? Pikk või lühike? Valida on keeruline. Kardinad ei ole vaid riie, see on otsus, mis aitab maailma eest peituda või nähtavaks saada. Otsus, mis aitab lasta valgust sisse või välja. Raamatud ja öeldud sõnad vaikivad endiselt, kui heietan filosoofilisi mõtteid aknakatete üle. Võib olla ei olegi vaja midagi ette panna või vahetada. Ehk oleks lihtsalt vaja rahu teha oma valguse, pimeduse, soojuse ja külmusega. Aga eh...