Nii me siin elame

87. Osho " Mindfulness. Teadvelolek tänapäeva maailmas. Kuidas teha meditatsioonist oma igapäevaelu osa? ", kirjastus Pilgrim 2017, 287lk. ⭐️⭐️ Nii nagu lohiseb raamatu pealkiri, lohises ka lugemine. Nii palju hetki, mil oleks tahtnud vaielda ja arutleda. Teadvelolek on väga huvitav ettevõtmine, aga selle raamatu kastmes natuke liiga huvitav. Mulle jäi pähe pidama mõte, et elus annab kõike, ka vaimsust, teadvelolekut ja meditsiooni, edasi anda nii, et lugedes ei hakka aju valutama. Aga võib ka olla, et mu meeled ja teadvus lihtsalt ei olnud valmis.  30.11.2025 November oli väga...töine. Ja kuna kõike muud oli väga palju, siis raamatud sinna vahele ei mahtunud. Läbi häda õnnestus läbi saada üks õnnetuke, mis lippu kõrgel hoiab. Mis tähendab siis seda, et november lõppeb numbritega 1 ja 287lk, mis aasta peale teeb 87 raamatut ja 25 631 lehekülge. Loodetavasti tuleb detsembris natuke rohkem vaba aega ja sisukam postitus.

Raamatud seisavad riiulitel. Nagu sõnad, mis on juba öeldud, aga tahaksid uuesti kuuldud saada. Valgus tuleb aknast sisse iga päev isemoodi. Vahel ilma varjuta, vahel katkestusteta. Vahel ei tule üldse. Akna ees on kardinad. Mitte selle jaoks, et hoida valgust väljas, vaid selle jaoks, et hoida valgust sees. Hoidmaks valgust, mis lubab lugeda, teha märkmeid, mõelda ja tunda sügiskaamoses end hubasemalt. Mõnikord, üksi teetassi taga istudes, läheb pilk aknale. Vaatlen ja mõtisklen, milline see sisemist valgust hoidev aknakate võiks olla. Pehme või kare? Sirge või kroogitud? Pikk või lühike? Valida on keeruline. Kardinad ei ole vaid riie, see on otsus, mis aitab maailma eest peituda või nähtavaks saada. Otsus, mis aitab lasta valgust sisse või välja.   Raamatud ja öeldud sõnad vaikivad endiselt, kui heietan filosoofilisi mõtteid aknakatete üle. Võib olla ei olegi vaja midagi ette panna või vahetada. Ehk oleks lihtsalt vaja rahu teha oma valguse, pimeduse, soojuse ja külmusega. Aga eh...

82. Saale Fischer " Minu Kairo. Kakofoonia Niiluse kallastel ", kirjastus Petrone Print 2014, 222lk. ⭐️⭐️⭐️⭐️ Vahelduseks üks minu-sarja raamat, kus inimene on siiralt õnnelik, et koju saab. Oli kirjutatud pigem negatiivses võtmes, aga vähemalt ei olnud autor oma kogemust ilustanud. Loomulikult oli ka huumorit ja kohalikku elu-olu. Ja ei tekkinud tunnet, et keegi teeb turundust.  83. Rahaf Mohammed " Mässaja ", kirjastus Rahva Raamat 2024, 239lk. ⭐️⭐️⭐️⭐️ Lugu põgenemisest Saudi Araabiast. Taas peab tõdema, et on õnn elada kaasaja Eestis, kus naisena on õigused kanda, mõelda, otsustada ja öelda. Tärnikeste arv ei pisenda loo olulisust. See pigem näitab seda, et lugejana midagi jäi kriipima ja segama. Oli juures mingi maik, mida ma ei oska kirjeldada, aga oli niivõrd tugev, et hoolimata tähtsusest ei saa panna maksimumi.  84. Tomas Legrant " Märten ", ise kirjastatud 2024, 340lk. ⭐️⭐️⭐️⭐️ Tore, kui inimene leiab oma suuna, tervendab ennast ja oma suhteid. I...

77. Sophie Hannah " Kuidas pidada vimma. Kibestumisest rahuloluni - vimma jõud võib muuta elu ", kirjastus Varrak 2019, 280lk. ⭐⭐ Teos mis jääb ilukirjanduse ja eneseabi vahepeale. Lähtub tõsielulistel sündmustel, mida on kogenud autor või lugejad. Tegemist ei ole mingisuguse eneseabi asjatundjaga, vaid krimikirjanikuga. Ja seda rõhutatakse mitu korda. Kas see raamat midagi andis? Pigem mitte. Kui siis törts huumorit. Aga enamik lugemist läks raskelt, sest motivatsioon raamatut kätte võtta, kadus lihtsalt ära.  78. Alex Michaelides " Raev ", kirjastus Pegasus 2024, 318lk. ⭐⭐⭐⭐⭐ Rohkelt keerde, pöördeid ja muutuseid. Iga osa lõpus oleks nagu uus lugu alanud. Kaasahaarav ja põnev. Pidin igal õhtul kogu enesevalitsus kasutama, et mitte poole ööni lugeda. Üle pika aja tõesti lugu, mis hoidis enda haardes (vb siin praegu lihtsalt tundub aeg pikk, sest kahe nädala jooksul kaks raamatut eksole). Igatahes, soojad soovitused põnevuseihalejatele.  79. Janika Tamm " Minu ...

64. Cara Hunter " Elu või surma nimel ", kirjastus Rahva Raamat 2022, 439lk. ⭐⭐⭐⭐ Täitsa okei lugemine. Otseselt ei tekitanud vaimustust, aga tõmbas kaasa küll. Kolmveerand raamatust oli väga kaasahaarav, lõpp vajus kuidagi ära. See ei ole uudis, et mulle poolikud lõpud ei meeldi, seega see neli tärni on põhiliselt selle eest, et mul jäi nii palju küsimusi õhku.  65. Robert Bryndza " Karda vaikust ", kirjastus Pegasus 2024, 317lk. ⭐⭐⭐ Oli okei, aga... sarjad meeldisid rohkem. Siin kuidagi oli aga samas ei olnud ka. Tegemist võis muidugi olla ka selles, et olen harjunud teistsuguse Bryndzaga. Igatahes, enam-vähem lugemine.  66. Anne B. Ragde " Ma teen su nii õnnelikuks ", kirjastus Eesti Raamat 2012, 240lk. ⭐⭐ Ühe maja ühe trepikoja inimeste lood. Lood, mis on seotud ja samas nii eraldatud. Ning kummalisel kombel üldse mitte kaasakiskuv lugemine. Loed ootuses, et kohe-kohe äkki läheb põnevaks, aga no ei lähe kuidagi. Õnneks on õhuke raamat.  67. Terhi Pääsk...

55. Toimetaja Äli Leijen " Kaasav haridus ", Tartu Ülikooli kirjastus 2024, 447lk. ⭐⭐⭐⭐⭐ Tohutult informatiivne ja detailirohke, nagu üks õpik olema peab. Ametialane sõnavara laienes hoolega ning juba jagan millimeeter rohkem "matsu". Uute teadmiste saamine on meeletult äge, isegi kui see toimub omal käel tudeerides. Nagu pealkirjast võib järeldada, keskendub raamat kaasavale haridusele, mis on hetkel haridusmaastikul meeletult suure tähtsusega. Väga asjalik lektüür koolitöötajatele, kes igapäevaselt peavad nõuete ja reeglite vahelt oma teed läbi murdma.  Tooksin välja ka selle, et see pole kindlasti "ühe õhtu lugemine". Kõik vajab seedimist, töötlemist ja enda jaoks mõtestamist.  56. Arnaldur Indridason " Klaasikamber ", kirjastus NyNorden 2011, 318lk. ⭐⭐⭐⭐ Huvitav aga lahja. Põnevust oli, liinid olid head ja lõpuni välja püsis ka salapära, aga vürtsi jäi väheks. Lugu ise kulges kiiresti ja lugemine läks veelgi kiiremini. Siin täiesti tegu ...