Veebruar hakkab läbi saama, juhei! Sel kuul sain läbi seitse raamatut, mis on nüüd teie ees. Ma küll ei ole kindel, kuidas on võimalik, et lühikesele kuul tuli kokku rohkem, kui pikal, aga see vist tuleneb sellest, et mida suurem stress, seda rohkem istun ninapidi raamatutes. 7. Marek Liinev "Suhtekiskjad", Jes kirjastus 2020, 368lk. ⭐⭐⭐ Mul on selle raamatuga kahetised tunded. Ühest küljest on tegu täitsa asjaliku ja õpetliku lektüüriga ja autor on ära teinud suure töö selle kõige kokku kirjutamisel. Teisest küljest...ma olen inimene, kes teab, mis on kiindumussuhe. Ma tean ka palju teisi keerulisi või vähem keerulisi sõnu, mis seotud sotsiaalvaldkonnaga. Aga ikka ei suutnud kohati aru saada, mida on mõeldud või öeldud. Siinkohal ei tulnud absoluutselt kasuks õhtune aeg, mil tahaks pigem kergemat ampsu nagu Jes kirjastuse käest tavaliselt saab. Toon välja veel kaks miinust: 1) peatükid on nii kohutavalt pikad. Näitelood niivõrd probleemiks ei olnudki. Pigem häiris pärastine
Ma ikka ei suuda ilma seletamata olla, seega hetkel tundub, et sel aastal saab jälle väikeseid emotsioonipurskeid raamatute juurde. Vähemalt jaanuaris olen tubli olnud ja kõik kuus (ilmselt ma "Suhtekiskjad" homse jooksul läbi ei saa) on saanud juurde paar lauset, mis ehk on abiks, kui keegi otsib endale uut lugemisvara. Meeldetuletuseks olgu öeldud, et eelmisel aastal lugesin läbi 84 raamatut 25 873 leheküljega. Ilmselt sel aastal tuleb koguarv väiksem, aga mine tea. Jaanuaris juba tuli üks rohkem kui eelmisel aastal. Elame näeme. 1. Robert Bryndza - " Varitseja öös ", kirjastus Pegasus 2017, 384lk. ⭐⭐⭐⭐ Bryndza raamatutes ei pea kunagi pettuma, need on head. Miinuseks on nende täielik etteaimatavus ja selle konkreetse raamatu puhul ka see, et juba poole pealt oli teada, kes on pahalane. Põhjused muidugi rullusid lahti ääriveeri pikema aja jooksul. Julgen soovitada küll, aga päris viit tärni siiski panna ei taha. 2. A. J. Finn - " Naine aknal ", kirjastu