36. Pean tõstma kaks kätt ja ütlema, et sel korral on mu tulemuseks null (0). Küll oleks hea nüüd öelda, et oli kiire ja ühtegi lehte ei keeranud, aga.. eks ju keerasin. Lihtsalt need lehed ei saanud lõpuni keeratud, vaid jõudsid raamatukokku tagasi. Jup, mul on lugemiskriis. Sest faktiliselt aega oleks. Aga selle asemel vaatan tühja pilguga lage ja ootan. Mida täpselt, seda ei tea. Seega pärast seda, kui üks raamat läks avamata tagasi ja teisega, pärast pikka punnimist, ikkagi kuhugi ei jõudnud, otsustasin pausi teha. Raamatukogust pausi, mitte lugemisest. Külastasin kodust riiulit ja loodan lihtsalt parimat, ilma ajasurveta. Ehk juhtub ka kuu pärast sama ja raamat ei saa läbi. Ehk leian taas ülesse selle rõõmu lugemisest. Elame. Näeme.
35. Christoffer Holst " Unustatud kokaraamat ", kirjastus Eesti Raamat 2024, 336lk. ⭐️⭐️⭐️⭐️ Selline..nunnu. Tavaline algus, dramaatiline keskosa, poolõnnelik lõpp. Või, konkreetse raamatu kontekstis, õnnelik lõpp. Omamoodi veider kogemus oli ära unustada, et raamatu autor on meesterahvas, aga lugu ise kandis sellist Nurgapoe vaibi. Mis muidugi ei rikkunud lugu ennast. 04.10.2026 Oh seda septembrit, tahaks öelda. Septembris toimus kõike muud nii palju, et lugemiseks ajul võimekust ei jätkunud. Seega sai skooriks 1 raamat ja 336 lehekülge. No vähemalt selle kitjatüki kirjutamine võtab vähe aega... Igatahes, 9 kuuga 35 raamatut ja 10 645 lehekülge. Näeme oktoobris!