Otse põhisisu juurde

Loetud raamatud 2022: oktoober

85. Ian McEwan "Laupäev", kirjastus Tänapäev 2006, 311lk.⭐⭐⭐⭐

Huvitav lugemine, aga keerulise sõnakasutusega. Täpselt selline raamat, mida loed mõned leheküljed ja seejärel mõtled järgi, mida autor öelda tahab. Ilmselt kuluks ära suisa mitu korda lugemist, et minna süvitsi ja näha teisi aspekte, mis esimesel korral on märkamata jäänud. 

86. Anders de la Motte "Talvetuli", kirjastus Varrak 2019, 376lk. ⭐⭐⭐⭐⭐

Tõeliselt huvitav lugemine juba esimesest peatükist. Lugu keris ennast kiht-kihi haaval ning lõpp oli üsna üllatuslik. Soovitan krimipõnevike fännidele! 

87. Mihkel Tiks "Krimmi vang", kirjastus Tänapäev 2019, 468lk. ⭐⭐

Silmaringi laiendamiseks, kui rääkida Ukraina olustikust, mitte naiste osast, väga huvitav. Üldiselt siiski üsna üksluine ja uimane lugemine. Peatükk peatüki järgi oleks justkui eelmise kordus, vahetusid ainult nimed, kui sedagi. Mitte minu tassike teed. 

88. Cara Hunter "Väljapääsu ei ole", kirjastus Rahva Raamat 2020, 382lk. ⭐⭐⭐⭐⭐

Kaasahaarav, ootamatu, õõvastav, reaalne, põnev on mõned märksõnad, millega raamatut kirjeldaksin. Käest panna on raske, sest nii väga tahaks teada, kuidas asi edasi kulgeb. 

89. Connie Glynn "Salaprintsess", kirjastus Hea Lugu 2018, 376lk. ⭐⭐⭐⭐

Lugu oli lihtsasti loetav, aga ma ei ole sihtgrupp. Minu jaoks jäi see liiga naiivseks ja lapselikuks ning pisut liigagi lihtsaks. Sobib hästi kergeks õhtuseks meelelahutuseks, aga ei tekitanud niiipalju huvi, et ka teisi Rosewoodi kroonikad osi lugeda.  

90. Camilla Läckberg "Kuldne puur", kirjastus Pegasus 2020, 303lk. ⭐⭐⭐⭐⭐

Krimipool oli kaasakiskuv ja huvitav. Targa naise kättemaks samuti. Võib vist öelda, et raamatu tagataustal jääb kõlama see vana hea tõdemus, et naine pea  olema valmis enda eest ise seisma ja mitte sõltuma elus kellestki teisest. Mind jäid selles loos segama seksistseenid - need olid üle võlli kirjeldatud ja ei andnud juurde muud, kui teksti. 

91. Phoebe Morgan "Tüdruk naabermajast", kirjastus Rahva Raamat 2020, 318lk. ⭐⭐⭐⭐⭐

Mnjaa, eks nende (hullude) naistega peab tõesti ettevaatlik olema. Nagu raamatu kaanel on Laura Marshall välja toonud, siis tõesti, lõppu ära arvata on üsna keeruline. Olgem ausad, enamik krimisid lõppeb suhteliselt ühtemoodi, nii nagu seebikad. Aga see siin tõesti üllatas. 

92. Nicola May "Väike nurgapood: taaskohtumine", kirjastus Pegasus 2020, 300lk. ⭐⭐⭐⭐

Üldiselt tore raamat. Neli tärni selle eest, et mu meeleolu ei olnud selline, mis oleks soosinud nii üdini naiivset lugu. Muidugi, tuleb tunnistada, et raamatu idee on armas, jutt ladus ja inimlik. Ei saa salata, et loosse on põimitud ka omamoodi inpireerivad mõtted, aga sellest ma lähemalt ei räägi - lugege ise.  

93. Clare Mackintosh "Pärast lõppu", kirjastus Pegasus 2020, 415lk. ⭐⭐⭐⭐⭐

Raske ja südantlõhestav lugu oli nende kaante vahel. Enne ise emaks saamist ei liikunud mul isegi kulm sarnaste lugude peale. Aga nüüd...uuh, pisarad olid mitmeid kordi lähedal. 

Aga üks asi siiski häiris: puudus konkreetsus. Mulle ei sobinud, et kaks erinevat Dylani, Pipi ja Maxi lugu pandi kirja paralleelselt. Kuna inimesed olid mõlemas võimalikus variandis ühed, siis lõpuks oli minu peas üks pudru ja kapsad. 

Viite tärni siiski ei vähenda. Lugu oli mõjus. 

02.11.2022

Oktoobri skooriks jäi üheksa raamatut ja 3249 lehekülge. Jällegi olen imestunud, et nii palju jõudsin - vahepeal tundus, et üle kolme ei õnnestu kohe kuidagi. 

Aasta jooksul olen lugenud 93 raamatut ja kokku keeranud 29 555 lehekülge. 

Näeme jälle! 😉

Kommentaarid

  1. 9 raamatut ühes kuus?? Vau... ma olen lihtsalt üllatunud :O. Poole aastaga jõuan sama numbri lugeda :D. Õnne sulle siiski :)

    VastaKustuta
  2. 9 raamatut ühes kuus?? Vau... ma olen lihtsalt üllatunud :O. Poole aastaga jõuan sama numbri lugeda :D. Õnne sulle siiski :)

    VastaKustuta

Postita kommentaar