Mõtlesin, et ei jõua enam sellel aastal blogimiseni, aga vahi nalja, ikka jäi aega üle. Ja kuidas ma siis saan jätta tegemata postituse aasta viimasel päeval.
Põhimõtteliselt avastasin, et pole see detsember üldse vaikuse ja rahu aeg. Ma olen pidanud ainult ringi trallima nii, et oksele ajas juba (tegelt hakkas trall pihta juba novembri viimasel nädalal).
Siis tegime väikese kiire käigu Rootsi. Me seekord võtsime Meheraasuga eesmärgiks veidi omal käel Stockholmi ka avastada ja päris huvitav oli. Järgmine kord peaks metrooga trippima kaugemale nagu tegi Kadi. Kuidagi kummaline tegelikult, kuidas vanasti käisime alati kõik koos ja nüüd tekkis 3-4 erinevat gruppi, aga mis teed ära noh.
Igatahes pärast seda hakkas mul pihta praktika. Ma küll vingusin ja virisesin, et ei viitsi, aga tegelikult oli väga vahva ja lahe. Kollektiiv oli väga sõbralik ja klientidega oli ka vahva. Kuulsin nii palju erinevaid lugusid ja sain proovida palju uusi asju. Põhiline on muidugi see, et sain üle hirmust hooldekodude ees, sest alguses olin jumala veendunud, et ma ei saa hakkama, sest et HOOLDEKODU ju. Tegelikult ei olnud midagi halba seal.
Siis tuli koolinädal ja edasi jälle praktika. Avastasin ennast mõttelt, et küll on nüri nädalast nädalasse lihtsalt ringi trampida. Selle peale ma muidugi ise ka kohe naersin, sest noh, tööinimene minust ju ükskord saab.. Samas leian endiselt, et kui saad palka asjade eest, mida teed, siis on motivatsiooni ka rohkem tõmmelda.
Igatahes, kogu selle taidlemise tulemusena tekkis vahepeal tunne, et kodu lihtsalt laguneb koost. Kohati oli päris raske ennast kokku võtta ja tegutsema sundida, tahaks ka niisama tsillata. Täielik motivatsioonipuudus tekkis siis kui mõlemad, nii Meheraasu kui ka Mudilane koju said jääda puhkama. No ei tahtnud üldse ennast hommikul voodist välja ajada ja liigutada.
Noh, ja jõulukinkidega läks ka nii nagu läks. Ilgelt head suured plaanid olid, mida kõike teha tahan, aga lõpuks oli 24 käes ja mina ikka vahtisin ringi.
Ja ega nädalavahetustel ka kergem ei olnud. Õigemini ma ise elasin oma elu raskeks nendel aegadel. Näiteks käisid meil külalised ja selle asemel, et varakult voodisse minna, istusin mina pool ööd nendega üleval, et siis hommikul poolsurnud olla. Lisaks oli veel vanaema sünnipäev, hunnik jõulupidusid, mõned koolitööd, mis pidin esitama ära enne jõule ja ega ma siis headest ajaveetmisviisidest ka ära ei öelnud. Savi, et pärast ägisesin ja närvipundar olin, sest sittagi tehtud ei saanud.
Tänaseks on ka siis pisikesed plaanid, aga sellest juba uuel aastal.
Seniks aga soovin teile kõike head ja paremat aastaks 2016!
HEAD UUT AASTAT!
Kommentaarid
Postita kommentaar