teisipäev, 27. september 2016

18.09.2016

Käisime mõni aeg tagasi rõõmsalt siis lõpuks pildistamas ära. Alguses plaanisime Mudilase ka kaasa võtta, aga ta oli konkreetne häda sellel päeval. Kõigepealt ei saanud ülesse, siis ei saanud riidesse, siis ei tahtnud süüa. Lõpuks kui olime jõudnud Tapale mu vanemate juurde, et võta paar asja kaasa, mida vaja oli, läks preilil kõht tühjaks. Kuna me olime niigi juba hiljaks jäänud, jäigi ta meist sinna sööma. Tagantjärgi küll veidi kahju, aga see oli parem lahendus, kui kuulata suuuuuuurt vingumist teemadel "kaua veel", "ma tahan süüa", "ma tahan pissile" jne. Hea oli, et pildistas Kadi ja ta ilmselgelt oli arvestanud, et me nii kui nii jääme hiljaks :D

Kats tahtis metsas pildistada, aga ega meile Tapa kohalikud metsad ju ei sobinud ja läksime alustuseks mingi vana sõjaväebaasi juurde. RMK on sinna ülesse pannud valvekaamerad, et ei oleks mingeid jamasid, Kes iganes neid kaameraid jälgib, ma loodan, et ta nautis meie jauramist seal :D





Kuna ühe võssi vahel ei viitsi ka lõputult passida ja Kadil oli veel mõned ideed, mida ta proovida tahtis, võtsime kätte ja sõitsime Järvamaa kõrgeimasse punkti ehk siis vanade tankigaraažide juurde. Ma ei tea, mis teema meil oli nende mahajäätud sõjaväehoonetega, aga samas, need olid ka esimesed kohad, kus me Meheraasuga suhte alguses ringi hängisime :D See on see, kui naine tahab näha huvitavaid kohti kodu lähedal... :D Samas vaevalt, et ma ise oleks sinna kunagi sattunud, sest sildi järgi ma oleks eeldanud, et seal on mingi mägi vms tavaline loodusnähtus.




Vaatan nüüd seda viimast pilti ja jälle hakkab õudne. Mulle üldse ei meeldi seal hoones sees tuiata, täpselt selline õudusfilmi tunne tuleb peale. Ratas oli kohalik toode, seda me ise kaasa ei võtnud. 

Naltsi kah veidi. Ühe pildi jaoks palus Kadi, et me kirjutaks, mida me ei jõua seoses lapse sünniga ära oodata. Ta eeldas ja ma korda veel, EELDAS, midagi nunnut. Noh umbes nagu, sind süles hoida või kallistada. Ja siis kirjutab Meheraasu oma paberile lause: "Ma ei jõua ära oodata, millal sa sünnid, et emme hormoonid jälle tasakaalus oleks ja ta ei jonniks/viriseks iga väikese asja peale" :D 
Üldiselt ma imestan kahe asja üle 1)me saime mõned normaalsed pildi. Meheraasu ei võtnud asja üldse tõsiselt ja kogu aeg oli mingi jauramine ja naljategemine ja 2) et kogu selle jauramise juures kulus meil aega ainult 3 tundi :D

Kadil on fotoblogi ka, mis ulatub tagasi aastasse 2013. Kes soovib sellega tutvuda, siis klikka SIIA

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar