Mis saab siis kui piimavabrik enam ei tööta?

Pisike on praeguseks seitse nädalat siin ilma pääl olnud ja mõned nädalad tagasi hakkas vabriku tootlikkus vähenema ning viimased nädal aega on pliks olnud rõõmsalt ainult asendaja peal. See siis tähendab, et ainult rinda sai ta umbes kolm nädalat. Siis hakkas juurde saama ka asendajat. Kirjutaksin ma seda mõnes beebigrupis, siis oleks ilmselt nii mõnigi, kes ütleks, et vau, sa oled halb ema, sa ei üritanud piisavalt.

Aga vot keeldun uskumast, et olen halb. Või et ma ei üritanud. Üritasin küll. Jõin erinevaid teesid, tarbisin nii palju vedelikku, et sama hästi ma oleks võinud lihtsalt pellaris elada, toppisin last rinnale ja tulemust ei olnud. Õigemini oli tulemuseks pahur Pisike ja stressis mina, sest ühel oli kõht tühi ja teine tundis, et veaks justkui kedagi alt. Praegu mõtlen küll, et miks ometi ma ennast selliste asjadega vaevasin? Keda oli mul alt vedada? Jah, rinnapiim on ilmselgelt kasulikum, aga temast ei saa selle tõttu ebard, et see periood nii lühikeseks jäi.

Üldiselt oli selle tissitamisega miljon häda algusest peale. Juba haiglas käisin lisa küsimas, sest Pisike lihtsalt röökis öösel. Okei, mingi aeg tõesti oli piima lausa lademes, aga täpselt nii kiirelt, kui tuli, see ka kadus. Ja öösiti oli kogu protseduur tragikoomika, sest meil on jätkuvalt ülikitsas voodi. Lisaks arvab Meheraasu tihti, et ta on unes karate kid. Seega ma väga nagu ei julgenud panna last meie vahele isegi mitte imetamise ajaks. Jah, variant on ka istudes ja süles seda teha, aga no öösel kell 4 on natuke keeruline silmi lahti hoida ja mulle see ka väga ei istunud. Kuidagi läbi häda ma siiski sain hakkama. Mingil hetkel hakkas preili tissi otsas veiderdama ja pärast söömist röökima. Siis sain aru, et miski nagu on puudu jäänud ja lasin Meheraasul poest asendajat tuua. Pisike sõi oma isu täis ja voilaa, laps magas õndsat und. Ja selline tsirkus toimus iga söögikorra ajal. Mingi aja peale harjus Pisike pudeliga nii ära, et tissi enam ei võtnud ja kui õnnestuski see talle suhu toppida, siis mingit söömist ei toimunud vaid ta lasi lahti ja sõna otseses mõttes röökis nii kaua, kuni pudeliga jälle tulin.

Ja nii see meil läks. Meheraasu küll siiani viskab aeg ajalt fraase stiilis "tissi otsas oleks lihtsam" või "proovi veel" jne, aga no mida mul seal proovida on? Ma pigem lasen tal süüa pudelist kõhu täis ilusti, kui ootan ja mängin tissiga lolli ning kuulan, kuidas Pisike nutab. Ma ju tean, et seal ei ole midagi anda ning ma ei suuda kuulata näljakisa, mida ta teeb, kui midagi ei saa. Eks oma rolli mängis ka pidev stress selle kõige pärast + magamata ööd+ tunne, et ma olen saamatu junn ilma peal.

Pudelitoidul on ka omad plussid:

• Pikem ööuni. Varasema 2-3 tunni asemel on esimene magamine lausa 4-5 tundi pikk. Ja järgmine samamoodi. Päevasel ajal on ärkamisi rohkem, aga see on suht savi. Päevase unega on Pisike üldiselt jube kitsi. Tuleb ikka vaeva näha, et uni oleks pikem kui pool tunnikest. Ütleme nii, et vihmasabinad ja white noise videod on youtube'i esilehe pakkumised..
• Tal ei ole gaase. Tissitamise ajal suutsin ma kogu aeg midagi valesti tarbida, mis tõi kaasa täieliku gaasipommi kõhtu. No ja suht keeruline oli neid normaalselt välja saada, niiet pidin ostma gaasirohtu. Praegu, kui ma olen leidnud segu, mis talle sobib, ei ole enam gaasidega probleeme ning puuksud/krooksud tulevad kergelt. 
• Mina võin tarbida kõike, mida soovin. Mis on omamoodi kummaline tunne pärast mitut kuud, mil pidin hoolega jälgima, mida suhu topin. 
• Ma tean täpselt, kui palju ta sööb ning võin kindel olla, et ta saab oma kõhu kenasti täis.
• Ma saan teda sööta igal ajal ja igas kohas. Siinkohal ma ei väida üldse, et avalikult tissitamine oleks kuidagi vale või häbiväärne, aga see ei ole üldse minu jaoks. Tunneksin ennast ebamugavalt, kui peaksin oma tissi avalikult eksponeerima. Pudeliga mul seda muret ei ole. 
• Üks stressiallikas on vähem. Ma olin meeletult pinges, igasugune isu üldse midagi teha kadus ära ja vahepeal tundus kõik nii masendav. Pidev jauramine tisside ja lappide ja kõige muuga, oli nii kuidagi vaevanõudev mu jaoks. Nagu ennem juba ütlesin: ilmselt oligi see stressitunne kõige põhilisem põhjus, miks vabrik uksed sulges.

Neid plusse oleks ilmselt mõni veel, aga need olid esimesed, mis meenusid. Ja ma ei taha üldse öelda, et pudelitoit on kuidagi parem, kui rinnapiim, aga see ei ole ka nii halb kui paljud väidavad. Vahel lähevad asjad teisiti, kui planeeritud või looduse poolt mõeldud on, aga see ei tee kedagi, sealhulgas ka mind, halvemaks. 

3860g ja 51cm armastust