Täna hommikul mõtlesin, et peaks koristama. Iga päev oli homme, lõpuks pidi ju see täna ka kohale jõudma, millal päriselt asi kätte võtta tuleb. Oli kohe sellise võimsa naise tegutsemise tuhin. Laps oli söödetud, kõik oli tehtud. Süda ka enam paha ei ole, ma saan täiega kõigega hakkama, valluta või maailm!
Võtsin tolmuimeja. Tegin ära ühe toa, teisegi. Vahepeal toimetasin veel Mirteliga, sest tal, nagu ikka, sada probleemi, mida saab ainult emme lahendada. Muidu on ainult issi ja issi, a nii kui tegevuse leian on emme. Mis siis ikka, jõudsin lõpuks elutoani. Sättisin veidi vaipa, sest eilsest jäi veidi puusodi kahe silma vahele. Ja nii kui ma kummargil asendist püsti tõusin...
Seljast käis läbi ko-hu-tav valu. Isegi ropendada ei suutnud, nii rõvedalt valus oli. Kõndisin ja nutsin, loivasin tugitooli istuma, mis siin salata, lasin veel paar pisarat. Ma lootsin, et see läheb kohe-kohe üle. Etteruttavalt võin öelda, et pole siiani läinud.
Muidugi tulevad igasugused huvitavad probleemid ikka siis, kui on nädalavahetus. Sellesmõttes, et Tapa linnas pole pühapäeviti ühtegi avatud apteeki. Seega sai üks härra siin rõõmsalt rakvere poole sõitma hakata, et oma, järjekordselt, sandile naisukesele veidi perskindoli tuua. Seni istun siin ja ohin, sest kõik asendid on nii valusad. Pikali tegelikult on hea, aga siis on oht, et püsti enam ei saa. Olgu, HEA on ilmselge liialdus, õigem oleks öelda, et siis on veidi parem. Eriti äge on see, et istuda ja kõndida veel kuidagi saan, aga vot selga sirgu praegu enam ei taha ajada, sest räige valulaine lööb sisse. Seega teen mingit eriti seksikat hülgetantsu, kui on vaja püsti saada ja kõndides olen küürakas nagu 150 aastat eluraskusi kannatanud inimene, ainult, et nemad ei seo endale salli ümber kere selja soojas hoidmiseks. Note to self: peaks ikka seljasoojendaja koju ostma, veits veider oleks avalikku kohta minna sall ümber peki.
Täna ei hakka arstidega lolli mängima, aga kui homseks ei ole natukenegi paremaks läinud, siis vean oma küüraka kere perearstile. Polegi ammu nägu näidanud sinna. Ta on kindlasti õnnelik, et jälle vigasena tema juurde lähen.
Olgu-olgu, oskab keegi soovitada midagi, mis võiks aidata, (peale perskindoli ja minimaalse koguse valuvaigisti) kui selg on ära tõmmatud?
Kommentaarid
Postita kommentaar