Selja update

Kui eelmisel korral olin veel täiesti suremas omadega, siis täna on juba inimlikum olla. Arst oli veidi nõutu minu osas, sest ühtegi kreemi või tabletti seljavalu leevenduseks välja kirjutada ei tahtnud. Lõpuks läksime ämmaemanda ukse taha kraapima, et nõu pidada. Kahepeale otsustati, et kinesioteip ja berocca. Ausalt naersin kõva häälega, kui sain teada, et valu vastu peaks abi andma vitamiinid. 

Paar päeva oli veel täiesti võimatu olla, sest väga tugev valu käis läbi iga kord, kui vähegi liigutasin. Sealtmaalt hakkas järk-järgult paremaks minema, aga mitte meeldivaks. Tänaseks olen väiksematsorti valuga, võiks öelda, et harjunud. Aga ütlen ausalt, et nii madalal pole ma ammu olnud ja seda lausa sõna otseses mõttes. Esimesel ööl tõusin vetsumineku jaoks ülesse ja see oli pigem roomamine, sest selg sirgu ei läinud. Terve esmaspäeva kõndisin küürus ja siis käis mingi raksakas astudes uuesti läbi ja pärast seda suutsin juba selga vähe sirgemaks ka ajada. Sõbranna laenas enda seljasoendajat ka, seega õnneks ei pidanud hakkama katsetama ja otsima. 

Noh, mis ma oskan kosta, rumal lugu. Siiralt loodan, et tervenemine ikkagi toimub ja igavesti ei jää see minimaalne valu ennast tunda andma. Väga palju oleneb ka sellest, mida ja kuidas olen päeval toimetanud. Vähe rohkem ja äkilisemat liikumist teeb natuke rohkem sandiks, kui muidu olen. Aga eks tuleb hakkama saada. Kurb muidugi, et järjekordne kokkutulek läks pekkis tervise ja voodis lamamise alla, aga oh well, mis sinna ikka teha on. *

Mu lemmikosa on see, et arst keelas ära enese liigutamise. Isegi koristada ei lubanud, mille üle mul on hea meel, sest tolmuimejaga me ei ole veel ära leppinud...okei, tegelikult ei ole tore, sest oscar näitas niigi enneaegse sünnituse ohu suhteliselt kõrgele** ja nüüd siis selja pärast ka keeld. Üks härra siin ei luba mitte midagi asjalikku teha, mis eeldab suuremat füüsilist pingutust ja see ajab hulluks. Sünnituse ajaks on tagumik sama suur kui kõht, kui sellises tempos edasi elama pean. Kohutavalt igav hakkab ka. Isegi mina ei jõua kuude kaupa ainult külitades raamatuid lugeda...

*See postitus sai tegelikult valmis kirjutatud juba vähemalt nädalapäevad tagasi. Ma tõesti ei tea, miks see tookord avaldamata jäi, aga nüüd siis parandan oma vea. Praegu elan juba õnnelikult oma tervenenud seljaga, mis jääb vahel veidi kangeks, aga muidu muresid ei valmista.

**Oscarist, vererõhust ja sellest naljast, kuidas ma arstide erinevate arvamustega kokku põrkan, kavatsen pikemalt kirjutada lähemas tulevikus pikemalt.