Olin detsembris hullult rõõmus, et soe on ja ehk ma ei peagi minema jopet ostma, sest ma ei viitsi shoppamas käia üldse ja halleluuja, lund ei pea ka rookima ja üldse on elu ilus ilma lume ja külmata. Mul mamps muidugi luges moraali, et ärgu ma unistagu midagi, jaanuaris on raudselt lumi maas. Vahi nüüd raiska, ära sõnus.
Käisimegi siis kaks päeva järjest jopet otsimas, sest ema oleks mulle muidu mingi 50 aastat vana puhvaika selga visanud. Lõpuks Rakverest siis leidsime, aga no eelmisel päeval kulus mul päris mitmeid närvirakke. Ma teadsin täpselt, mida ma tahan aga no pergele, Tapal selliseid ei olnud. Kui oligi siis kas liiga väike või liiga suur. Mind ajas õudsalt närvi see ka, et ühes poes müüja käis hullult pinda nende jopedega. Me olime juba vaadanud ja ta oli ikka nagu OMG PROOVI SEDA, SEE ON OTŠEN KRASIVÕI! Ma emale naersin ka, et jah, me võime osta mõne sealt, aga ma panen need pensioni ootama kappi, sest ma ei kavatse mammistuda enne kui vanus vastav on. Rakveres Sidonasest lõpuks siis saime õige asja. Kuigi jah, ma pidin värvi osas ümber otsustama, sest musta värvi mantlid olid liiga suured ja istusid halvasti, aga selline kakaroheline mulle ka ei meeldinud. Sain siis punase nunnu mantlikese ja olen ostuga ülirahul. Müüja oli ka supervahva, sai aru, kui ütlesin, et ei, see mulle ei meeldi, viskas nalja ja elas väga kaasa minu otsingutele :D Eks kui oleks viitsimist olnud, võinuks läbi käia ka Põhjakeskusest, aga ei ole mulle seda geeni antud ringi poodelda. Aga täitsa uskumatult soe on kui vastavalt klimaatilistele tingimustele riidesse panna.
Pean siiski tunnistama, et ma ei ole üldse ja ma mõtlen ÜLDSE talveinimene. Enne võiks olla porine ja rõve aga soe. Okei, praegu on kõvasti valgem õues, aga kogu see kütmine ja lume rookimine... praegu mõtlen, et võiks ikka korteris elada, vähemalt oleks kogu aeg soe :D Sest meil reaalselt, hommikul tõustes on tunne nagu õues oleks. Okei, see oleneb tegelikult sellest ka, mis kell kütmise lõpetasime, aga ega siis iga päev südaöösel ei saa lõpetada. Me oleme praegu isegi kaks korda päevas kütnud ja ära põletanud rohkem puid kui viimase poole aasta jooksul. Liiga hilja alustades jõuad enne härma minna kui elamine soojaks läheb.
Lund on ka nii palju, et see tundub täiesti mõttetu neid teid puhtaks rookida. Teen ära ja siis kaks tundi hiljem on sama palju. Mul õnnestus vahepeal haigeks ka jääda suure stressi tulemusel ja nüüd ei ole väga julgust õues ringi ka rahmeldada. Kuigi ma olen veendunud, et haigus tuli suurest pingest ja keha tahtis lihtsalt märku anda, et on aeg vabamalt võtta paar päeva, aga väike hirm on sees, et külm mõjub ikkagi halvasti. Kuigi tahaks olla tubli naine ja teha Meheraasu elu lihtsamaks, et ta ei peaks pärast tööpäeva veel lumega mässama.. Samaaaaas, aknast on palju parem kogu seda ilu nautida :D
Kommentaarid
Postita kommentaar