laupäev, 17. juuni 2017

Kuu blogipausi: Pisikesel täitus 8. elukuu

Okei, pääääris pikka aega pole siia jõudnud. Vahepeal oli selline langusperiood, kus kõik tundus paha ja pea oli tühi. Lisaks muule, nüüd on ju suvevaheaeg ja kodus on ka Mudilane. Mis siis tähendab, et oma aeg on VEEL vähem (Loe: emotsioonidega tegelemiseks ei ole aega. Õhtuks olen omadega läbi.) Erinevaid mõtteid küll vahepeal oli, mida oleks võinud kirja panna, aga kõik, millega alustasin.. ütleme nii, et see jõudis välja ainult halvani. Minu eesmärk ei ole tulla siia kellelegi ära panema või viha välja elama.

Aga, nagu ikka, aeg teha kuust kokkuvõte. Pisike on nüüd 8 kuud vana. Käisime paar päeva tagasi kontrollis: 8560g ja 70cm. See viimane nüüd ilmselt on vale, sest raske uskuda, et ta kuu ajaga ei kasvanud. Aga ta hakkas jälle kabinetis meeletult röökima ja siplema ning seetõttu ka tulemus vale. Ma ei tea, mis teema selle arsti juures käimisega nüüd on. Ma saan aru, et talle ei meeldi mähkimisalus, kodus on ka hull sõda sellega, kui kakastroofide ajal vaja on läinud, aga selle peale me teda üldse ei pannudki. Üldiselt oli mul hea meel, et Meheraasu kaasa tuli. Kahekesi oli hoopis lihtsam seal toimetada.


Preili õppis siin kuu ajaga ära nii istumise kui ka püsti tõusmise, lisaks ka edaspidi käputamise. Jah, roomamise jättis vahele. Ütleme nii, et ma juba ootan, millal natuke mõistust ka järgi jõuab :D Praegu olen kogu aeg sabas ja loodan, et jõuan vajadusel reageerida.

Nagu pildilt näha võib, siis kaks hammast on suus. Tegeleme nüüd sellega, et hambapesu meeldima hakkaks. Praegu tekib tunne, nagu ma piinaks teda sellega. Tasa ja targu. Ülemised on ka tulekul, aga ega ta eriti katsuda ei lase. Mulle üldiselt ei meeldi ka, kui mind hammustatakse ja siis olen pigem mitte torkinud.

Ma muidu olen kuulnud, et esimesed hambad pidid kõige valulikuma tulekuga olema. No mul on müüdimurdja kodus vist. Esimestega muutus ainult see, et Pisike magas päeval pikemalt ja oli natuke virilam. Praegu... oh jumal. Tal tõmbas põhja lahti ja see oli täielik pasasõda (sorri, tean, et TMI. Kui see sind häirib, siis ära edasi üldse loegi). Neljapäeva hommikul oli korra sihuke vedelam. Rääkisime pereõele ka. Ta ütles, et kui päeva peale üle ei lähe, võiksime tulla reedel kakaproovi andma ja soovitas osta linex baby't. Õhtuks ei olnud enam midagi. Reede hommikul arutlesime, et ah vast ei ole mõtet, ei tundu, et lahti oleks. Ja siis läksid kraanid valla. Ma päev otsa muud ei teinud, kui jooksin sitaste mähkmetega ja vahetasin ta riideid. Meheraasu helistas uuesti arstile ja ega sealt muud juttu väga ei tulnud. Ostsimegi siis Linex'it ja andsime palju vett. Öösel oli asi stabiiline ja täna päeval ei olnud ka enam midagi hullu. Ehk siis, sama ootamatult, kui kõht lahti läks, tõmbas asi korda tagasi. Ma olen täiesti kindel, et see ei olnud rota, noro, astro või muu selline eriti huvitava nimega kõhuviirus, sest ei olnud palavikku ja oksendamist.
Ma tõesti tõesti loodan, et sellist pulli rohkem ei juhtu. Ma elan üle väikese palaviku ja jorina, aga eilne oli tõesti õudne.
Ühe positiivse asja tõi see kakastroofiline päev endaga tegelikult ka kaasa. Kuna ma lõpuks andsin alla ja hakkasin bodyde asemel selga panema toakombesid, siis sain ühtlasi välja kraapida hulga väikseid asju, mis kapis ruumi võtsid :D


Küll see suvi on ikka ilus aeg! :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar