Otse põhisisu juurde

Vot mis juhtus

Käisin eelmisel nädalal hambaarsti juures, jälle. Muidu oleks see olnud sihuke casual käik ja oleksin selle sinnapaika jätnud, sest kaua sa ikka sellest jaurad, aga minuga juhtus üks huvitav asi. Kes on siin lugema sattunud, see teab, et viimased paar korda oli tuimestuseta toimetamine, sest hambanärv oli nii kui nii juba surnud ja kõik oli selline...peaaegu valutu. Seekord aga võeti ette hambad, mille närvikesed on veel täitsa elus. Mis tähendas tuimestust, mis tähendas seda, et oleks tahtnud appi karjuda. See selleks, hirmud on hoopis teine teema ja neid ma ei kavatse toitma hetkel hakata. 

Sain kokku kaks tuimestust. Esimese selle jaoks, et korda teha üks täidis, mis vajas vahetamist. Kuna aega jäi üle, sain teise tuimestuse, et välja tõmmata tarkusehammas. Kaks kiiret mõtet siia juurde: vasakul pool on nüüd nii mõnus, seal pole enam ei ülemist ega alumist tarkusehammast. Ma ei hammusta enam põske, halleluuja. Teiseks, miks see pagana süst peab nii valus olema kurgulakke? Tükk tegu oli ennast paigal hoida, sest tegelikult oleksin tahtnud arstile hambad sõrme lüüa ja minema joosta. 

Olgu-olgu, see ei olnud see, mida rääkida tahtsin. Igatahes, saime asjad tehtud, elu ilus. Tulin siis toolilt maha ja esimene asi, mida märkasin oli käte värisemine. See oli veider, sest üldiselt talun tuimestusi ilma kõrvalnähtudeta. Hakkasin siis minema kõndima, jalad ei kuula sõna. Tuigerdasin mööda ilma nagu joodikunarts, sest lisaks sellele, et jalgade asemel oli halvaksläinud sült, oli libe ka. Parim kombinatsioon eveeeer. Selleks ajaks kui apteeki jõudsin, et vitamiinivarusid täiendada ja extra soft hambaharju skoorida, oli endal juba ajuvabalt naljakas. Rääkides pritsis tatti igas ilmakaares ja nii ma seal siis apteekriga koos naersin ja seletasin, miks täna sihuke veider olen (meil on üks kindel apteek, kus alati käime, seega õnneks on sealne proua näinud ka viisakat Terjet).

Läksin siis vanemate juurde õhtut ootama. Mingil hetkel tuli uni, siis tuli peavalu, siis külmavärinad ja pearinglus. Viis tundi hiljem, kui tuimestus üle läks (vot sulle lubatud paari tundi), tundsin lisaks ka hambavalu. Lõpuks koju jõudes oli palaviku ülesse löönud ja seal ma siis vaikselt omaette surin. Kõige räigem on olla selle madala palavikuga, mis jääb vahemikku 37.0-37.5, alati tekib tunne, et homset ei näe. Tabletti võtta ka pole mõtet, sest pole midagi alla tõmmata. Öösel magasin nagu nott ja hommikuks oli kõik korras. Eelmise päeva visiidist andis aimu ainult see, et ühe suupoolega süüa ei saanud.

Kokkuvõtvalt, oli huvitav. Ise mõtlesin, et ehk vahetati tuimestust vms, sest see oli küll nüüd esimene kord, kui keha selliselt reageeris. Võis ka lihtsalt vedada, eks järgmine kord näen. Ootan huviga organismi reaktsiooni järgmisel korral. 

PS. Ma olen üldiselt kasutan läbi elu mingeid suvakaid hambaharju, mis poest saada on. Kuna mul ei ole mingi full uuringu jaoks hetkel piisavas koguses aega võtta, siis selliseks passiivseks olingi jäänud. Aga selsamal viimasel visiidil räägiti jätkuvalt sellest extra soft harjastega harjast (hahaha, siit tuleks küll praegu ametikeele õppejõult üks rasvane märkus). Ja siis lasti mul katsuda seda extra softi ja ausalt, hammastepesu pole veel nii meeldiv olnud. Nii-ii pehmed harjased, igemed ei saadagi enam valuaistinguid
Pildiotsingu im so glad ggif tulemus
Mirteli ja hambapesuga oli vahepeal suurem jant. Üks hambahari oli vanaks jäänud, teine oli ebamugav käes hoida, kolmas ei mahtunud suhu normaalselt. Nüüd tassisin katsetuseks nr 26754154421 koju sellise pisikese laiema käepidemega extra softi ja laps on sama müüdud kui mina. Hea käes hoida, mahub suhu. Lisaboonuseks see, et tal ei ole tunnet nagu kraabiksin suus liivapaberiga. Lõppesid ära need ajad, mil hammaste pesu oli pigem üks-hoiab-kinni-ja-teine-peseb või laps-jookseb-mööda-elamist-ma-ajan-taga. Teeb ise (peaaegu) ilusti ja laseb üle ka teha. Tegelikult tahaks osta talle elektrilise, aga olen lugenud vastuolulist infot selle kohta, millisest vanusest alates on see okei. Mõni ütleb, et kaks on vara, mõni ütleb, et tohib. Eks märtsis küsin hambaarstitädi käest, mis ta arvab sellest. 

On kellelgi veel huvitavaid kogemusi, mis on mõne tuimestuse või narkoosiga seotud? Ma olen nii naljakaid lugusid kuulnud. Ise küll olen ülimalt igav ärkaja. Teen silmad lahti ja mitte midagi ei saa aru esimesed tund aega. Ja kui leidub keegi, kes omab teadmisi laste ja elektriliste hambaharjade kohta, siis olen samuti üks suur kõrv. 

Kommentaarid