Otse põhisisu juurde

Loetud raamatud 2021: november

 73. John Fowles "Liblikapüüdja", kirjastus Eesti Raamat 1996,  232lk. ⭐⭐⭐⭐

Ühest küljest haarav lugemine. Teisest küljest: issand kuidas ma eelistan öisel ajal lugeda midagi sellist, mis ei eelda ajutööd. Ega tähelepanu ei tohtinud hetkeks ka kaduda, siis oli vaja uuesti lugeda, sest muidu ei saanud enam aru, mis toimub. Ühesõnaga üldiselt meeleolukas lugemine, aga vajab väga hetkes kohalolekut ja võimalust püsivalt ja pikemat aega järjest lugemisega tegeleda. Seega võib vist öelda, et veidi sellise filosoofilise alatooniga teos. 

74. Karin Slaughter "Ilusad tüdrukud", kirjastus Pegasus 2019, 384lk.⭐⭐⭐⭐⭐

Oi kui põnev see oli! Tõsiselt-tõsiselt hea põnevik. Üle tüki aja selline raamat, mida oli raske käest panna ja tõesti ootasin, et saaks vaba hetke lugemiseks. 

75. Robin Sharma "Lugu mungast, kes müüs maha oma ferrari", kirjastus Pilgrim 2019, 224lk. ⭐⭐⭐⭐⭐

Ma ikka olen lapanud neid eneseabiraamatuid ja üldiselt tüdin neist ruttu. Kõik räägivad üldises plaanis  sama asja ja üsna tihti ka sama nurga alt. Olin väga üsna skeptiline seda Sharma raamatut kätte võttes, sest no halloo, mis seda omasuguste seas ikka eristama peaks? Aga! See sisu oli esitatud kaasahaaravalt, meeldivalt, huvi tekitavalt. See mõistujutt tõesti käib läbi kõik põhitõed alates oleviku hindamisest oma aja väärtustamiseni, aga kuidagi selliselt, et oled hiljem läbi raputatud. Soovitan-soovitan-soovitan (ja kui läheb edukalt, siis edaspidi lähevad käiku mõned muutused 😁) 

76. Bruce D. Perry, Maia Szalavitz "Poiss, keda kasvatati nagu koera", kirjastus MTÜ Igale lapsele pere 2016, 272lk. ⭐⭐⭐⭐⭐

Oleks kohatu öelda, et raamat oli hea. Tahaks hoopis öelda, et oleks tore, kui selliseid lugusid ei juhtuks üldse. Kes üldse tuleb selle peale, et beebi jätta üksinda terveks päevaks? Või panna laps koerapuuri? 

Sõnastan siis hoopis nii: hästi arusaadavalt kirjutatud, kõik seosed on lahti seletatud ja keelekasutus oli täpselt selline, et ka minusugune asjaarmastaja sai aru, mida öelda taheti. 

77. Harriet Tyce "Veriapelsin", kirjastus Varrak 2019, 272lk.⭐⭐⭐⭐⭐

Täitsa tore lugemine, kui nii kannatab ühe sellise krimisugemetega raamatu kohta öelda. Sujuv, ladus, küsimärke ei jäänud lõpuks. Piisavalt põnevust, aga ka piisavalt selliseid kohti, mis lasid rahuneda ja pingetel settida. 

78. B.A Paris "Terapeut",  kirjastus Pegasus 2021, 352lk.⭐⭐⭐⭐⭐

Okei, lugesin selle raamatu põhimõtteliselt ühe hingetõmbega läbi, seega üsna pagana hea. Ka teised Parise raamatud on olnud väga köitvad ning mulle tundub, et tegemist on autoriga, kelle puhul ei pea pettuma. Väga pingeline teos. Ja kuigi nüüd mõeldes ei juhtunudki raamatus otseselt eriti midagi, aga ma olin nii suures lummuses.  

79. Holly Miller "Sina mu unedes", kirjastus Ersen 2021, 376lk. ⭐⭐⭐⭐⭐

Aah, ma ei saa aru miks see raamat mulle nii pööraselt meeldis! Okei, algus oli nadi ja terve raamat ise jube imalmagus, aga poolest raamatust läks põnevaks. Kuigi jah, kõik oli kohutavalt etteaimatav. Ja ometi, OMETI olin ühe sammu kaugusel nutmisest. No ma ei tea, ebanormaalne. 

30.11.2021

Nii, novembrisse jääb seitse raamatut koos 2112 leheküljega. Aasta lõikes teeb see kokku 79 raamatut ja 22 746 lehekülge. Eelmisel aastal lugesin läbi 84 raamatut, mis tähendab, et detsembris peaksin läbi lugema viis raamatut, et saada sama number. Mis arvate, kas jõuan pressida ühe veel juurde, et saaks kokku ilusa ümmarguse 85? Mu eesmärgiks sellel aastal oli jõuda vähemalt sama palju kui eelmisel. Seejuures mõtlesin aasta alguses, et pole väga lugu, kui tuleb ka vähem. Nüüd kui nii vähe veel on eesmärgist puudu, on täielik hasart sees. 

Kommentaarid