Otse põhisisu juurde

Poole ühene Pisike

Ma ikka iga kuu imestan, et kuidas ometi see aeg nii kiiresti läheb. Hetkes olles ei saa nagu arugi ja siis järsku on nagu tsau, pool aastat! Preili on 66,5cm pikk ja kaalub 7360g. Kõik on ilus ja nii nagu peab. Seekord tegeles meiega jälle see pereõde, keda Pisike kardab. Ta konkreetselt röökis nutta terve aja kuni kabinetist välja saime. Seegi kord mainis ta, et laps kaalub 300g vähem, kui keskmisel pooleaastased. Kuna ta mind juba eelmine kord vihastas selle lausega, siis see kord küsisin ikka ära, et no kuidas ma peaksin siis lapsele rohkem toitu sisse lükkama? Noh, vastust ma sellele ei saanud, aga mis seal ikka. Perearst muret ei näinud alla keskmise kaaluga ja nõustus minu arvamusega, et ega lapsele rohkem sisse lükata ei saa, kui ta võtab. 

Käisime Katsil külas, et 6.elukuu puhul pilte teha

Keerab igatepidi ja nüüd hiljuti õppis tagurpidi roomamise selgeks. Ta ise muidugi on alati hullult pahane, kui aru saab, et jälle valetpidi läheb. Üritab istuda, aga tasakaalu pole. Lisasime menüüsse pudrud, nii hommikul kui ka õhtul. Hetkel on rauatase ka kontrolli all. 

Kuigi varem mõtlesin, et võiks sellise pisut tähtsama numbri puhul ka kooki osta, siis reaalsus on see, et elu tegi omad korrektuurid ning meie täna suuremat koogisöömist ei korralda. Ka lihavõtted läksid meist mööda nii, et ei olnud värvimist, koksimist ja rõõmu. Meheraasu vanaemaga juhtus õnnetus ning seetõttu sain suurivaevu ta täna üldse pildistamiselegi kaasa, rääkimata siis sellest, et hakkaks siin mingisugust pidu pidama. Muidu oleks ehk niisama asja jätnud, aga mälestused on tähtsad ning suure lunimise peale ta ikka oli nõus.

Ega siin ei olegi rohkem midagi öelda. Loodan, et teie pühad olid paremad kui meie omad.  

Kommentaarid