Otse põhisisu juurde

Alustan aastat vingumisega

Alustuseks sooviks viisaka inimese kombel ilusat uut aastat! Mingu teil kõik hästi ja paremini, kui eelmisel aastal. 

Ma küll ei tea, kas see on vajalik, aga millegi pärast tahaks ikka vabandada, et siin nii pikk vaikusepaus on olnud. Kümmekond postitust seisab mustandina rivis, aga no ei leia ülesse seda motivatsiooni, et kirjutama hakata. Nüüdseks on muidugi paljude postituste "aeg" lootusetult hiljaks jäänud, seega kadus ära mõte teha igast teemast eraldi kirjatükk, võtan hoopis ühte kohta mitu tükki kokku. 

Alustuseks, viimases postituses kirjutasin ühest raamatust, millest tundus abi olevat öisele magamiseprobleemile. Noh, ma ilmselgelt sõnusin ära, sest põhimõtteliselt kohe pärast seda tuli Mirtelil kahepäevane okseralli, mis õnneks tõsisemaid pöördeid ei võtnud ja saime kummeliteega asja korda. Perearsti nõuandeliinilt soovitati anda teelusikatäis kummeliteed iga kümne minutit tagant ja minna EMOsse, kui see sees ei püsi. Õnneks püsis ja sinna minema ei pidanud.

Paar päeva hiljem läksime talle päeval lasteaeda järgi, sest tekkis palavik. Ajastus oli muidugi super, sest Raido töö ja minu praktika tähendasid seda, et tuleb midagi välja mõelda paariks päevaks. Õnneks mul on inimlik juhendaja, kes sai asjast aru ja sain ühe päeva olla ise lapsega kodus. Teisel päeval oli Meheraasu ema nii armas ja valvas last. Kõik vajalikud käigud said käidud ja kõik olid hoitud. Siis tuli hambatrall, ma vähemalt arvan, et see oli hammastest, sest igemegeel aitas. See aga ei tähenda, et ma oleks väga vapralt vastu pidanud öistele jumal-teab-millest tingitud nutuhoogudele, mis meid saatsid nii umbes nädalakese. See ei olnud selline nutt, et teeb korra piuks ja kõik hästi. See oli pool kuni tund täiesti kõrist lohutamatut röökimist enne, kui ta ärkas nii palju ülesse, et oli võimalik aru saada, mis võib vaevaks olla. Ta lihtsalt ei funktsioneerinud piisavalt, et ise aru saada, mis häda on ja hoolimata kahest koos elatud aastast, pole me vanematena veel suutnud selgeltnägijateks hakata. Neid variante võib olla nii palju, mis parasjagu segab, alates janust kuni halva unenäoni, katsu siis aru saada. Eriti kui kõik, mis pakud ei kõlba...
Pildiotsingu sleep deprivation meme tulemus
Kogu see järjekordne unetuse jada viis selleni, et minu jaoks oli detsember kolm nädalat udus elamist, jõulud ja aastavahetus. Kuupäevaliselt või kronoloogiliselt rohkem midagi ei tea :D Positiivne on see, et kogu selles ma ei jõua, ei taha, ei viitsi, ei jaksa ajal olen taasleidnud tee raamatuteni. Kuu ajaga lugesin rohkem raamatuid, kui ülejäänud aastaga. Tegin endale lausa nimekirja teostest, mida lugeda tahaks 2019 aasta jooksul. Eks siis aasta lõpuks ole näha, kaugele jõuan. See nimekiri küll pikeneb kogu aeg, seega jah...ehk jõuab otsapidi midagi lausa aastasse 2020. Selline asjade käik ei ole absoluutselt üllatuslik, sest nii kaua kui mäletan, on lugemine aidanud mõtteid eemale viia isiklikest probleemidest ja mõtetest. Vahel lihtsalt on vaja kellegi teise loosse ära eksida. 

Lisaks sellele, et ma ei suuda suvalisi, mitte eriti olulisi sündmusi järjekorda panna, õnnestus mul sellel perioodil jälle ära ekselda kuhugi. Täielik motivatsioonipuudus üldiselt ja suur sundimine, et asjad tehtud saaksid. Üldse kuidagi väsinud ja tülpinud tunne on peal. Ilmselt teeb oma osa pime aeg ja paha ei teeks kerge vitamiinikuur. Mida võtta, mida jätta? Ega paha ei teeks ühegi vitamiini lisamanustamine, aga ega vereanalüüs ka halb ei oleks. Siis saaks teada, mida päriselt päriselt vaja oleks. Olgu, seda jura vingun ma igal aastal, las ta jääda praeguseks.

Seega võtan järjekorras edasi ja jõuan jõuludeni. Me tegime...mitte midagi eriti meeldejäävat. Jõule mittenautiv naine + tujupuudus kohe kindlasti ei too endaga kaasa mingeid erilisi ja suuri tähistamisi. Jagasime kinke Tapal ja päris jõululaupäeval käisime alustuseks mu vanaema juures sünnipäeva pidamas ja õhtul käisid Raidol külalised sünnipäeval. Kui te nüüd küsite, et kes ja mida kingiks sai, siis jään vastuse võlgu, sest et noh, mu mälu lihtsalt ei võtnud kinni seda. Paar päeva hiljem oleksin mäletanud, aga tänaseks on see osa kadunud asjade nimekirjas.

Aastavahetusel olime Tallinnas, Härra sugulaste juures. Üldiselt oli tore, aga lastega pikk autosõit, sinna otsa kaks erinevat külastust ja lõpuks veel ööbimine nende jaoks võõras kohas...ütleme nii, et juukseid ma vist peangi terveks eluks värvima jääma, sest ilmselt läksin halliks. Külapeal on ikka teised kombed ja natuke rohkem peab tegelema laste käitumisega. Olen seda usku, et lapsele peab looma tingimused, kus ei pea kogu aeg keelama, aga ma ei saa ju lasta kõigil, kes meid külla kutsuvad, hakata toimima nii nagu meile vaja oleks. Siin nüüd ongi mu dilemma, et tahaks küll käia ja ööbida, aga kuna enamus sellest toimuks mu närvirakkude arvelt, siis jällegi nagu kaldub ei poole see asi. Iga aastaga saab see tsirkus küll kergem olema, aga eks näis, mis saab. Mõne nädala pärast on raskused meelest läinud ja siis juba võib hakata järgmist käiku kuhugi planeerima :D Mitte, et me käiks väga niimoodi külas kellelgi, aga loota ju võib. Tegelikult võiks hoopis mõne spas käimise ette võtta, aga praegu läheb iga üleliigne sent ehituse alla.

Ma polegi siia kirjutanud veel, et me saime vee majja lõpuks ometi. Nüüd jääb veel üle oodata kanalisatsiooniehitust ja siis terve ülejäänud maja ehitust. Mõeldes sellele, kui mahukas kogu see ettevõtmine on, tekib küll tunne, et selleks ajaks, mil maja valmis saab oleme kaks vallavaest, kes kolm päeva hiljem maha surevad, sest vanust on nii palju juba :D Aga katsun mitte mõelda sellele, kui palju finantsi tuleb remondi alla taguda, vaid mõtlen hoopis sellele, et saan pesu pesta siis kui tahan, millal tahan ja kui palju tahan. Ei pea ajastama sellega, kui ämm soovib ise masinat kasutada või mõtlema, kas peaksin vanematele paki pesupulbrit viima :D Ma küll olen tänulik, et ei pidanud käsitsi nelja inimese pesu kasima, aga nii on igal juhul parem.
Pildiotsingu happy meme tulemus
Kuna see jutt siin hakkab juba niigi pikaks venima, tõmban otsad selleks korraks kokku. Kuidas teie detsember möödus? Samuti võiksite jagada soovitusi, milliseid teoseid veel võiksin oma lugemislisti lisada. Häid soovitusi ei ole kunagi liiga palju! :) 

Kommentaarid