Otse põhisisu juurde

Borrelioosist mõisamajja eksimiseni

Jah, ma tõstan käed ülesse ja tunnistan, et käin siin viimasel ajal ainult vingumas. Ma üritan veebruaris ennast kokku võtta ja millegi rõõmsama jaoks ka aega leida. Praegu jooksevad kõik asjad kuidagi kokku ja tahaks pingeid välja elada. Kus mujal seda ikka teha kui mitte siin.

Praegu tulevad riburadapidi kõik tähtsamad koolitööd ja mu jalg hakkab värisema juba mõttest, et ülehomme on vaja kursusetööd kaitsta. Mitte, et ma seda väristamist väga endale lubada saaks, sest püha jeesus, kuidas mu jalg valutab.

See trall hakkas pihta tegelikult juba rohkem kui nädal tagasi. Alguses oli lihtsalt veidi valulik. Teisel päeval tegi kõndides haiget. Siis läks punaseks ja lõpuks tuli kõva tükk sisse. Tegin saatusliku vea ja googeldasin. Noh, vastus oli trombist ära löömiseni. Kuna mul mõtetes oli juba surm silme ees, panin arstile aja. Reedel liipasin kohale (kirsiks tordil oli mõlema! Lapse haigestumine neljapäeval, aga sellest ehk hiljem). Arst siis vaatas ühtpidi ja teistpidi, sügas kukalt, küsis erinevaid küsimusi ja ütles juba, et tal on mõistus otsas. Siis vaatas veidi veel, mõõtis ja uuris ning lõpuks küsis, et ega ma mõne puugiga pole kokku sattunud. See kõlas muidugi üliveidralt, sest puhas ebajopp, kui mul oleks õnnestunud keset jaanuarit mõnega kokku saada. Borrelioositesti ma siiski tegin, vastus oli negatiivne. Ühtpidi lohutav teistpidi jälle mitte, sest diagnoosi mul ikkagi ei ole. Sain hoopis aja kirurgi juurde. Tahtsin korra uuesti googeldada, aga siis mõtlesin, et ei tasu vast vaeva. Sealt loeks nii kui nii lõpuks välja, et ühe jalaga hauas juba.

Õnneks on tänaseks juba väga palju parem. Täna on kümnes päev võtta antibiotse ja kreemitada ja vahe on ikka väga märgatav. Enam ei ole punane, saan kõndida ja, jumal olgu tänatud, pikki pükse jälle kanda. Terve eelmise nädala lasin ringi lühikestega, sest püksisäär tegi meeletult valu vastu haiget kohta. Pikkade pükste ülesse keeramine ka ei sobinud, sest siis jäi liiga suruma. Käisingi siis õues toimetamas, endal sääred lillad. Olgu, eriti palju just ei toimetanud, sest arst määras mu rahulikule režiimile ehk siis põhimõtteliselt voodirežiimile. News flash, kallis perearst, ma elan maal ja mul on kahe aastane laps. Mu elus ei eksisteeri sellist asja nagu puhkus või voodis lebotamine :D Tore oli  muidugi see ka, et käisin ülepäeva perearstikeskuse vahet. Naersin emale, et varsti peaks hakkama sünnipäevaõnnitlusi saatma, sest kõik nagu vanad tuttavad seal juba :D 
Pildiotsingu freezing meme funny gif tulemus
Viskasin musta huumorit ka. Ma olin teist korda puutun sama asutusega kokku (lihtsalt erinevad üksused) ja mõlemal korral olen lõpetanud haigena käsuga võtta rahulikult. Seekord läks muidugi selles osas paremini, et ma ei olnud rase ja keegi ei tahtnud kuuenda kuu pealt tulema hakata :D Kuramus, täna või jumalat, et tööle sinna ei saanud mõned kuud tagasi, siis oleks vist juba pidanud hauda kaevama :D 

Nali naljaks, mul oli praktikal tore ja kui käisin tagasisidelehtede pärast seal, siis ära minnes tõmbas kurvaks küll olemise. Milline imeline muutus: kooli astudes oli  mu kõige suurem hirm erivajadustega inimeste praktika, aga nüüd läksin teist korda vabatahtlikult ja ei tundu üldse halb mõte vabatahtliku praktika raames ka sinna sattuda. Kuigi, kaua need koolipoolsed juhendajad ikka sama sisuga mappe loevad :D 

Mis siis veel head? Tegelikult nagu ei oskagi midagi rohkem podiseda. Mõtlesin, et täiega blogin täna, pole ammu jutustanud, aga koolis kahe maja vahet jooksmine ajas mõtted nii lendama, et pean ikkagi homset ootama. Hea nali on muidugi see, et ma eksisin mõisamajas ära. See on see häda, kui kõik loengud on teises majas. Tegelikult lõpuks ikkagi leidsin õige koha ülesse ka, aga keda ma ei näe, on Triin. Arvuti aku saab ka varsti tühjaks ja for the love of god, ma ei leia mitte ühtegi stepslit kuhu juhet lükata :D Kuna teistele loengusse minna pole eriti viisakas, siis lihtsan tõmban praeguseks otsad kokku. Annaks taevas, et homme keegi haigeks ei jääks, lumes kinni ei istuks, elekter ei kaoks ja ma saaks üle pika aja veeta kena päeva iseendaga (ilma tühja akuta). 

Kommentaarid