Tahaks öelda, et Pisikesel oli kolm kuud arstipausi, aga õigem oleks öelda, et ilunumbrite pausi. Nagu ikka, hull draama. Ta on rahulik täpselt nii kaua, kuni peame sisse minema. Ja siis küsitakse mu käest, miks ma kunagi üksi ei käi :D (see võib olla nüüd uudiseks, aga ühe eriti rahutu lapsega on lihtsam kahekesi tegeleda seal)
Detsembris me käisime sõbrannal külas. Seal seisis ta (täitsa vabatahtlikult ja ilusti) kaalul ja see näitas 11,8. Arsti juures oli see number 11,1. Kuidas see vahe nii suur olla saab, ma ei tea. Pisike küll korraldas vahepeal söögistreigi, aga raske uskuda, et see nii palju mõjutas. Samas jah, tol korral olid tal riided ka seljas. Iga päevaga on ta ka järjest püsimatum. Olgu kuidas on, aga arst probleeme ei näinud selles. Pikkus oli 80cm, ka täitsa sobis. Ning üldse ei üllatanud.
Küll aga saame me hakata rõõmsalt jooksma Tallinna vahet, sest arst kahtlustab allergiat. Jalgadel ja kätel on karedad laigud. Mind aga üllatas, et arst on 100% kindel, et tegemist on mõne toiduallergiaga. Mina isiklikult küll veidi kahtlen selles, päris mitmel põhjusel.
Esiteks, tema toidulaual ei ole uusi asju. Need laigud on tekkinud umbes kuu aja jooksul. Söök on olnud sama, mis ikka. Samuti läks naha seisukord paremaks, kui tagasi tuli igaõhtune vann (mähkmelööbe päras) ja lõpetasime pesuvahendi (peseme ainult veega) kasutamise. Järgmisena plaanin vahetada pesupesemisvahendid. Nii katsetamise pärast.
Nii minul, kui ka Meheraasul, on probleeme nahaga. Just kuiva nahaga. Kui ma nüüd praegu mälus tagasi kerin, siis mõned head aastad tagasi sai Mudilasega ka arstide vahet joostud. Lõpuks tehti allergiatest. Mitte ühtegi allergiat ei leitud ja praegu enam naha kuivusega probleeme ei ole.
Ma nüüd olen julm, aga tundub, et ükskõik, mis punn, laik või moodustis nahal on, saab sellest kohe allergia. Eriti just lastel.
Meil ei ole endal ühtegi allergiat. Vähemalt mitte toidu vastu. Tolm on minu jama. Natuke põen, et Pisikesel on ka see. Lapsed on ju nii palju vastuvõtlikumad. Ma juba kujutan ette, milline koristusmaniakk minust saab, kui peaks selguma, et tal on tolmuallergia. Mu ema arvas, et äkki on kassi vastu, aga selles osas olen ka kahtlev. Kas see saab nagu nii lambist tulla, et kuude kaupa ei ole ja siis järsku voilaa?
Mingil veidral põhjusel keelati ära lapsele kartulipudru andmine (helvestest tehtud). Ma muidugi pidin pärast sarkastiline olema, aga no ee, muud pudrud on ju ka helbed? KaeraHELBED, riisiHELBED, neljaviljaHELBED, hirsiHELBED jne :D Proovin siis mitte seda anda. Samuti ütles, et väga vähe vorsti või viinerit. Et noh, kui teen vorstikastet, siis võiks neid vorstitükke mitte lapsele anda. Okei, eks siis tuleb nii teha. Samas lubati rõõmsalt edasi anda nii muna kui ka piima, mis tuleb otse laudast. Minu teada võivad need vahel pahandust teha. Samuti pean hakkama toitumist ülesse kirjutama. Mis on hull killer. Panin küll vihiku ja pastaka nähtavale kohale, aga IKKA läheb meelest ära. Vähemalt ei pea seekord kellaajaliselt ja täpsete kogustega tegema. Raseduse ajal pidin Tartu ämmakale iga nädal saatma andmed mida, kui palju ja millal ma sõin. Oh seda meeldivat rasedusaegset diabeeti.
Selle üle on mul hea meel, et otse allergoloogi juurde saadeti. Või õigemini saadetakse. Perearst pidi ise ilusti aja kirja panema, kui vereproovi vastus käes on. Loodetavasti ei pea päris aasta otsa ootama. Kui seal ükskord käidud on, siis vähemalt on selgus ja valgus majas, kas on allergiaid või ei. Loodetavasti tagab see ka selle, et aastate kaupa ei ole iga asi allergia põhjustatud. Või siis hoopis selle, et on allergia tagajärg. Eks aeg annab arutust.
Kommentaarid
Postita kommentaar