Otse põhisisu juurde

Hüvasti beebipillid

Ja tere tulemast nunnaelu, mõneks ajaks. 

Eile oli see tore õhtu, kui seadsin oma sammud kirurgi juurde, et lõpuks teada saada, mis seitse surmatõbe mul küljes on. Ma ikkagi tegin selle vea päeval, et googeldasin ja olin valmis kuulma, et mul on lipoom või hematoom või mõni muu kasvaja seal. Aga selle jaoks, mis tegelikult oli, ma valmis polnud. Kuigi oleks võinud, sest beebipillide infolehel on kenasti kirjas, mida need organismis kõike põhjustada võivad. Mis ma diagnoosiks sain? 

Tromboflebiit ehk pindmine veenipõletik! Suure tõenäosusega põhjustatud beebipillide tarvitamisest. Keda huvitab, siis täpsemalt saab sellest lugeda siit! Kes ei viitsi, siis põhimõtteliselt on tegemist nahaaluse veenilaiendiga, mis on seal moodustanud trombilaadse asja ja verevool on piirkonnas häiritud. Kuna minu puhul on tegemist pindmise veenipõletikuga, siis õnneks ei ole ohtu, et see võiks verevarustusega edasi liikuda. Seda küll võib ette tulla, aga vähemalt hetkel tundub, et sellest rongist ma jäin, õnneks, maha (ptüi-ptüi-ptüi, annaks taevas, et nüüd ära ei sõnu). Nagu juba ütlesin, beebipillide võtmise tüsistus oli viimane asi, mille peale ma mõtlesin. Istusin seal umbes sellise näoga:
Pildiotsingu suprised gif tulemus
Kuulasin siis selle jutu ära, mis on, miks on, kuidas edasi ravima pean ja siis pidin südari saama, sest mõistsin, et papapapapa, ma ei saa ju enam beebipille edasi võtta. Kõva mõte ravil, kui samal ajal näriksin põhjustajaid edasi. Kuna ma tahtsin küsimustele vastuseid pigem varem, kui hiljem, kirjutasin günekoloogile. Õnneks sain koheselt ka vastuse ning vähemalt praegused tabletid jäävad minevikku. Edasised võimalused tulevad arutlusele vastuvõtule minnes. 

Eile naersime, et see on universumi vihje järgmiseks lapseks, aga ma kavatsen sellele vihjele jalaga tagumenti anda. Kuna ma siiski igavest tsölibaadielu ei soovi ja mind ei ahvatle ka kõige vastu võtmine, mida "jumal annab", siis peab muud vahendid kasutusele võtma. Kondoom on kõige kiirem lahendus, aga samas nagu ei tahaks pikka perioodi ka nii veeta. Mis rõõm on monogaamses püsisuhtes olla, kui pead kummi kasutama? Eriti arvestades, et meil on 21. sajand, mis tegelikult pakub teisigi võimalusi. Mis viib mind nüüd selleni, et spiraal ei ole absoluutselt valikus. Olen kuulnud lähemalt ja kaugemalt nii palju lugusid rasedustest, mis on alguse saanud hoolimata spiraalist. Seega usaldan ma seda veel vähem, kui enda organismi, mis eelmine kord 1,5 aastat rasestumist oodata lasi :D Samas, kas hormonaalseid vahendeid üldse tasub uuesti kasutada? Ma korra juba pille usaldasin ja need lõid noa nii ootamatult selga jalga. 

Kuna lapse saamine siiski teemas ei ole, siis midagi ikkagi peab välja mõtlema ja eks ma kuulan arsti ära, mis võimalusi veel see imeline tehnikaajastu pakub. Muidu laseks juhad läbi lõigata, aga pole mul ei õiget vanust ega vastavat arvu lapsi, mis seda lubaks, seega see peab veel ootama :D 

Lõpetuseks küsiksin, milliseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutate? Tahaks kuulda soovitusi ja plusse-miinuseid, mille abil oleks lihtsam oma valikut langetada :) 

Kommentaarid

  1. Soovitan kondoomi. Tervise mõttes kõige parem. Ise abielus ja kasutame kondoomi juba üle 10 aasta. Vahel proovinud ka ilma, aga ei saa aru, et oleks vahet.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kondoom on minu jaoks, vähemalt hetkel, pigem lühiajaline variant. Eelkõige seetõttu, et minu jaoks on vahe olemas. Ehk on lihtsalt ümberharjumise küsimus. Samas, kui muud lahendused ei sobi, siis tuleb selle juurde lõpuks jääda.

      Kustuta
  2. Ma tegin sama pulli suve lõpus läbi, ikka väga ebameeldibv elamus oli see põletik. Mul oli muidugi mitu soodustegurit ka selle tekkeks, aga ütleme nii, et mu näoilme oli umbes sama, mis su postituses pildil. Pillide staaži oli tolleks hetkeks veidi üle 10a ja plaanisin nkn pausi, aga no mitte sellistel põhjustel. Mulle jäi esilagu selgutsetuks, kas pillid on elu lõpuni keelatud või siiski mõne aasta pärast nt võiks proovida. Mõelnud olen ka muid variante, aga esialgu ei ole günekoloogi juurde veel läinud, aga ju see kevadel ette tuleb võtta. Igatahes üsna šokeeriv oli see kogemus.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, pole tõesti kogemus, mida soovitaks :) Ma lähen esmaspäeval vastuvõtule, hakkan arsti igasuguste küsimustega pommitama. Ma muidugi olen, hetkel veel, arvamusel, et ei julgegi rohkem pillidega katsetada. VÕi üldse mingi hormonaalse vahendiga. Teist korda elus küll sellist pulli ei tahaks läbi teha.

      Kustuta

Postita kommentaar